AMLODIPINE ACTAVIS

Hüpertensioon.
Krooniline stabiilne stenokardia.
Vasospastiline (Prinzmetal'i) stenokardia.

Täiskasvanud
Hüpertensiooni ja stenokardia ravis on algannuseks 5 mg amlodipiini üks kord ööpäevas, mida võib
lähtuvalt patsiendi individuaalsest reaktsioonist suurendada maksimaalselt 10 mg-ni ööpäevas.
Hüpertensiooniga patsientidele on amlodipiini kasutatud kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega,
alfablokaatoritega, beetablokaatoritega või AKE inhibiitoritega. Stenokardiat põdevatel patsientidel
võib Amlodipine Actavis’t kasutada monoteraapiana või kombineerituna teiste stenokardiavastaste
ravimitega patsientidel, kelle stenokardia on kupeeritud nitraatidega ja/ või adekvaatses annuses
beetablokaatoridega.


Amlodipine Actavis’e annuse kohandamine ei ole samaaegsel tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite
ja AKE inhibiitorite kasutamisel vajalik.

Eripopulatsioonid

Eakad patsiendid
Amlodipiin, kasutatatuna nii eakatel kui noortel patsientidel sarnastes annustes, oli võrdselt talutav.
Eakatele patsientidele on näidustatud tavaline annus, kuid annuse suurendamisel on vajalik ettevaatus
(vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele ei ole annustamisskeemi määratletud, seetõttu
tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega ning alustada madalamatest annustest (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole amlodipiini farmakokineetikat uuritud. Raske
maksakahjustusega patsientidel tuleb alustada ravi amlodipiini madalaimate annustega ning annust
tiitrida aeglaselt.

Neerukahjustusega patsiendid
Amlodipiini plasmakontsentratsioonide muutused ei ole korrelatsioonis neerukahjustusega, seega on
soovitatav tavaline annustamine. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed
Hüpertensiooniga 6...17-aastased lapsed ja noorukid
Soovitatav antihüpertensiivne suukaudne algannus pediaatrilistel patsientidel vanuses 6...17 eluaastat
on 2,5 mg üks kord ööpäevas, mida võib suurendada kuni 5 mg üks kord ööpäevas, kui eesmärgiks
seatud vererõhku ei saavutata 4 nädala jooksul. Suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas ei ole
pediaatrilistel patsientidel uuritud (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

2,5 mg annust on võimalik saada Amlodipine Actavis'e 5 mg tablettide poolitamise teel, kuna tabletid
on toodetud nii, et neid saab jagada võrdseteks annusteks.

Alla 6-aastased lapsed
Andmed pole saadaval.

Tablett suukaudseks manustamiseks.

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:
- ülitundlikkus amlodipiini, dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.
- raske hüpotensioon.
- šokk (sealhulgas kardiogeenne šokk).
- vasaku vatsakese väljavoolu obstruktsioon (nt raske aordistenoos).
- hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus peale ägedat müokardiinfarkti.

Amlodipiini ohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisi korral ei ole kindlaks tehtud.

Südamepuudulikkusega patsiendid
Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatlikult. Pikaajalises platseeboga kontrollitud
uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega patsiendid (NYHA III ja IV klass), oli kopsuturse
esinemissagedus amlodipiiniga ravitud patsientidel suurem kui platseebogrupis (vt lõik 5.1).
Kaltsiumikanali blokaatoreid, sh amlodipiini tuleb kasutada ettevaatusega südame paispuudulikkusega
patsientidel, kuna need võivad suurendada hilisema kardiovaskulaarse tüsistuse ja suremuse riski.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel
Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC
väärtused kõrgenenud; annustamissoovitusi ei ole veel antud. Seega tuleb neil patsientidel alustada
ravi amlodipiini madalaimate annustega ning nii ravi alustamisel kui ka annuse suurendamisel tuleb
olla ettevaatlik. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglasem annuse tiitrimine ja
tähelepanelik jälgimine.
Kasutamine eakatel patsientidel
Eakatel patsientidel tuleb annuseid suurendada ettevaatlikult (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Selliste patsientide puhul võib kasutada amlodipiini tavalisi annuseid. Muutused amlodipiini
plasmakontsentratsioonis ei ole korrelatsioonis neerukahjustuse raskusastmega. Amlodipiin ei ole
dialüüsitav.

