AMARYL
Toimeained: glimepiriid
Ravimi vorm: tablett
Ravimi tugevus: 4mg 30TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on AMARYL ja milleks seda kasutatakse
Amaryl on suukaudne vere suhkrusisaldust vähendav ravim. Ta kuulub sulfonüüluurea ravimgruppi.
Need ravimid langetavad vere suhkrusisaldust. Amaryl suurendab pankreases vabastatava insuliini
hulka. Insuliin seejärel alandab teie veresuhkru taset.
Milleks Amaryl’i kasutatakse:
Amaryl’i kasutatakse II tüüpi suhkurtõve (diabeedi) raviks, kui ainult dieedist, füüsilisest koormusest
ja kehakaalu vähendamisest ei piisa teie vere suhkrusisalduse piisavaks vähenemiseks.
2. Mida on vaja teada enne AMARYL võtmist
Ärge võtke Amaryl'i jarääkige oma arstile:
-
kui olete glimepiriidi või teiste sulfonüüluureate (ravimid, mis langetavad veresuhkrut, nt
glibenklamiid) või sulfoonamiidide (ravimid bakteriaalse infektsiooni raviks, nt
sulfametoksasool) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.
-
kui teil on insuliinsõltuv diabeet (I tüüpi diabeet).
-
kui teil on diabeetiline ketoatsidoos (diabeedi tüsistus, kui happe sisaldus teie organismis on
tõusnud ning teil võivad tekkida mõned järgmised sümptomid: väsimus, iiveldus, sagedane
urineerimine ja lihaste jäikus).
-
kui teil on diabeetiline kooma.
-
kui teil on raske neeruhaigus.
-
kui teil on raske maksahaigus.
Ärge võtke seda ravimit kui mõni ülaltoodust käib teie kohta. Kui te pole kindel, rääkige oma arsti või
apteekriga enne Amaryl’i võtmist.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Rääkige oma arsti või apteekriga enne ravimi võtmist:
-
kui te taastute vigastusest, operatsioonist, palavikuga kulgenud põletikust või muud laadi
stressist. Informeerige oma arsti, kuna võib osutuda vajalikuks ajutine raviskeemi muutus.
-
kui teil on raskekujuline maksa- või neeruhaigus.
Kui te pole kindel, kas mõni ülaltoodust käib teie kohta, rääkige oma arsti või apteekriga enne
Amaryl’i võtmist.
Patsientidel, kellel puudub ensüüm glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas, võib hemoglobiini tase alaneda
ja punalibled enneaegselt laguneda (hemolüütiline aneemia).
Amaryl’i kasutamise kohta alla 18-aastastel on andmed piiratud. Seetõttu ei ole ravimi kasutamine
nendel patsientidel soovitatav.
Oluline info hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase) kohta
Ravi ajal Amaryl’iga võib teil tekkida hüpoglükeemia (madal veresuhkru tase). Vaadake palun allpool
olevat täiendavat infot hüpoglükeemia kohta, selle sümptomeid ja ravi.
Järgnevad faktorid võivad suurendada teil hüpoglükeemia tekke riski:
-
alatoitumine, ebaregulaarsed söögiajad, unustatud või hilinenud söögiaeg või paastumine,
-
muudate dieeti,
-
võtate Amaryl’i rohkem kui vaja,
-
teie neerufunktsioon on vähenenud,
-
teil on raskekujuline maksahaigus,
-
teil on teatud hormonaalsed häired (häired seotud kilpnäärme, hüpofüüsi või neerupealisega),
-
tarbite alkoholi (eriti, kui jätate söögikorra vahele),
-
võtate teatud muid ravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Amaryl“),
-
te suurendate oma kehalist koormust ja ei söö piisavalt või sööte toitu, mis sisaldab tavalisest
vähem süsivesikuid.
Hüpoglükeemia tunnusteks on:
-
äkiline näljatunne, peavalu, iiveldus, oksendamine, loidus, unisus, unehäired, rahutus,
agressiivsus, keskendumisraskused, erksuse ja reaktsioonikiiruse vähenemine, depressioon,
segasus, kõne ja nägemise häired, ebaselge kõne, värisemine, osaline paralüüs (halvatus),
sensoorne rahutus, pearinglus, abitus.
-
Samuti võivad esineda järgmised sümptomid: higistamine, külm ja higine nahk, ärevus,
südamepekslemine, tõusnud vererõhk, südamepuperdus, ootamatu tugev valu rindkeres, mis
võib kiirguda lähedalasuvatesse piirkondadesse (stenokardia ja südame rütmihäired).
Veresuhkru taseme jätkuval langemisel võib teil tekkida segasusseisund (deliirium), krambid,
enesekontrolli kadu, pindmine hingamine, südamerütmi aeglustumine ja te võite kaotada teadvuse.
Tugevalt alanenud veresuhkru taseme kliiniline pilt võib sarnaneda insuldiga.
Hüpoglükeemia ravi:
Enamusel juhtudest kaovad madala veresuhkru taseme sümptomid kiiresti, kui te tarbite suhkrutooteid,
nt tükksuhkrut, suhkruga magustatud mahla, suhkrustatud teed.
Te peaksite seetõttu alati endaga kaasas kandma suhkrut (nt tükksuhkur). Pidage meeles, et kunstlikud
magusained ei oma toimet. Palun kontakteeruge oma arstiga või minge haiglasse, kui manustatud
suhkrust ei ole abi või kui sümptomid ilmnevad taas.
Vereanalüüsid
Suhkrutaset veres ja uriinis peab kontrollima regulaarselt. Teie arst võib teile samuti teha vereanalüüse
vererakkude taseme ja maksafunktsiooni kontrollimiseks.
Lapsed ja noorukid
Amaryl’i ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel.
Muud ravimid ja Amaryl
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid
ravimeid.
Teie arst võib soovida teie Amaryl’i annust muuta, juhul kui te tarvitate muid ravimeid mis võivad kas
nõrgendada või suurendada Amaryl’i veresuhkrut kontrollivat toimet.
