AMOKSIKLAV

Amoksiklav on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4
ja 5.1):
- äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud),
- äge keskkõrvapõletik,
- kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud),
- keskkonnatekkene kopsupõletik,
- tsüstiit,
- püelonefriit,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid, eelkõige tselluliit, loomahammustused ning hamba raske
abstsess koos edasiareneva tselluliidiga,
- luude ja liigeste infektsioonid, eelkõige osteomüeliit.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annused on kogu tekstis väljendatud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena.

Amoksiklav'i individuaalse annuse valikul tuleb arvestada järgmist:
- arvatavaid haigustekitajaid ning nende tõenäolist tundlikkust antibiootikumide suhtes (vt lõik
4.4),
- infektsiooni raskust ja asukohta,
- patsiendi vanust, kehakaalu ja neerufunktsiooni (vt allpool).

Vajadusel tuleb kaaluda amoksitsilliini/klavulaanhappe kombinatsiooni mõne teise preparaadi (nt
suurema amoksitsilliini annusega ja/või teistsuguse amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtega)
kasutamist, (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga >40 kg annab Amoksiklav'i käesolev ravimvorm kogu ööpäevase
annuse 1500 mg amoksitsilliini/375 mg klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse nagu allpool
soovitatud. Lapsed kehakaaluga alla 40 kg saavad Amoksiklav'i käesolevast preparaadist maksimaalse
lubatud annuse 2400 mg amoksitsilliini/600 mg klavulaanhapet ööpäevas, kui ravimit manustatakse
nagu allpool soovitatud. Kui on vajalik suurem amoksitsilliini ööpäevane annus, soovitatakse valida
mõni teine amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaat, et ei manustataks liiga suurt klavulaanhappe
ööpäevast annust (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ravi kestus oleneb patsiendi ravivastusest. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad
pikemaajalist ravi. Ravi pikendamisel üle 14 päeva tuleb patsiendi seisundit eelnevalt hinnata
(pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga >40 kg
Üks tablett (500 mg/125 mg annus) kolm korda ööpäevas.

Lapsed kehakaaluga <40 kg
20 mg/5 mg/kg ööpäevas kuni 60 mg/15 mg/kg ööpäevas, mida manustatakse kolme eraldi annusena.

Laste ravis võib kasutada nii Amoksiklav’i tablette kui ka teisi amoksitsilliini/klavulaanhappe
kombineeritud ravimivorme, nagu suspensioonid või lastele mõeldud pulbrivormis ravim.
6 aastat ja nooremaid lapsi tuleks eelistatult ravida amoksitsilliini/klavulaanhappe suspensiooni või
lastele mõeldud pulbriga.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe (suhtes4:1) ravimivorm annuste kohta üle 40 mg/10 mg/kg ööpäevas
alla 2-aastastele lastele kliinilised andmed puuduvad.

Eakad
Annust ei ole vaja kohandada.

Neerukahjustus
Annuseid kohandatakse amoksitsilliini suurimat lubatud annust arvestades.
Annuseid ei tule kohandada, kui patsiendil kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥40 kg
CrCl:
500 mg/125 mg kaks korda ööpäevas
10…30 ml/min
CrCl: <10 ml/min
500 mg/125 mg üks kord ööpäevas
Hemodialüüs
500 mg/125 mg iga 24 tunni järel pluss 500 mg/125 mg
dialüüsi ajal, korrata dialüüsi lõpus (sest nii amoksitsilliini
kui ka klavulaanhappe sisaldus seerumis on langenud)

Lapsed kehakaaluga <40 kg
CrCl:
15 mg/3,75 mg/kg kaks korda ööpäevas (maksimaalselt
10…30 ml/min
500 mg/125 mg kaks korda ööpäevas).
CrCl: <10 ml/min 15 mg/3,75 mg/kg ühekordse annusena (maksimaalselt
500 mg/125 mg).
Hemodialüüs
15 mg/3,75 mg/kg üks kord ööpäevas.
Enne hemodialüüsi 15 mg/3,75 mg/kg. Et seerumi
ravimikontsentratsioon taastada, tuleb pärast hemodialüüsi
manustada 15 mg/3,75 mg/kg.