Teiste ravimite mõju amlodipiinile
CYP3A4 inhibiitorid: amlodipiini samaaegne kasutamine tugevate või mõõdukate CYP3A4
inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli rea seenevastased ravimid, makroliidid, nagu
erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib märkimisväärselt tõsta amlodipiini
ekspositsiooni. Nende farmakokineetiliste muutuste kliiniline tõlgendamine võib olla rohkem
väljendunud eakatel patsientidel. Seega võib vajalikuks osutuda kliiniline järelvalve ja annuse
kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad: informatsioon CYP3A4 indutseerijate toime kohta amlodipiinile puudub.
CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, liht-naistepuna ürt) koos manustamine võib põhjustada
amlodipiini plasmakontsentratsiooni vähenemise. Amlodipiini ja CYP3A4 indutseerijate
koosmanustamisel on vajalik ettevaatus.

Amlodipiini koosmanustamine greipfruudi või greipfruudimahla ei ole soovitatav kuna mõnedel
patsientidel võib biosaadavus suureneda, millest tulenevalt suureneb ka vererõhku alandav toime.

Dantroleen (infusioon): pärast verapamiili ja intravenoose dantroleeni manustamist täheldati loomadel
hüperkaleemiga seotud letaalset vetrikulaarset fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarset kollapsit.
Maliigsele hüpertermiale vastuvõtlikel patsientidel ja maliigse hüpertermia ravi puhul on
hüperkaleemia riski tõttu soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorite, nagu amlodipiin,
koosmanustamist.

Amlodipiini mõjud teistele ravimitele
Amlodipiini vererõhku alandav toime suurendab teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimite
vererõhku alandavat toimet.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini, varfariini või
tsüklosporiini farmakokineetikat.
Simvastatiin: 10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastiini korduvate annuste koosmanustamine põhjustas
simvastiini kontsentratsiooni suurenemist 77%, võrreldes ainult simvastiini kasutamisega. Patsientide
puhul, kes kasutavad amlodipiini, tuleb simvastiini annuseid piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Rasedus
Andmed amlodipiini ohutu kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad.

Loomadel täheldati suurtes annustes kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).


Amlodipiini kasutamine raseduse ajal on soovitatav ainult juhul, kui puudub ohutum alternatiivravi ja
kui haigus ise kujutab endast suuremat riski emale ja lootele.
Imetamine
Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima. Otsuse tegemisel selle kohta, kas jätkata/katkestada
rinnaga toitmine või jätkata/katkestada ravi amlodipiiniga. tuleb arvesse võtta rinnaga toitmise kasu
lapsele ja amlodipiini ravi kasu emale.

Fertiilsus
Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud spermatosoidide peades aset
leidnud pöörduvatest biokeemilistest muutustest. Amlodipiini potentsiaalse toime kohta viljakusele on
kliinilisi andmeid ebapiisavalt. Ühes rottidel läbi viidud uuringus leiti kõrvaltoimeid isaste rottide
fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Amlodipiin võib avaldada vähest või mõõdukat mõju autojuhtimisele ja masinatega töötamise
võimele. Kui amlodipiini kasutatavatel patsientidel esineb pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus,
võib reaktsioonikiirus häiritud olla. Soovitatav on ettevaatus, eriti ravi alguses.

Ohutusprofiili kokkuvõte
Ravi ajal on kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed unisus, pearinglus, peavalu, palpitatsioonid,
nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, pahkluude turse, tursed ja nõrkus.