Järgmised ravimid võivad suurendada Amaryl’i veresuhkrut alandavat toimet. See võib viia
hüpoglükeemia (madal veresuhkru sisaldus) riskini:
-
muud suhkurtõve ravimid (nt insuliin või metformiin),
-
valu- ja põletikuvastased ravimid (fenüülbutasoon, asopropasoon, oksüfenbutasoon,
aspiriinisarnased ravimid),
-
kuseteede põletike raviks kasutatavad ravimid (nt mõned pikatoimelised sulfoonamiidid),
-
bakteritest ja seentest põhjustatud põletike raviks kasutatavad ravimid (tetratsükliinid,
klooramfenikool, flukonasool, mikonasool, kinoloonid, klaritromütsiin),
-
verehüübivust vähendavad ravimid (kumariini derivaadid nagu nt varfariin),
-
lihasmassi suurendavad ravimid (anaboolsed steroidid),
-
ravimid, mida kasutatakse meessuguhormoonide asendusravis,
-
depressiooniravimid (fluoksetiin, MAO inhibiitorid),
-
kolesteroolitaset langetada aitavad ravimid (fibraadid),
-
kõrge vererõhu korral kasutatavad ravimid ((AKE inhibiitorid),
-
anti-arütmilisteks aineteks nimetatavad ravimid, mida kasutatakse südame rütmihäirete
vähendamiseks (disopüramiid),
-
podagra ravimid (allopurinool, probenetsiid, sulfinpürasoon),
-
kasvajavastased ravimid (tsüklofosfamiid, ifosfamiid, trofosfamiid),
-
kehakaalu langetamisel kasutatavad ravimid (fenfluramiin),
-
ravimid, mida kasutatakse vereringe probleemide korral suures annuses veeni manustamisel
(pentoksifülliin),
-
heinapalaviku puhul kasutatavad ravimid (tritokvaliin),
-
sümpatolüütilised ravimid, mida kasutatakse kõrge vererõhu, südamepuudulikkuse või
prostata (eesnääre) sümptomite korral.
Järgmised ravimid võivad langetada Amaryl’i veresuhkrut alandavat toimet. See võib viia
hüperglükeemia (kõrge veresuhkru sisaldus) riskini:
-
naissuguhormoone sisaldavad ravimid (östrogeenid, progestogeenid),
-
kuseeritust suurendavad ained (tiasiiddiureetikumid),
-
kilpnääret stimuleerivad ravimid (nt levotüroksiin),
-
põletike ja allergiate korral kasutatavad ravimid (glükokortikoidid),
-
raskekujuliste psühholoogiliste häirete korral kasutatavad ravimid (kloorpromasiin ja teised
fenotiasiini derivaadid),
-
südame löögisagedust tõstvad, astma või ninakinnisuse, köha ja külmetuse korral kasutatavad,
samuti kehakaalu langetavad või eluohtlike seisundite korral kasutatavad ravimid (adrenaliin
ja sümpatomimeetikumid),
-
kõrge kolesteroolitaseme ravimid (nikotiinhape),
-
kõhukinnisuse puhul kasutatavad ravimid, kui kasutatakse pikaajaliselt (lahtistid),
-
krampide korral kasutatavad ravimid (fenütoiin),
-
närvilisuse ja unehäirete korral kasutatavad ravimid (barbituraadid),
-
kõrge silmasisese rõhu korral kasutatavad ravimid (asetasolamiid),
-
kõrge vererõhu või madala veresuhkru taseme korral kasutatavad ravimid (diasoksiid),
-
põletike ja tuberkuloosi korral kasutatavad ravimid (rifampitsiin),
-
väga madala veresuhkru sisalduse korral kasutatavad ravimid (glükagoon).
Järgmised ravimid võivad suurendada või langetada Amaryl’i veresuhkrut alandavat toimet:
-
maohaavandite raviks kasutatavad ravimid (nimetatakse H antagonistid),
2
-
kõrge vererõhu või südamepuudulikkuse raviks kasutatavad ravimid nagu beetablokaatorid,
klonidiin, guanetidiin ja reserpiin. Nad võivad ka peita hüpoglükeemia nähtusid, seega on vaja
erilist tähelepanu nende ravimite kasutamisel.
Amaryl võib nii suurendada kui langetada järgmiste ravimite toimet:
-
verehüübimist pärssivad ravimid (kumariini derivaadid nt varfariin).
Kolesterooli vähendav ravim kolesevelaam mõjutab Amaryl’i imendumist. Selle mõju vältimiseks
tuleb Amaryl’i manustada vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami.
Amaryl koos toidu, joogi ja alkoholiga
Alkoholi manustamine võib suurendada või langetada Amaryl’i veresuhkrut alandavat toimet
ettearvamatul viisil.
Rasedus ja imetamine
Rasedus
Amaryl’i ei tohi raseduse ajal võtta. Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda,
pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Imetamine
Amaryl võib erituda rinnapiima. Amaryl’i ei tohi rinnaga toitmise ajal võtta.
Enne ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Teie kontsentratsioonivõime või reaktsioonikiirus võivad olla aeglustunud, kui teie veresuhkru sisaldus
on kas madal (hüpoglükeemia) või kõrge (hüperglükeemia) või kui teil on nimetatud seisundite
tagajärjel tekkinud nägemishäired.
Pidage meeles, et te võite ohtu seada nii enda kui ka teised (nt autot juhtides või mehhanisme
kasutades). Palun küsige oma arstilt, kas te võite juhtida autot, kui teil on:
- sagedased hüpoglükeemia episoodid,
- hüpoglükeemia sümptomeid vähe või need puuduvad üldse.
Amaryl sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi võtmist konsulteerima
oma arstiga.
Amaryl 6 mg tabletid sisaldavad päikeseloojangukollast alumiiniumlakki (E110)
Päikeseloojangukollane alumiiniumlakk (E110) on värvaine, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone.
3. Kuidas AMARYL võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Ravimi võtmine
-
Võtke seda ravimit suu kaudu, vahetult enne sööki või päeva esimese söögikorra (tavaliselt
hommikusöök) ajal. Kui te ei söö hommikusööki, siis peate te ravimit võtma arsti poolt
määratud ajal. On oluline, et te ei jätaks vahele ühtegi toidukorda Amaryl’i kasutamise ajal.
-
Neelake tabletid alla koos vähemalt poole klaasi vedelikuga. Ärge purustage ega närige
tablette.
Kui palju võtta
Amaryl’i annus sõltub teie vajadusest, seisundist ja vere- ning uriinianalüüsi suhkrunäitude
tulemustest ning on määratud teie arsti poolt. Ärge võtke rohkem tablette, kui arst on teile määranud.
-
Tavaline algannus on üks Amaryl 1mg tablett üks kord päevas.
-
Vajadusel tõstab teie arst annust iga 1…2-nädalase ravi järel.
-
Maksimaalne soovitatav annus on 6 mg Amaryl’i päevas.