Maksakahjustus
Ravi tuleb teha ettevaatusega ning maksafunktsiooni jälgida regulaarselt (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amoksiklav'i tablette manustatakse suu kaudu.

Manustada toidukorra alguses, et vähendada võimalikku kõrvaltoimet seedetraktile ning saavutada
parim amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine.

Ravi võib alustada parenteraalselt (järgides i.v. preparaatide ravimi omaduste kokkuvõtet) ning jätkata
suukaudse preparaadiga.

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Varasem raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaami (nt
tsefalosporiini, karbapeneemi või monobaktaami) suhtes.

Varasem amoksitsilliini/klavulaanhappega seotud ikteruse/maksakahjustuse teke (vt lõik 4.8).

Enne ravi alustamist amoksitsilliini/klavulaanhappega tuleb hoolikalt välja selgitada, kas varem on
olnud ülitundlikkusreaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamide suhtes (vt
lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi ajal on teatatud rasketest ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioonidest
(anafülaktoidsetest reaktsioonidest). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel
on olnud ülitundlikkust penitsilliinide suhtes ning atoopikutel. Allergilise reaktsiooni tekkides tuleb
amoksitsilliin/klavulaanhappega ravi ära lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset ravi.

Kui on kinnitatud, et infektsiooni tekitaja(d) on amoksitsilliinile tundlik(ud), tuleks kaaluda
üleminekut amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt ainult amoksitsilliinile, järgides kohalikke
ravijuhiseid.

Käesolev Amoksiklav’i preparaat ei sobi juhul, kui on suur võimalus, et arvatav haigustekitaja on
vähenenud tundlikkusega või resistentne beetalaktaamide suhtes, mis ei ole seotud klavulaanhappe
suhtes tundlike beetalaktamaasidega. Seda ravimit ei tohi kasutada penitsilliinile resistentse S.
pneumoniae ravis.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamise korral võivad tekkida
krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleks vältida, kui kahtlustatakse infektsioosset mononukleoosi, sest
selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamist seostatud leetritaolise lööbega.

Samaaegne allopurinooli kasutamine amoksitsilliinravi ajal võib suurendada võimalust allergiliste
nahareaktsioonide tekkeks.

Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist.

Ravi alguses palavikuga kulgev mädavillilise generaliseerunud erüteemi teke võib viidata ägedale
generaliseerunud eksantematoossele pustuloosile (vt lõik 4.8). Sellisel juhul tuleb
amoksitsilliin/klavulaanhape ära jätta ning amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on
vastunäidustatud.

Amoksitsilliin/klavulaanhapet tuleks maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõigud
4.2, 4.3 ja 4.8).

Peamiselt meestel ja eakatel on teatatud maksa kõrvaltoimetest ning see on tõenäoliselt seotud
pikaajalise raviga. Neid juhte on väga harva teatatud ka lastel. Igas populatsioonis tekivad nähud ja
sümptomid tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid osadel juhtudel ei pruugi need ilmneda
enne, kui ravist on möödunud mõned nädalad. Need muutused on tavaliselt pöörduvad. Maksa
kõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harva on teatatud surmajuhtudest. Need on enamasti
tekkinud patsientidel, kellel on raske põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on
tõenäoline kahjulik toime maksafunktsioonile (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on teatatud peaaegu kõikide antibiootikumide puhul (sh
amoksitsilliini) ning selle raskusaste võib olla kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on
oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui patsiendil tekib kõhulahtisus antibiootikumravi ajal või järel.
Kui peaks tekkima antibiootikumiga seotud koliit, tuleb amoksitsilliin/klavulaanhape kohe ära jätta,
pidada nõu arstiga ning alustada sobivat ravi. Sel juhul on peristaltikat pärssivad ravimid
vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav perioodiliselt hinnata organsüsteemide funktsioone, sh neeru- ja
maksafunktsiooni ning vereloomet.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva teatatud protrombiiniaja pikenemisest.
Kui samaaegselt määratakse antikoagulante, on vajalik asjakohane jälgimine. Soovitud
antikoagulatiivse toime säilitamiseks võib olla vajalik suukaudsete antikoagulantide annuseid muuta
(vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsientidel tuleks annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik
4.2).