Kõrvaltoimete loetelu
Ravi ajal amlodipiiniga on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest järgmiste
esinemissagedustega: väga sage: (>1/10), sage: (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt: (>1/1000 kuni <1/100),
harv: (>1/10000 kuni <1/1000), väga harv: (<1/10000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass
Esinemissagedus
Kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Väga harv
Allergilised reaktsioonid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv
Hüperglükeemia.
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus, meeleolu muutused (sh ärevus),

depressioon
Harv Segasus
Närvisüsteemi häired
Sage
Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi

alguses)
Aeg-ajalt Treemor,
maitsetundlikkuse
häired,
minestus, hüpesteesia, paresteesia
Väga harv
Hüpertoonia, perifeerne neuropaatia
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäired (sh diploopia)
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt Tinnitus
Südame häired
Sage
Südame pekslemine

Väga harv
Müokardi infarkt, arütmia (sh bradükardia,
ventrikulaarne tahhükardia ja kodade
virvendus)
Vaskulaarsed häired
Sage Nahaõhetus

Aeg-ajalt Hüpotensioon
Väga harv
Vaskuliit
Respiratoorsed, rindkere ja
Aeg-ajalt Düspnoe,
riniit.
mediastiinumi häired
Väga harv
Köha
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, iiveldus
Aeg-ajalt Oksendamine,
düspepsia,
muud
sooletegevuse muutused (sh diarröa ja
kõhukinnisus), suukuivus
Väga harv
Pankreatiit, gastriit, igemete hüperplaasia.
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv
Hepatiit, ikterus, maksaensüümide

aktiivsuse suurenemine*
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
Alopeetsia, purpur, naha värvimuutus,

liighigistamine, sügelus, lööve, eksanteem
Väga harv
Angioödeem, multiformne erüteem,
urtikaaria, eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-
Johnsoni sündroom, Quincke'i turse,
valgustundlikkus
Väga harv
Valgustundlikkus
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage Pahkluu
turse
kahjustused

Aeg-ajalt
Artralgia, müalgia, lihaskrambid, seljavalu
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt
Urineerimishäired, noktuuria, sagenenud

urineerimine
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus, günekomastia
rinnanäärme häired

Üldised häired ja manustamiskoha
Sage Tursed,
väsimus
reaktsioonid

Aeg-ajalt
Valu rinnus, asteenia, valu, halb enesetunne
Uuringud
Aeg-ajalt
Kehakaalu suurenemine, kehakaalu
vähenemine.
*enamasti koos kolestaasiga

Erandlikel juhtudel on teatatud ekstrapüramidaalsest sündroomist.

Kogemusi tahtliku üleannustamise kohta inimestel on vähe.
Sümptomid
Olemasolevate andmete põhjal võib suur üleannustamine põhjustada liigset perifeerset
vasodilatatsiooni ja võimalikku reflektoorset tahhükardiat. On kirjeldatud märkimisväärset ja
tõenäoliselt pikaajalist süsteemset hüpotensiooni kuni ja kaasa arvatud letaalse lõppega šokini.

Ravi
Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset
südameveresoonkonda toetavat ravi, kaasa arvatud südame- ja hingamistöö pidev jälgimine, jäsemete
kõrgemale tõstmine ning tsirkuleeriva vedeliku mahu ja uriini koguse jälgimine.

Veresoonkonna toonuse ja vererõhu taastamisel võib olla kasu vasokonstriktorite manustamisest, kui
nende kasutamine ei ole vastunäidustatud. Kaltsiumikanali blokaadist tingitud toimete pöördumiseks
võib olla kasulik intravenoosse kaltsiumglükonaadi manustamine.

Mõningatel juhtudel võib aidata maoloputus. Katsed tervete vabatahtlikega on näidanud, et aktiivsöe
manustamisel kuni kaks tundi pärast 10 mg amlodipiini võtmist väheneb amlodipiini imendumiskiirus.


Kuna amlodipiin on tugevalt plasmavalkudega seotud, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed
kaltsiumikanali blokaatorid
ATC-kood: C08CA01

Amlodipiin on kaltsiumiooni sissevoolu inhibiitor, mis kuulub dihüdropüridiinide guppi (aeglane
kaltsiumikanali blokaator või kaltsiumioonide antagonist) ja pärsib transmembraanset kaltsiumioonide
sissevoolu südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.
Amlodipiini antihüpertensiivne toimemehhanism on tingitud otsesest lõõgastavast toimest arteriaalse
veresoonkonna silelihastesse.
Amlodipiini stenokardiat leevendava toime mehhanismi ei ole täielikult selgitatud, kuid amlodipiin
vähendab isheemiat läbi kahe järgmise mehhanismi:

1) Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, vähendades nii üldist perifeerset vastupanu
(järelkoormus), mille vastu süda töötab. Kuna südametöö püsib stabiilsena, väheneb südame koormuse
energiakulu ning lisaks ka müokardi hapnikuvajadus.

2) Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka põhiliste koronaararterite ja -arterioolide
dilatatsiooni nii normaalsetes kui ka isheemilistes piirkondades. See dilatatsioon suurendab
südamelihase hapnikuvarustust patsientidel, kes põevad südamearteri spasmi (Printzmetali või muu
stenokardia).

Hüpertensiooniga patsientidel vähendab üks kord ööpäevas manustatud ravim vererõhku (nii lamavas
kui ka seisvas asendis) kliiniliselt olulisel määral 24-ks tunniks. Tulenevalt aeglasest toimest ei esine
amlodipiini manustamisel ägedat hüpotensiooni.

Stenokardiaga patsientidel suurendab üks kord ööpäevas manustatud amlodipiin üldise füüsilise
koormuse taluvuse aega, pikendab aega stenokardiahoo tekkeni ja ST-segmendi 1 mm depressiooni
tekkeni ning vähendab nii stenokardiahoogude sagedust kui ka vajadust glütserüültrinitraadi tablettide
järele.

Amlodipiini ei ole seostatud ühegi metaboolse kõrvaltoimega ega vereplasma lipiididesisalduse
muutustega ning on seeläbi sobilik kasutada astma, diabeedi ja podagraga patsientidele.

Kasutamine südame isheemiatõvega (coronary artery disease, CAD) patsientidel
Amlodipiini efektiivsust kliiniliste sündmuste vältimisel koronaararterite haigusega (CAD)
patsientidel on hinnatud sõltumatus mitmekeskuselises randomiseeritud topeltpimedas
platseebokontrollitud uuringus Comparison of Amlodipine vs Enalapril to Limit Occurrences of
Thrombosis (CAMELOT), mis hõlmas 1997 patsienti. Neist 663 patsienti raviti amlodipiiniga annuses
5…10 mg, 673 patsienti raviti enalapriiliga annuses 10...20 mg ja 655 patsienti raviti platseeboga
lisaks tavaravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga 2 aasta jooksul. Tabelis 1
on toodud efektiivsuse võtmetulemused. Need tulemused näitavad, et amlodipiinravi oli seotud
väiksema arvu hospitaliseerimistega stenokardia ja revaskulariseerimisprotseduuride tõttu
koronaararterite haigusega patsientidel.

Tabel 1. CAMELOT uuringu kliiniliselt olulised tulemused
Kardiovaskulaarsed
sümptomid,
Amlodipiin vs. Platseebo
Nr. (%)

Risk
Tulemus Amlodipiin
Platseebo
Enalapriil
p-väärtus
(95% CI)
Primaarne tulemusnäitaja
Kardiovaskulaarsed
110 (16.6)
151 (23.1)
136 (20.2) 0.69 (0.54…0.88)
.003
kõrvaltoimed
Individuaalsed komponendid
Koronaarne
78 (11.8)
103 (15.7)
95 (14.1)
0.73 (0.54…0.98)
.03
revaskularisatsioon
Stenokardiaga
51 (7.7)
84 (12.8)
86 (12.8)
0.58 (0.41...0.82)
.002
hospitaliseerimine
Mitte-fataalne MI
14 (2.1)
19 (2.9)
11 (1.6)
0.73 (0.37.....1.46)
.37
Insult või TIA
6 (0.9)
12 (1.8)
8 (1.2)
0.50 (0.19...1.32)
.15
Kardiovaskulaarne surm
5 (0.8)
2 (0.3)
5 (0.7)
2.46 (0.48...12.7)
.27
SPP-ga hospitaliseerimine
3 (0.5)
5 (0.8)
4 (0.6)
0.59 (0.14...2.47)
.46
Elustatud südameinfarkt
0
4 (0.6)
1 (0.1)
Ei kohaldata
.04
Taas-esinev perifeerne
5 (0.8)
2 (0.3)
8 (1.2)
2.6 (0.50…13.4)
.24
vaskulaarne haigus
Lühendid: SPP, südame paispuudulikkus; CI (confidence interval), usaldusvahemik; MI,
müokardiinfarkt; TIA (transient ischemic attack), mööduv isheemiline atakk.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel
Hemodünaamika uuringud ja kehalisel võimekusel põhinevad kliinilised uuringud NYHA järgi II...IV
klassi südamepuudulikkusega patsientidel on näidanud, et amlodipiin ei põhjustanud kliinilise seisundi
halvenemist hinnatuna koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ja kliiniliste sümptomite
alusel.