-
Kombinatsioonravi glimepiriidi ja metformiiniga või glimepiriidi ja insuliiniga võib olla
alustatud. Sellisel juhul määrab arst teile sobiva glimepiriidi, metformiini ja insuliini annuse
individuaalselt.
-
Kui teie kehakaal muutub või muutub teie elustiil või te viibite stressisituatsioonis, teatage
sellest oma arstile, et ta saaks vajadusel Amaryl’i annust muuta.
-
Kui teil on tunne, et Amaryl’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, ärge muutke annust ise, vaid
pidage nõu oma arstiga.
Kui te võtate Amaryl’i rohkem kui ette nähtud
Kui te olete võtnud liiga palju Amaryl’i tablette või lisaannuse, on oht hüpoglükeemia tekkeks
(hüpoglükeemia sümptomeid vt lõik 2) ja seetõttu peate te viivitamatult manustama piisavalt suhkrut
(nt suhkrutükke, suhkruga magustatud mahla, suhkrustatud teed) ja informeerima otsekohe oma arsti.
Kui ravimit on juhuslikult võtnud laps, peab manustatavat suhkru kogust hoolikalt kontrollima, et
vältida hüperglükeemia ohtu. Teadvuseta olekus inimesele ei tohi anda süüa ega juua.
Kuna hüpoglükeemiline seisund võib kesta mõnda aega, on väga oluline patsiendi jälgimine kuni ohu
möödumiseni. Ettevaatusabinõuna võib vajalikuks osutuda haiglas viibimine. Näidake arstile
ravimikarpi või allesjäänud tablette, siis ta teab, mida te võtsite.
Raskekujuline hüpoglükeemia, millega kaasneb teadvusekadu ja raske närvikahjustus, nõuab
otsekohest ravi ja patsiendi haiglas viibimist. Veenduge, et teil oleks alati olemas eelnevalt
informeeritud inimene, kes saaks hädaolukorras arstiga ühendust võtta.
Kui te unustate Amaryl’i võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Amaryl’i võtmise
Ravi katkestamisel või lõpetamisel peate te olema teadlik, et soovitud veresuhkru taseme alanemine ei
ole saavutatud ja teie haigus võib uuesti halveneda. Võtke Amaryl’i seni, kuni arst palub teil lõpetada.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil on mõni järgnevatest sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti:
-
Allergilised reaktsioonid (sh veresoontepõletik, sageli nahalööbega), mis võivad areneda
tõsiseks reaktsiooniks hingamisraskuse ja vererõhu langusega ning mõnikord progresseeruda
šokiks.
-
Maksafunktsiooni häired, sh naha ja silmade kollasus (kollatõbi), sapivoolu probleemid
(kolestaas - sapipais), maksapõletik (hepatiit) või maksapuudulikkus.
-
Nahaallergia (ülitundlikkus), nt sügelus, lööve ja naha suurenenud tundlikkus päikese suhtes.
Mõnikord võib kerge allergiline reaktsioon edasi areneda raskeks.
-
Raskekujuline hüpoglükeemia, sh teadvusekaotus, krambid või kooma.
Mõned patsiendid on Amaryl’i võttes kogenud järgmisi kõrvaltoimeid:
Harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l patsiendil 1000-st)
-
Normaalsest madalam vere suhkrusisaldus (hüpoglükeemia) (vt lõik 2)
-
Vererakkude hulga vähenemine:
- vereliistakud (mis suurendab veritsemiste ja verevalumite esinemise riski)
- valgelibled (mis suurendab põletike esinemise tõenäosust)
- punalibled (mis võib muuta naha kahvatuks ning põhjustada väsimust või hingeldust).
Need probleemid tavaliselt leevenevad kui te lõpetate Amaryl’i võtmise.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võib esineda kuni 1-l patsiendil 10 000-st)
-
Allergilised reaktsioonid (sh veresoontepõletik, sageli nahalööbega), mis võivad areneda
tõsiseks reaktsiooniks hingamisraskuse ja vererõhu langusega ning mõnikord progresseeruda
šokiks. Kui teil on mõni neist sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.
-
Maksafunktsiooni häired, sh naha ja silmade kollasus (kollatõbi), sapivoolu probleemid
(kolestaas - sapipais), maksapõletik (hepatiit) või maksapuudulikkus. Kui teil on mõni neist
sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.
-
Iiveldus või oksendamine, kõhulahtisus, täistunne või puhitus, kõhuvalu.
-
Veres naatriumisisalduse langus (näha vereanalüüsides).
Muud kõrvaltoimed:
-
Esineda võib nahaallergia (ülitundlikkus), nagu nt sügelus, lööve ja naha suurenenud
tundlikkus päikese suhtes. Mõnikord võib kerge allergiline reaktsioon edasi areneda raskeks,
koos neelamis- ja hingamisprobleemidega, huulte, kõri ja keele tursega. Kui teil on mõni neist
sümptomitest, teavitage koheselt oma arsti.
-
Esineda võivad allergilised reaktsioonid sulfonüüluurea, sulfoonamiidide või muude seotud
ravimitega.
-
Amaryl’i ravi algul võivad esineda nägemishäired. Need on seotud muutustega teie vere
suhkrusisalduses ning peaksid varsti leevenema.
-
Maksaensüümide aktiivsuse tõus.
-
Raskekujuline ebatavaline verejooks või nahaalune verevalum.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise
teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas AMARYL säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistrile ja karbile. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.
Amaryl 1 mg, 2 mg, 3 mg ja 4 mg tabletid: Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Amaryl 6 mg tabletid: Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Ärge kasutage seda ravimit, kui te märkate nähtavaid riknemise märke.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Amaryl sisaldab
-
Toimeaine on glimepiriid.
Iga tablett sisaldab 1 mg, 2 mg, 3 mg, 4 mg või 6 mg glimepiriidi.
-
Abiained on laktoosmonohüdraat, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat,
mikrokristalne tselluloos ja povidoon 25000.
-
Lisaks sisaldavad tabletid värvaineid:
- 1 mg tabletid sisaldavad punast raudoksiidi (E172)
- 2 mg tabletid sisaldavad kollast raudoksiidi (E172) ja indigokarmiin alumiiniumlakki (E132)
- 3 mg tabletid sisaldavad kollast raudoksiidi (E172)
- 4 mg tabletid sisaldavad indigokarmiin alumiiniumlakki (E132).
- 6 mg tabletid sisaldavad päikeseloojangukollane alumiiniumlakki FCF (E110).