Patsientidel, kellel diurees on langenud, on väga harva täheldatud kristalluuriat, seda eelkõige
parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamisel on soovitatav juua piisavalt
vedelikku, et diurees oleks hea ning väheneks seeläbi võimalus amoksitsilliiniga seotud kristalluuria
tekkeks. Põiekateetri puhul tuleks selle läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik 4.9).

Amoksitsilliinravi ajal tuleks uriinis glükoosisisalduse määramisel kasutada alati ensümaatilist
glükoos-oksüdaasi meetodit, sest mitteensümaatilised meetodid võivad anda valepositiivseid tulemusi.

Amoksiklav’i koostises olev klavulaanhape võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist
seondumist vere punaliblede membraanidega, andes valepositiivse Coombsi testi.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saanud patsientidel on teatatud positiivsetest analüüsitulemustest, kui
on kasutatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi ning patsientidel on eelnevalt
kindlaks tehtud, et Aspergillus infektsiooni ei ole. Teatatud on ristreaktsioonidest mitte-Aspergillus
polüsahhariidide ning polüfuranooside vahel Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testis.
Seetõttu tuleb amoksitsilliini/klavulaanhapet saanud patsientidel ilmnenud positiivset testitulemust
tõlgendada ettevaatusega ning kinnitada mõne muu diagnostilise meetodiga.

Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialt kasutatud ning
koostoimeid ei ole teatatud. Kirjandusest on siiski teada rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR)
tõusu juhte, kui patsiendid jätkasid atsenokumarooli või varfariini võtmist ning said lisaks ravikuuri
amoksitsilliiniga. Kui neid ravimeid on vaja koos kasutada, tuleb hoolikalt jälgida protrombiiniaega
või INRi kui amoksitsilliini lisatakse või ära jäetakse. Peale selle võib olla vajalik suukaudsete
antikoagulantide annuseid muuta (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, suurendades toksilisust.

Probenetsiid
Samaaegne probenetsiidi kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini
sekretsiooni neerutorukestes. Võtmisel koos probenetsiidiga võib amoksitsilliini (mitte aga
klavulaanhappe) sisaldus veres suureneda ning püsida kauem.

Mükofenolaatmofetiil
Mükofenolaatmofetiili saavatel patsientidel on teatatud aktiivse metaboliidi mükofenoolhappe (MPA)
annustamiseelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50% võrra pärast ravi alustamist suukaudse
amoksitsilliin/klavulaanhappega. Annustamiseelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata MPA
üldise ekspositsiooni muutusi. Seetõttu ei ole siiriku funktsioonihäire kliiniliste ilmingute puudumisel
mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik. Kombinatsioonravi ajal ja vahetult pärast
antibiootikumravi on aga vajalik hoolikas kliiniline jälgimine.

Rasedus
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Amoksitsilliini/klavulaanhappe raseduseaegse
kasutamise kohta saadaolevad piiratud andmed inimestel ei viita kaasasündinud väärarengute riski
tõusule. Siiski näitas üks uuring naistel, kellel lootekest rebenes enneaegselt, et profülaktilist ravi
amoksitsilliini/klavulaanhappega võib seostada nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeohu suurenemisega
vastsündinutel. Raseduse ajal ei ole soovitatav ravimit võtta, kui see ei ole arsti hinnangul hädavajalik.

Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (pole teada klavulaanhappe mõju rinnaga toidetavale
imikule). Rinnapiimatoidul olevatel imikutel võib tekkida kõhulahtisus ja limaskestade
seeninfektsioon, mistõttu tuleb imetamine katkestada. Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga
toitmise ajal kasutada ainult pärast seda, kui arst on hinnanud kasu ja riskide suhet.

Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud. Tekkida võivad aga
kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja
masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on olnud kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.
Järgnevalt on loetletud kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgelt kogutud kõrvaltoimed, mis on
klassifitseeritud MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgimist terminoloogiat:
Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidoos
Sage
Mittetundlike mikroorganismide vohamine
Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia)
Harv
Trombotsütopeenia
Harv
Pöörduv agranulotsütoos
Teadmata
Hemolüütiline aneemia
Teadmata
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1
Teadmata
10
Immuunsüsteemi häired
Angioneurootiline ödeem
Teadmata
Anafülaksia
Teadmata
Seerumtõve sarnane sündroom
Teadmata
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit
Teadmata
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Peavalu
Aeg-ajalt
Pöörduv hüperaktiivsus
Teadmata
Krambid2
Teadmata
Aseptiline meningiit
Teadmata
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Väga sage
Iiveldus3
Sage
Oksendamine
Sage
Seedehäired
Aeg-ajalt
Antibiootikumiga seotud koliit4
Teadmata
Karuskeel
Teadmata
Maksa ja sapiteede häired
ASAT ja/või ALAT tõus5
Aeg-ajalt
Hepatiit6
Teadmata
Kolestaatiline ikterus6
Teadmata
Naha ja nahaaluskoe kahjustused7
Nahalööve
Aeg-ajalt
Pruritus
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Erythema multiforme
Harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Teadmata
Toksiline epidermaalne nekrolüüs
Teadmata
Villiline eksfoliatiivne dermatiit
Teadmata
Äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos9
Teadmata
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit
Teadmata
Kristalluuria8
Teadmata
1 Vt lõik 4.4
2 Vt lõik 4.4
3 Iiveldust seostatakse enim suukaudsete suurte annustega. Seedetrakti reaktsioonide tekkides saab neid
vähendada, kui amoksitsilliin/klavulaanhapet võtta toidukorra alguses.
4 Sealhulgas pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4).
5 Beetalaktaamantibiootikume saanud patsientidel on täheldatud ASAT ja/või ALATensüümi(de)
mõõdukat tõusu, kuid nende leidude olulisus ei ole teada.
6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinidega (vt lõik 4.4).
7 Allergilise dermatiidi tekkides tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
8 Vt lõik 4.9
9 Vt lõik 4.4
10 Vt lõigud 4.3 ja 4.4

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise nähud ja sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on
amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis osadel juhtudel on põhjustanud neerupuudulikkust (vt lõik
4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamisel võivad tekkida krambid.

On teateid, et amoksitsilliin võib sadeneda põiekateetri seintele, seda eelkõige suurte annuste
intravenoossel manustamisel. Seetõttu tuleb põiekateetri läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik
4.4).

Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid ravitakse sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide
tasakaalule.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet võib vereringest eemaldada hemodialüüsi abil.

Farmakoterapeutiline rühm: penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid,
ATC-kood: J01CR02

Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis pärsib ühte või enamat
ensüümi (sageli nimetatud kui penitsilliini siduvad valgud, PBPd) bakteriaalse peptidoglükaani
biosünteesi rajal, mis on bakteri rakuseina lahutamatu ehituslik osa. Peptidoglükaani sünteesi
pärssimine nõrgendab rakuseina, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik beetalaktamaaside suhtes, mida toodavad resistentsed bakterid ning seetõttu
ei toimi ainult amoksitsilliin neid ensüüme tootvatesse haigustekitajatesse.

Klavulaanhape on penitsilliinile ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib osad
beetalaktamaasi ensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksi ei
anna kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Peamine amoksitsilliini tõhususe hindaja on minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suurem aeg
(T>MIK).

Resistentsuse mehhanismid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kaks peamist resistentsuse mehhanismi on:
- inaktivatsioon nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida klavulaanhape ei inhibeeri,
sealhulgas klassid B, C ja D;
- penitsillini siduvate valkude muutumine, mis vähendab antibiootikumi afiinsust sihtmärgi
suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba (efflux pump) mehhanismide mitteläbitavus võib põhjustada või
soodustada bakteri resistentsust, seda eelkõige gramnegatiivsete bakterite puhul.