Platseeboga kontrollitud uuring (PRAISE), mis oli mõeldud NYHA järgi III...IV klassi
südamepuudulikkusega ning digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid manustanud patsientide
hindamiseks on näidanud, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusega patsientidel
suremusriski ega suremuse/haigestumuse ühisriski.

Amlodipiini pikaajalises platseebokontrolliga jätku-uuringus (PRAISE 2) NYHA III ja IV klassi
mitteisheemilise päritoluga südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid olemasolevale
südamehaigusele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsed leiud ja kes said stabiilses annuses
AKE inhibiitoreid, digitaalise preparaate ja diureetikume, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega
kardiovaskulaarset suremust. Samal populatsioonil kaasnesid amlodipiinraviga sagedasemad teated
kopsutursest.

Südameinfarkti preventsiooni uuring (ALLHAT)
Randomiseeritud topeltpime haigestumuse-suremuse uuring ALLHAT (the Antihypertensive and
Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial) viidi läbi eesmärgiga võrrelda amlodipiini
2,5…10 mg ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või lisinopriili 10…40 mg ööpäevas (AKE-
inhibiitor) tiasiiddiureetikum kloortalidooniga 12,5…25 mg ööpäevas kerge kuni mõõduka
hüpertensiooni korral esimese rea ravina. Kokku randomiseeriti 33 357 hüpertensiivset patsienti
vanuses ≥55 aastat ning neid jälgiti keskmiselt 4,9 aasta jooksul. Patsientidel oli vähemalt üks südame
isheemiatõve (CHD) lisariskifaktor, mille hulka kuuluvad: eelnev müokardiinfarkt või insult (>6 kuud
enne uuringusse kaasamist) või dokumenteeritult muu aterosklerootiline südame-veresoonkonna
haigus (CVD) (kokku 51,5% patsientidest), II tüüpi diabeet (36,1%), HDL-C <35 mg/dl (11,6%),
elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia alusel diagnoositud vasaku vatsakese hüpertroofia
(20,9%), suitsetamine käesoleval hetkel (21,9%).

Primaarseks tulemusnäitajaks oli kombinatsioon fataalse CHD või mittefataalse müokardiinfarktiga.
Amlodipiinravi ja klorotiasiidravi esmase tulemusnäitaja vahel ei esinenud märkimisväärset erinevust:
RR 0,98 95% Cl (0,90…1,07) p=0,65. Sekundaarsete tulemusnäitajate hulgas oli südamepuudulikkuse
(kombineeritud kardiovaskulaarse tulemusnäitaja komponent) juhtude määr märkimisväärselt kõrgem
amlodipiini grupis võrreldes klorotiasiidi saanute grupiga (10,2% vs 7,7%; RR 1,38; 95% CI,

[1,25…1,52] p<0.001). Siiski ei olnud üldsuremusel amlodipiinravi puhul ja klorotiasiidravi puhul
märkimisväärseid erisusi. RR 0,96 95% CI (0,89...1,02) p=0,20.

Lapsed (6-aastased ja vanemad)
Uuring, kus osales 268 last vanuses 6...17 aastat, kellel esines domineerivalt sekundaarne
hüpertensioon, näitas amlodipiini annuste 2,5 mg ja 5,0 mg võrdlus platseeboga, et mõlemad annused
vähendasid süstoolset vererõhku oluliselt rohkem kui platseebo. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud
statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaajalist mõju kasvule, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud. Samuti ole
tõestatud lapseea amlodipiinravi pikaajaline efektiivsus kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse
vähendamisele hilisemas täiskasvanueas.