Kuidas Amaryl tabletid välja näevad ja pakendi sisu
Kõik Amaryl’i tabletid on piklikud ja poolitusjoonega mõlemal pool. Amaryl 1 mg, 2 mg, 3 mg ja 4
mg tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
Värvid on:
- 1 mg tabletid on roosad
- 2 mg tabletid on rohelised
- 3 mg tabletid on helekollased
- 4 mg tabletid on helesinised
- 6 mg tabletid on oranžid.
Tabletid on blisterpakendis, 14, 15 (ainult Amaryl 1 mg), 20, 28, 30, 50, 60, 90, 112, 120, 280 või 300
tabletti karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti
Tootjad
Sanofi-Aventis S.p.A
Strada Statale 17
km 22, Scoppito
Itaalia
Sanofi Winthrop Industrie
30-36 avenue Gustave Eiffel
37100 Tours
Prantsusmaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole:
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Tel 627 3488
faks 627 3481
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:
Amaryl:
Austria, Bulgaaria, Küpros, TÅ¡ehhi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island,
Iirimaa, Itaalia, Malta, Holland, Norra, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik
Amaryl Comprimate: Rumeenia
Amaryl Tablete:
Sloveenia
Amaryl Tabletes:
Läti
Amaryl Tabletès:
Leedu
Amarylle:
Belgia, Luksemburg
Amarel:
Prantsusmaa
Solosa:
Kreeka
Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2014
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
Amaryl, 1 mg tabletid
Amaryl, 2 mg tabletid
Amaryl, 3 mg tabletid
Amaryl, 4 mg tabletid
Amaryl, 6 mg tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Amaryl 1 mg:
Iga tablett sisaldab 1 mg glimepiriidi.
Abiained: iga tablett sisaldab 69,0 mg laktoosmonohüdraati.
Amaryl 2 mg:
Iga tablett sisaldab 2 mg glimepiriidi.
Abiained: iga tablett sisaldab 137,2 mg laktoosmonohüdraati.
Amaryl 3 mg:
Iga tablett sisaldab 3 mg glimepiriidi.
Abiained: iga tablett sisaldab 137,0 mg laktoosmonohüdraati.
Amaryl 4 mg:
Iga tablett sisaldab 4 mg glimepiriidi.
Abiained: iga tablett sisaldab 135,9 mg laktoosmonohüdraati.
Amaryl 6 mg:
Iga tablett sisaldab 6 mg glimepiriidi.
Abiained: iga tablett sisaldab 133,6 mg laktoosmonohüdraati ja 0,4 mg päikeseloojangukollast (E110).
INN. Glimepiridum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Tablett.
Amaryl 1 mg:
Tabletid on roosad, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.
Amaryl 2 mg:
Tabletid on rohelised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.
Amaryl 3 mg:
Tabletid on helekollased, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.
Amaryl 4 mg:
Tabletid on helesinised, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.
Amaryl 6 mg:
Tabletid on oranžid, piklikud ja poolitusjoonega mõlemal küljel.
Amaryl 1 mg, 2 mg, 3 mg ja 4 mg tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
II tüüpi diabeedi ravi, kui ainult dieedi, füüsilise koormuse ja kehakaalu vähendamisega ei saavutata
vere glükoosisisalduse piisavat vähenemist.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Suukaudne.
Diabeedi eduka ravi alusteks on sobiv dieet, regulaarne kehaline aktiivsus ja korrapärane vere ja uriini
glükoosisisalduse kontroll. Tabletid või insuliin ei korva patsiendile määratud dieedi rikkumist.
Annus määratakse vastavalt vere ja uriini glükoosisisaldusele.
Algannus on 1 mg glimepiriidi ööpäevas. Kui saavutatakse hea metaboolne kontroll, peab sama annust
kasutama säilitusraviks.
Erinevate annustamisskeemide tarvis on saadaval sobiva tugevusega tabletid.
Kui metaboolne kontroll on ebapiisav, peab annust 1…2-nädalaste intervallidega astmeliselt
suurendama 2, 3 või 4 mg glimepiriidini ööpäevas vastavuses vere glükoosisisaldusega.
Ööpäevane annus üle 4 mg annab paremaid ravitulemusi vaid erandjuhtudel. Maksimaalne soovitatav
annus on 6 mg glimepiriidi ööpäevas.
Patsientidel, kellel ei saavutata maksimaalse metformiini ööpäevase annusega adekvaatset vere
glükoosisisalduse kontrolli, võib alustada kaasnevat ravi glimepiriidiga.
Metformiini annust säilitades alustatakse kaasnevat ravi glimepiriidiga väikeses annuses ja tiitritakse
seejärel kuni soovitava metaboolse kontrolli saavutamiseni või maksimaalse ööpäevase annuseni.
Kombinatsioonravi tuleb alustada meditsiinilise järelvalve all.
Patsientidel, kellel ei saavutata Amaryl’i maksimaalse ööpäevase annusega adekvaatset vere
glükoosisisalduse kontrolli, võib vajadusel alustada samaaegselt ravi insuliiniga. Glimepiriidi annust
säilitades alustatakse väikeste insuliini annustega, mida tiitritakse kuni vajaliku metaboolse kontrolli
saavutamiseni. Kombinatsioonravi tuleb alustada meditsiinilise järelvalve all.
Tavaliselt piisab glimepiriidi manustamisest ühe annusena ööpäevas. Soovitatav on ravim manustada
vahetult enne hommikusööki või hommikusöögi ajal või kui hommikul ei sööda, siis enne esimest
toidukorda või selle ajal.
Kui unustatakse ravimit võtta, ei tohi selle arvelt järgmist annust suurendada.
Kui glimepiriidi 1 mg ööpäevase annuse korral tekib patsiendil hüpoglükeemiline reaktsioon, võib
dieet olla piisav kontrolli saavutamiseks vere glükoosisisalduse üle.
Kuna ravi käigus suureneb organismi insuliintundlikkus ja sellega seonduvalt paraneb diabeetiline
kontroll, võib väheneda vajadus glimepiriidi manustamiseks. Hüpoglükeemia vältimiseks tuleb annust
õigeaegselt vähendada või ravikuur lõpetada. Annuse muutmine võib olla vajalik ka siis, kui muutuvad
patsiendi kehakaal või elustiil või mõni teine asjaolu, mis suurendab hüpo- või hüperglükeemia ohtu.
Üleminek teistelt suu kaudu manustatavatelt diabeediravimitelt Amaryl’ile:
Üleminek teistelt suu kaudu manustatavatelt diabeediravimitelt Amaryl’ile on tavaliselt võimalik.