Tundlikkusläved
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK tundlikkusläved on pärit EUCASTi (European Committee on
Antimicrobial Susceptibility Testing) testidest.

Mikroorganism
Tundlikkusläved
(mikrogrammi/ml)
Tundlikud
Mõõdukalt
Resistentsed
tundlikud
Haemophilus influenzae1
≤ 1
-
> 1
Moraxella catarrhalis1
≤ 1
-
> 1
Staphylococcus aureus 2
≤ 2
-
> 2
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid 2
≤ 0,25
> 0,25
Enterococcus1
≤ 4
8
> 8
Streptococcus A, B, C, G5
≤ 0,25
-
> 0,25
Streptococcus pneumoniae3
≤ 0,5
1…2
> 2
Enterobakterid1,4
-
-
> 8
Gramnegatiivsed anaeroobid1
≤ 4
8
> 8
Grampositiivsed anaeroobid1
≤ 4
8
> 8
Liigiga mitteseotud tundlikkusläved1
≤ 2
4…8
> 8
1 Amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta teatatud väärtused. Tundlikkustesti eesmärgil on
klavulaanhappe kontsentratsioon fikseeritult 2 mg/l.
2 Teatatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
3 Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad ampitsilliinile.
4 Resistentsuse lävi R>8 mg/l tagab, et kõik resistentsuse mehhanismidega isolaadid on
loetud resistentseteks.
5 Tabelis toodud tundlikkusläved tuginevad bensüülpenitsilliinile.
Resistentsuse olemasolu konkreetse liigi osas võib varieeruda, sõltuvalt geograafilisest asukohast ja
ajast. Juhinduda tuleks kohalikest resistentsust käsitlevatest andmetest, seda eriti raskete
infektsioonide ravimisel. Vajadusel tuleb konsulteerida ekspertidega, kui kohalik resistentsuse olukord
on selline, et ravimi mõju on vähemalt teatud infektsioonitüüpide puhul küsitav.

Enamasti tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliinile tundlikud) £
Koagulaasnegatiivsed stafülokokid (metitsilliinile tundlikud)
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae1
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans rühm

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae2
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris
Algselt resistentsed organismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia

Teised mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae
$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
£ Kõik metitsilliinile resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes.
1 Streptococcus pneumoniae, mis on resistentne penitsilliinile, ei tohi ravida
amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaadiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
2 Osades EL riikides on teatatud langenud tundlikkusega tüvesid sagedusega üle 10%.

Imendumine
Amoksitsilliin ja klavulaanhape lahustuvad füsioloogilise pH-ga vesilahuses täielikult. Mõlemad
komponendid imenduvad kiiresti ja hästi, kui neid manustatakse suu kaudu.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine on parim, kui ravimit võtta toidukorra alguses. Pärast
suukaudset manustamist on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavaus ligikaudu 70%. Mõlema
komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning maksimaalne plasmakontsentratsioon (T
) on mõlemal
max
juhul ligikaudu üks tund.
Järgnevalt on toodud farmakokineetika tulemused uuringust, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet
(875 mg/125 mg tabletid kaks korda päevas) manustati tühja kõhuga tervetele vabatahtlikele.

Keskmised (± SD) farmakokineetika näitajad
Manustatud
Annus
Cmax
Tmax *
AUC (0-24h)
T 1/2
toimeaine(d)
(mg)
(mikro
(h)
(mikrogra
(h)
gram-
mmi.h/ml)
mi/ml)
Amoksitsilliin
AMX/CA
500
7,19
1,5
53,5
1,15
500/125 mg
±2,26
(1,0…2,5)
±8,87
±0,2
Klavulaanhape
AMX/CA
125
2,40
1,5
15,72
0,98 ±0,12
500 mg/125 mg
± 0,83
(1,0…2,0)
±3,86
AMX - amoksitsilliin, CA - klavulaanhape
* Keskmine (vahemik)

Amoksitsilliini/klavulaanhappe puhul saavutatud amoksitsilliini ja klavulaanhappe sisaldused
seerumis on sarnased kui neid ravimeid manustada samaväärsetes suukaudsetes annustes eraldi.

Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu klavulaanhappest ja 18% kogu amoksitsilliinist seondub plasmavalkudega.
Jaotusruumala on amoksitsilliinil 0,3-0,4 l/kg ja klavulaanhappel 0,2 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on nii amoksitsilliini kui ka klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhu
kudedes, nahas, rasvkoes, lihaskudedes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikes, sapis ja mädas. Liikvorisse
ei jõua piisav kogus amoksitsilliini.

Loomkatsetes ei ole kummagi komponendi suhtes viiteid olulisele ravimist pärit ainete
koeretentsioonile. Sarnaselt enamikele penitsilliinidele on amoksitsilliin tuvastatav rinnapiimast. Ka
klavulaanhappe jääke on tuvastatud rinnapiimast (vt lõik 4.6).

Nii amoksitsilliin kui ka klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriini inaktiivse penitsillaanhappena kogustes, mis moodustavad
algannusest kuni 10…25%. Klavulaanhape metaboliseeritakse inimorganismis ulatuslikult ning
väljutatakse uriini ja väljaheidetega ning väljahingatava õhuga süsinidioksiidina.

Eritumine
Amoksitsilliini väljutatakse peamiselt neerude kaudu, klavulaanhape eritub nii mitterenaalselt kui ka
renaalselt.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu
üks tund ning keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/h. Ligikaudu 60…70% amoksitsilliinist ja
40…65% klavulaanhappest väljutatakse muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast
250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg amoksitsilliini/klavulaanhappe tablettide ühekordset manustamist.
Erinevates uuringutes on leitud, et uriiniga väljub 24 tunni jooksul 50…85% amoksitsilliini ning
27…60% klavulaanhapet. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul
pärast ravimi manustamist.
Probenetsiidi samaaegsel manustamisel amoksitsilliini eritumine viivitub, kuid klavulaanhappe
eritumine neerude kaudu ei muutu (vt lõik 4.5).

Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel ja suurematel lastel ning
täiskasvanutel sarnane. Väga väikestel lastel (sh enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal
manustamise intervall olla suurem kui kaks korda ööpäevas, sest renaalne eritumistee ei ole veel küps.
Et eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega neerufunktsioon langenud, tuleb annuseid valida
hoolikalt ning võib olla kasulik neerufunktsiooni jälgida.

Sugu
Pärast amoksitsilliini/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud
sool olulist mõju amoksitsilliini ega klavulaanhappe farmakokineetikale.

Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis langeb proportsionaalselt neerufunktsiooni
langusega. Ravimi kliirensi langus on rohkem väljendunud amoksitsilliini suhtes, sest suurem osa
amoksitsilliinist väljutatakse neerude kaudu. Seetõttu tuleks neerupuudulikkuse korral vältida
amoksitsilliini põhjendamatut kuhjumist, hoides klavulaanhappe taseme piisava (vt lõik 4.2).

10
Maksakahjustus
Maksapuudulikkuse korral tuleks ravimit kasutada ettevaatusega ning regulaarselt kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid.

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei
ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega tehtud kroonilise toksilisuse uuringud koertel näitasid maoärritust,
oksendamist ning keele värvuse muutust.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliini/klavulaanhappe ega selle komponentidega tehtud.

Tableti sisu
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Krospovidoon
Kroskarmelloosnaatrium
Magneesiumstearaat
Mikrokristalne tselluloos

Tableti kate
Hüdroksüpropüültselluloos
Etüültselluloos
Polüsorbaat 80
Trietüültsitraat
Talk
Titaandioksiid (E171)

Ei kohaldata.

2 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Al/Al-fooliumist blisterpakend, 10 õhukese polümeerikattega tabletti karbis (2 x 5)
Al/Al-fooliumist blisterpakend, 14 õhukese polümeerikattega tabletti karbis (2 x 7)

Erinõuded puuduvad.