Imendumine, jaotumine, plasmavalkudega seondumine
Raviannuste suukaudse manustamise järel imendub amlodipiin hästi ning saavutab maksimaalse vere
plasmakontsentratsiooni 6…12 tundi pärast manustamist. Amlodipiini absoluutne biosaadavus on
ligikaudu 64%...80%.. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et
amlodipiini seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 97,5%.

Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.
Biotransformatsioon/eritumine
Plasma terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus ligikaudu 35...50 tundi ning vastab
ühekordsele päevaannusele. Amlodipiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult inaktiivsete
metaboliitidena, 10% on lähteainena ning 60% metaboliitidest eritub uriiniga.
Maksakahjustusega patsiendid
Amlodipiini kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel on väga vähe kliinilisi andmeid.
Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mistõttu on poolväärtusaeg
pikenenud ja AUC suurenenud ligikaudu 40%…60%.
Kasutamine eakatel patsientidel
Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on eakatel ja noorematel
patsientidel sama. Eakatel patsientidel võib kliirens väheneda, põhjustades kontsentratsioonikõvera
aluse pindala (AUC) ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemise. Südame
paispuudulikkusega patsientidel olid patsientide vanusegrupi uuringutes AUC ja eliminatsiooni
poolväärtusaja suurenemised ootuspärased.
Kasutamine lastel
Populatsiooni farmakokineetika uuring viidi läbi 74 hüpertensiivse lapsega, vanuses 1 kuni 17 aastat
(34 patsienti olid 6...12-aastased ja 28 patsienti 13...17-aastased), kes said amlodipiini vahemikus
1,25...20 mg kas ööpäevase üksikannusena või kahe osaannusena. 6...12-aastastel lastel ja 13...17-
aastastel noorukitel oli tüüpiline suukaudne kliirens (CL/F) vastavalt 22,5 ja 27,4 l/h poistel ja
vastavalt 16,4 ja 21,3 l/h tüdrukutel. Täheldati inimestevahelist laia varieeruvust tsirkuleeriva aine
kontsentratsiooni osas. Alla 6-aastaste laste kohta registreeritud andmed on piiratud.

Reproduktiivtoksilisus
Reproduktsiooni uuringud rottidel ja hiirtel on näidanud poegimisaja edasilükkumist, poegimisaja
pikenemist ja poegade suurenenud suremust annuste puhul ,mis on ligikaudu 50 korda suuremad
inimestel soovitatud maksimaalsetest annustest mg/kg kohta.

Toime fertiilsusele

Amlodipiiniga ravitud rottidel (isasloomad 64 päeva ja emasloomad 14 päeva enne paaritamist) ei
ilmnenud toimet fertiilsusele annuses kuni 10 mg/kg/päevas (8 korda* suurem kui maksimaalne
soovituslik päevadoos inimesele, lähtudes 10 mg mg/m2 kohta). Teises uuringus isaste rottidega, keda
raviti amlodipiinbesilaadiga 30 päeva vältel annuses, mis on võrreldav inimesel kasutatud annustega
tuginedes mg/kg kohta, täheldati folliikulit stimuleeriva hormooni ja testosterooni taseme vähenemist
vereplasmas ning sperma tiheduse ja küpsenud spermatosoidide ja Steroli rakkude vähenemist.
Kartsinogeensus, mutageensus
Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja
2 mg/kg/päevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud mingisuguseid kartsinogeensuse tunnuseid.
Suurim annus (mg/m2 alusel hiirtel ligilähedane maksimaalsele lubatavale kliinilisele annusele 10 mg;
rottidel kaks korda* kõrgem) oli sarnane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurima annusega.
Mutageensusuuringud ei viidanud mingisugustele ravimist tingitud toimetele ei geeni ega kromosoomi
tasemel.

* Lähtub patsiendi kaalust 50 kg.

Mikrokristalliline tselluloos
Kaltsiumvesinikfosfaat
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

2 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Blister (PVC/PVDC-Al), pakendi suurused: 10, 20, 28, 30, 50, 60, 100 või 300 (30x10, haiglapakend)
tabletti.
Plastik pudel (HDPE), mis on suletud turvarõngaga tõmmatava korgiga (LDPE), pakendi suurused:
20, 50, 100 või 300 (30x10, haiglapakend) tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.