Üleminekul Amaryl’ile peab arvesse võtma eelmise ravimi toime tugevust ja poolväärtusaega. Mõnel
juhul, eriti pika poolväärtusajaga antidiabeetiliste ravimite puhul (nt kloorpropamiid), on soovitatav
mõnepäevane puhastumisperiood, et minimaliseerida kuhjumisefektist tulenevat hüpoglükeemiliste
reaktsioonide ohtu.
Soovitatav algannus on 1 mg glimepiriidi ööpäevas. Ravivastuse alusel võib glimepiriidi annust järk-
järgult suurendada nagu ülalpool kirjeldatud.
Üleminek insuliinilt Amaryl’ile:
Erandjuhtudel, kui II tüüpi diabeeti ravitakse insuliiniga, võib olla näidustatud üleminek Amaryl'ile.
Ravimi vahetamine peab toimuma meditsiinilise järelevalve all.
Eripopulatsioonid
Neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid:
Vt lõik 4.3.
Lapsed
Glimepiriidi kasutamise kohta alla 8-aastastel lastel andmed puuduvad. Glimepiriidi monoteraapia
kohta 8...17-aastastel lastel ei ole piisavalt andmeid (vt lõigud 5.1 ja 5.2). Andmed ohutuse efektiivsuse kohta pediaatrilisel populatsioonil ei ole piisavad, seetõttu ei ole kasutamine soovitatav.
Manustamisviis
Tabletid tuleb katki närimata alla neelata koos vähese koguse veega.
4.3. Vastunäidustused
-
Ülitundlikkus glimepiriidi, teiste sulfonüüluurea preparaatide, sulfoonamiidide või lõigus 6.1
loetletud mis tahes abiainete suhtes,
-
insuliinsõltuv diabeet,
-
diabeetiline kooma,
-
ketoatsidoos,
-
raske neeru- või maksafunktsiooni häire. Raskekujulise neeru- või maksafunktsiooni häire
korral on vajalik üleminek insuliinravile.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Amaryl'i tuleb võtta vahetult enne sööki või söögi ajal.
Kui patsient sööb ebaregulaarselt või jätab söögikorrad vahele, võib ravi Amaryl'iga põhjustada
hüpoglükeemiat. Hüpoglükeemia võimalikud sümptomid on peavalu, tugev näljatunne, iiveldus,
oksendamine, roidumus, unisus, rahutu uni, rahutus, agressiivsus, kontsentreerumishäired, erksuse ja
reaktsioonivõime langus, depressioon, segasus, kõne- ja nägemishäired, afaasia, treemor, parees,
tajuhäired, pearinglus, abitus, enesekontrolli kaotus, deliirium, tserebraalsed krambid, somnolentsus ja
teadvuse kaotus kuni koomani, pindmine hingamine ja bradükardia. Lisaks võivad ilmneda
adrenergilise vasturegulatsiooni tunnused, nagu higistamine, jahe nahk, ärevus, tahhükardia,
hüpertensioon, südamepekslemine, stenokardia ja kardiaalsed arütmiad.
Raskekujulise hüpoglükeemiahoo kliiniline pilt võib sarnaneda ajuinsuldile.
Enamikul juhtudel seisund taandub, kui koheselt süüa süsivesikuid (suhkrut). Suhkruasendajad ei oma
toimet.
Teiste sulfonüüluureate puhul on täheldatud, et hoolimata algselt mõjusatest vastuabinõudest võib
hüpoglükeemia taastekkida.
Raskekujuline hüpoglükeemia või kaua kestnud hüpoglükeemia, mida on võimalik ainult ajutiselt
tavaliste suhkruannustega kompenseerida, nõuavad kohest arstiabi ja vahel ka haiglaravi.
Hüpoglükeemiat soodustavateks teguriteks on:
-
patsiendi soovimatus või (eriti eakate patsientide puhul) võimetus koostööks,
-
alatoitumus, ebaregulaarsed söögiajad, vahelejäänud söögikorrad või nälgimisperioodid,
-
kõrvalekaldumine dieedist,
-
süsivesikute manustamine ja kehaline aktiivsus ei ole tasakaalus,
-
alkoholi tarbimine, eriti koos söögikordade vahelejätmisega,
-
kahjustatud neerufunktsioon,
-
raskekujuline maksa talitlushäire,
-
Amaryl’i üleannustamine,
-
endokriinsüsteemi talitluse teatud kompenseerimata häired, mis mõjutavad süsivesikute
metabolismi või hüpoglükeemia vasturegulatsioonimehhanisme (nt teatud kilpnäärme
funktsiooni häired ja hüpofüüsi eessagara või neerupealiste koore puudulik talitlus),
-
samaaegne teatud teiste ravimite manustamine (vt lõik 4.5).
Ravi Amaryl’iga nõuab regulaarset vere ja uriini glükoosisisalduse jälgimist. Lisaks sellele
soovitatakse määrata ka glükosüleeritud hemoglobiini sisaldus.
Ravi ajal Amaryl’iga on vajalik regulaarne verepildi (eriti leukotsüütide ja trombotsüütide) ning
maksafunktsioonide jälgimine.
Pingeseisundites (nt õnnetused, erakorralised operatsioonid, palavikuga kulgevad infektsioonid) võib
olla näidustatud ajutine üleminek insuliinile.
Kogemused Amaryl’i kasutamisest raskekujulise maksafunktsiooni kahjustusega või dialüüsi saavatel
patsientidel puuduvad. Raskekujulise neeru- või maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on
näidustatud üleminek insuliinravile.
G6PD defitsiidiga patsientide ravi sulfonüüluurea ühenditega võib viia hemolüütilise aneemiani. Kuna
glimepiriid kuulub sulfonüüluurea ühendite klassi, tuleb G6PD defitsiidiga patsientide osas olla
ettevaatlik ja kaaluda alternatiivina mitte-sulfonüüluurea preparaate.
Amaryl sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse,
laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit
kasutada.
Amaryl 6 mg tabletid sisaldavad värvainet päikeseloojangukollane FCF (E 110), mis võib tekitada
allergilisi reaktsioone.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed
Glimepiriidi manustamisel koos teatud teiste ravimitega võib glimepiriidi hüpoglükeemiline toime
soovimatult tugevneda või nõrgeneda. Seetõttu võib teisi ravimeid manustada ainult arsti teadmisel
(või ettekirjutusel).
Glimepiriidi metaboliseerib tsütokroom P450 2C9 (CYP2C9). Metabolismi mõjutab CYP2C9
indutseerijate (nt rifampitsiin) või inhibiitorite (nt flukonasool) samaaegne manustamine.
Kirjanduse avaldatud in vivo koostoimete uuringutes suurendab flukonasool, mis on üks tugevamaid
CYPC9 inhibiitoreid, glimepiriidi AUC-d ligikaudu 2 korda.
Glimepiriidi ja teiste sulfonüüluurea rühma ravimite kasutamisel on täheldatud järgmiseid
koostoimeid:
Vere glükoosisisaldust langetav toime võimendub ning võib tekkida hüpoglükeemia oht, kui
kasutatakse järgmisi ravimeid:
-
fenüülbutasoon, asapropasoon ja oksüfeenbutasoon,
-
insuliin ja teised suukaudsed antidiabeetilised ravimid, nagu nt metformiin,
-
salitsülaadid ja paraaminosalitsüülhape,
-
anaboolsed steroidid ja meessuguhormoonid,
-
klooramfenikool,
teatud
pika
toimeajaga
sulfoonamiidid,
tetratsükliinid,
kinoloonantibiootikumid ja klaritromütsiin,
-
kumariinirühma antikoagulandid,
-
fenfluramiin,
-
disopüramiid,
-
fibraadid,
-
AKE inhibiitorid,
-
fluoksetiin, MAO-inhibiitorid,
-
allopurinool, probenetsiid, sulfiinpürasoon,
-
sümpatolüütilised ained,
-
tsüklofosfamiid, trofosfamiid ja ifosfamiid,
-
mikonasool, flukonasool,
-
pentoksüfülliin (suur parenteraalne annus),
-
tritokualiin.
Hüpoglükeemiline toime nõrgeneb ja vere glükoosisisaldus tõuseb koostoimes järgmiste ravimitega:
-
östrogeenid ja progestageenid,
-
salureetikumid, tiasiiddiureetikumid,
-
kilpnääret stimuleerivad ravimid, glükokortikoidid,
-
fenotiasiini derivaadid, kloorpromasiin,
-
adrenaliin ja sümpatomimeetikumid,
-
nikotiinhape (suures annuses) ja nikotiinhappe derivaadid,
-
lahtistid (pikaajalise kasutamise korral),
-
fenütoiin, diasoksiid,
-
glükagoon, barbituraadid ja rifampitsiin,
-
atsetasolamiid.
H -retseptorite antagonistid, beeta-blokaatorid, klonidiin ja reserpiin võivad põhjustada kas
2
hüpoglükeemilise toime tugevnemist või nõrgenemist.
Sümpatolüütilised ravimid, nagu beeta-adrenoblokaatorid, klonidiin, guanetidiin ja reserpiin, võivad
maskeerida hüpoglükeemiale eelneva adrenergilise vasturegulatsiooni tunnuseid.
Alkohol võib glimepiriidi hüpoglükeemilist toimet ettearvamatult tugevdada või nõrgendada.
Glimepiriid võib kumariini derivaatide toimet kas tugevdada või nõrgendada.
Kolesevelaam seob glimepiriidi ja vähendab glimepiriidi imendumist seedetraktist. Glimepiriidi
võtmisel vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami ei ole koostoimeid täheldatud. Seetõttu tuleb
glimepiriidi manustada vähemalt 4 tundi enne kolesevelaami.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Diabeediga seotud oht
Rasedusaegsed vere glükoosisisalduse kõrvalekalded normist suurendavad kaasasündinud
väärarengute esinemissagedust ja perinataalset suremust. Vere glükoosisisaldust tuleb raseduse ajal
hoolikalt jälgida vältimaks teratogeensusohtu. Sellises olukorras on insuliini kasutamine vajalik.
Patsiendid, kes soovivad rasestuda, peavad sellest oma arsti informeerima.
Glimepiriidiga seotud oht
Glimepiriidi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavaid andmeid. Loomkatsed on näidanud
reproduktiivsustoksilisust, mis oli tõenäoliselt seotud glimepiriidi farmakoloogilise toimega
(hüpoglükeemia) (vt lõik 5.3).
Seega ei tohi kogu raseduse vältel glimepiriidi kasutada.
Kui patsienti ravitakse glimepiriidiga ja patsient planeerib rasedust või on rasestunud, tuleb niipea kui
võimalik üle minna insuliinravile.
Imetamine
Eritumine inimese rinnapiimaga ei ole teada. Glimepiriid eritus rottidel piimaga. Kuna teised
sulfonüüluuread erituvad inimese rinnapiimaga ja seetõttu on oht, et imikutel tekib hüpoglükeemia, on
glimepiriidiga ravimisel imetamine vastunäidustatud.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Patsientide kontsentreerumisvõime ja reaktsioonikiirus võivad olla kahjustatud hüpoglükeemia või
hüperglükeemia või näiteks nägemishäirete tõttu. See võib osutuda ohtlikuks olukordades, kus
nimetatud omadused on eriti tähtsad (nt autojuhtimine ja masinatega töötamine).
Patsiente tuleb teavitada ettevaatusabinõudest, millega vältida hüpoglükeemiat autojuhtimise ajal. Eriti
tähtis on see patsientide puhul, kelle teadlikkus hüpoglükeemia hoiatussümptomitest on madal või
puudub või kellel tekib sageli hüpoglükeemia episoode. Tuleb kaaluda, kas selliste asjaolude korral on
soovitav juhtida autot või töötada masinatega.
4.8. Kõrvaltoimed
Järgnevad kliinilistes uuringutes glimepiriidi ja teiste sulfonüüluurea preparaatide kasutamisel
esinenud kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide kaupa ja tõsiduse vähenemise järjekorras (väga
sage: ≥1/10; sage: ≥1/100 kuni <1/10; aeg-ajalt: ≥1/1000 kuni <1/100; harv: ≥1/10000 kuni <1/1000;
väga harv: <1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: trombotsütopeenia, leukopeenia, granulotsütopeenia, agranulotsütoos, erütropeenia,
hemolüütiline aneemia ja pantsütopeenia, mis on üldiselt pöörduvad ravi lõpetamisel.
Teadmata:
raske
trombotsütopeenia
trombotsüütide
arvuga
alla
10000/mikroliitris
ja
trombotsütopeeniline purpur.
Immuunsüsteemi häired
Väga harv: leukotsütoklastiline vaskuliit, kerged ülitundlikkusreaktsioonid, mis võivad areneda
raskekujulisteks reaktsioonideks koos düspnoe, vererõhu languse ja mõnikord šokiga.
Teadmata: võimalik on ristallergia sulfonüüluureate, sulfoonamiidide või samalaadsete ravimitega.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Harv: hüpoglükeemia.
Need hüpoglükeemilised reaktsioonid tekivad enamasti otsekohe, võivad olla tõsised ja neid ei ole
alati lihtne korrigeerida. Sarnaselt teiste vere glükoosisisaldust vähendavate ravimitega sõltub nende
reaktsioonide esinemine individuaalsetest teguritest - näiteks toitumisharjumustest ja annusest (vt lõik
4.4).
Silma kahjustused
Teadmata: vere glükoosisisalduse muutuste tõttu võivad ilmneda ajutised nägemishäired, eriti ravi
alguses.
Seedetrakti häired
Väga harv: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhupuhitus, ebamugavustunne kõhus ja kõhuvalu,
mis on harva ravi lõpetamise põhjusteks.
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine.
Väga harv: maksafunktsiooni kahjustus (nt koos kolestaasi ja ikterusega), hepatiit ja
maksapuudulikkus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Teadmata: võivad tekkida allergilised nahareaktsioonid nagu kihelus, lööve, urtikaaria ja naha
valgustundlikkus.
Uuringud
Väga harv: seerumi naatriumisisalduse langus.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Sümptomid
Liiga suure annuse manustamise järgselt võib tekkida hüpoglükeemia kestusega 12...72 tundi, mis
võib taastekkida pärast esialgset paranemist. Sümptomid võivad ilmneda alles 24 tundi pärast ravimi
sissevõtmist. Üldiselt on soovitatav patsiendi seisundi jälgmine haiglas. Võivad esineda iiveldus,
oksendamine ja valu ülakõhus. Hüpoglükeemiaga võivad kaasneda neuroloogilised sümptomid nagu
rahutus, treemor, nägemishäired, koordinatsioonihäired, unetus, kooma ja krambid.
Ravi
Raviks kutsutakse esile oksendamine ravimi imendumise vältimiseks ning seejärel tuleb juua vett või
limonaadi koos aktiveeritud söe (adsorbent) ja naatriumsulfaadiga (lahtisti). Suure üleannuse korral on
näidustatud maoloputus, millele järgneb aktiivsöe ja naatriumsulfaadi manustamine. Eriti suure
üleannustamise korral on näidustatud haiglaravi intensiivravi osakonnas. Võimalikult kiiresti tuleb
manustada glükoosi, vajadusel boolussüstina veeni 50 ml 50% lahust koos järgneva 10%
glükoosilahuse infusiooniga, jälgides hoolikalt vere glükoosisisaldust. Edasine ravi on
sümptomaatiline.
Hüpoglükeemia ravi korral pärast juhuslikku Amaryl’i üleannustamist imikutel ja väikestel lastel tuleb
manustatava glükoosi annust hoolikalt jälgida, et vältida ohtliku hüperglükeemia teket. Vere
glükoosisisaldust tuleb hoolikalt jälgida.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Vere glükoosisisaldust vähendavad ained, v.a insuliinid: sulfoonamiidid,
uurea derivaadid.
ATC-kood: A10BB12.
Glimepiriid on suukaudselt aktiivne hüpoglükeemilise toimega aine, mis kuulub sulfonüüluurea
rühma. Seda kasutatakse insuliinsõltumatu diabeedi raviks.
Glimepiriid stimuleerib insuliini vabanemist pankrease beeta-rakkudest. Nagu ka teiste sulfonüüluurea
rühma ravimite puhul, põhineb ravitoime pankrease beeta-rakkudest endogeense insuliini sekretsiooni
suurenemisel vastusena füsioloogilisele glükoosi stimulatsioonile. Lisaks sellele on glimepiriidil hästi
väljendunud pankreaseväline toime, mis on omane ka teistele sulfonüüluurea rühma ravimitele.
Insuliini vabanemine
Sulfonüüluurea rühma ravimid reguleerivad insuliini eritumist ATP-tundliku kaaliumkanali
sulgemisega beeta-raku membraanis. Kaaliumikanali sulgemine kutsub esile beeta-raku
depolarisatsiooni; selle tulemusena avanevad kaltsiumikanalid ja rakku tungib suuremas koguses
kaltsumi.
Selle tulemusena vabaneb eksotsütoosi käigus insuliin.
Glimepiriid seondub beeta-rakkude membraanvalguga, mis on seotud ATP-tundliku kaaliumikanaliga,
kuidon erinev tavalisest sulfonüüluureate seondumiskohast.
Pankreaseväline toime
Pankreasevälised toimed on näiteks perifeersete kudede insuliinitundlikkuse suurendamine ja maksa
väiksem insuliini omastamine.
Glükoosi üleminek verest perifeersetesse lihastesse ja rasvkoesse toimub spetsiaalsete
transpordivalkude abil, mis asuvad rakumembraanis. Glükoosi kandumine nendesse kudedesse piirab
glükoosi kasutuse kiirust. Glimepiriid suurendab kiiresti aktiivsete glükoosi transpordimolekulide arvu
lihaste ja rasvkoe rakkude plasmamembraanides, mille tulemuseks on glükoosi parem omastamine.
Glimepiriid suurendab glükosüül-fosfatidüülinositool-spetsiifilise fosfolipaas C aktiivsust, mis võib
korreleeruda ravimi poolt esile kutsutud lipogeneesi ja glükogeneesiga isoleeritud rasva- ja
lihasrakkudes.
Glimepiriid pärsib glükoosi teket maksas, suurendades rakusisest fruktoos- 2,6- bifosfaadi
kontsentratsiooni, mis omakorda pärsib glükoneogeneesi.
Üldine
Tervetel inimestel on minimaalne toimiv annus ligikaudu 0,6 mg. Glimepiriidi toime sõltub annusest
ja on korduvalt esile kutsutav. Glimepiriidi manustamisel säilub füsioloogiline reaktsioon kehalise
aktiivsuse järsule tõusule (insuliini sekretsiooni vähenemine).
Sõltumata manustamisest 30 minutit varem või vahetult enne sööki, ei olnud ravimi toimes olulisi
erinevusi.Diabeetikutel on võimalik ühekordse annusega ööpäevas saavutada hea metaboolne kontroll
kogu ööpäevaks.
Kuigi tervetel isikutel põhjustas glimepiriidi hüdroksümetaboliit väikest, kuid siiski olulist seerumi
glükoosisisalduse vähenemist, hõlmab see vaid väga väikese osa ravimi toimest.
Kombinatsioonravi metformiiniga
Ühes uuringus saavutati glimepiriidi ja metformiini kombinatsioonraviga parem metaboolne kontroll
kui metformiini maksimaalse ööpäevase annusega eraldi.
Kombinatsioonravi insuliiniga
Andmed kombinatsioonravist insuliiniga on piiratud. Patsientidel, kellel ei saavutata adekvaatset vere
glükoosisisalduse kontrolli maksimaalse glimepiriidi ööpäevase annusega, võib alustada kaasuvat ravi
insuliiniga. Kahes uuringus saavutati kombinatsiooniga sama hea metaboolne kontroll kui insuliiniga
üksi, kuid kombinatsioonravis on vajalik väiksem insuliini keskmine annus.
Eripopulatsioonid
Lapsed
285 II tüüpi diabeediga 8...17-aastastel lastel viidi läbi aktiivse kontrollgrupiga kliiniline uuring
(glimepiriidi kuni 8 mg ööpäevas või metformiini kuni 2000 mg ööpäevas) kestusega 24 nädalat. Nii
glimepiriidi kui metformiini puhul langes HbA märgatavalt võrreldes ravi algusega (glimepiriid -
1c
0,95
(se
0,41);
metformiin
-1,39
(se
0,40)).
Kuid,
keskmine HbA
muutus
1c
algväärtusest glimepiriidiga ei saavutanud
ekvivalentsuskriteeriumi
metformiiniga.
Erinevus
ravigruppide vahel oli 0,44% metformiini kasuks. Erinevuse 95%-lise usaldusintervalli ülemine piir
(1,05) ei olnud allapoole 0,3% ekvivalentsuse lubatud piiri.
Glimepiriidravi järel ei esinenud uusi ohutusalaseid leide lastel võrreldes II tüüpi diabeeti põdevate
täiskasvanud patsientidega. Pediaatrilistel patsientidel pikaajalised efektiivsus- ja ohutusandmed
puuduvad.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Glimepiriidi biosaadavus pärast suukaudset manustamist on täielik. Söömine ei oma olulist mõju
imendumisele, ainult imendumise kiirus väheneb veidi. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis (C
)
max
saavutatakse ligikaudu 2,5 tundi pärast suukaudset manustamist (keskmiselt 0,3 mikrogrammi/ml
korduvmanustatuna 4 mg ööpäevas). Maksimaalne kontsentratsioon seerumis (C
) ja
max
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) on lineaarses sõltuvuses annusest.
Jaotumine
Glimepiriidil on väike jaotusruumala (ligikaudu 8,8 l), mis on ligikaudu võrdne albumiini
jaotusruumalaga, kõrge valguseonduvus (>99%) ja madal kliirens (ligikaudu 48 ml/min).
Katseloomadel eritub glimepiriid emapiima. Glimepiriid läbib platsentaarbarjääri. Ravim läbib
hematoentsefaalbarjääri vähesel määral.
Biotransformatsioon ja eritumine
Keskmine poolväärtusaeg seerumis, mis omab tähtsust seerumkontsentratsiooni seisukohalt
korduvmanustamise korral, on 5…8 tundi. Pärast suurte annuste manustamist on poolväärtusaeg veidi
pikenenud.
Pärast radioaktiivselt märgistatud glimepiriidi ühekordset manustamist oli 58% radioaktiivsest ainest
täheldatav uriinis ja 35% roojas. Uriinis ei sedastatud metaboliseerumata glimepiriidi. Nii uriinis kui
ka roojas leiti kaks metaboliiti, mis kõige tõenäolisemalt pärinesid metabolismist maksas (põhiline
ensüüm on CYP2C9) - hüdroksüderivaat ja karboksüderivaat. Pärast glimepiriidi suukaudset
manustamist oli CYP2C9 hüdroksüderivaadi lõplik poolväärtusaeg 3…6 tundi ja CYP2C9
karboksüderivaadi lõplik poolväärtusaeg 5…6 tundi.
Ühekordse annuse võrdlus ühekordsete päevaste annuste korduvmanustamisega ei näidanud olulisi
erinevusi farmakokineetikas ja individuaalne variaabelsus oli väga väike. Olulist ravimi kuhjumist ei
esinenud.
Eripopulatsioonid
Farmakokineetika oli sarnane naistel ja meestel ning noortel ja eakatel (üle 65-aastaste) patsientidel.
Madala kreatiniini kliirensiga patsientidel esines kalduvus glimepiriidi kliirensi suurenemisele ja
keskmiste seerumikontsentratsioonide langusele, mis tõenäoliselt tulenes kiiremast eliminatsioonist
vähenenud seondumise tõttu valkudega. Kahe metaboliidi eliminatsioon neerude kaudu oli häiritud.
Üldiselt puudub alus eeldada ravimi kuhjumisohu suurenemist.
Farmakokineetika viiel mitte-diabeetikust patsiendil pärast sapijuha operatsiooni oli sarnane tervete
isikute farmakokineetikale.
Lapsed
Farmakokineetikat, ohutust ja taluvust selgitav uuring 1 mg glimepiriidi üksikannusega 30 II tüüpi
diabeediga pediaatrilisel patsiendil (4-l 10...12-aastasel lapsel ja 26-l 12...17-aastasel lapsel) näitas
samasugust AUC
, C
ja t nagu varem täheldatud täiskasvanutel.
(0-last)
max
1/2
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised toimed ilmnesid annuste puhul, mis ületasid piisaval määral maksimaalset inimesel
kasutatavat annust, viidates vähesele tähtsusele kliinilise kasutamise seisukohalt, või olid seotud
ravimi farmakodünaamilise toimega (hüpoglükeemia). Leid põhineb tavapärastel farmakoloogilise
ohutuse,
korduvmanustamise
toksilisuse,
genotoksilisuse,
kartsinogeensuse
ja
reproduktiivsustoksilisuse
uuringutel.
Reproduktiivsustoksilisuse
uuringutes
(hõlmasid
embrüotoksilisust, teratogeensust ja arengutoksilisust) emasloomadel ja järglastel täheldatud
kõrvaltoimed olid sekundaarselt tingitud ravimi hüpoglükeemilisest toimest.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Abiained
Laktoosmonohüdraat,
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A),
magneesiumstearaat,
mikrokristalne tselluloos,
povidoon 25000
Amaryl, 1 mg: punane raudoksiid (E172),
Amaryl, 2 mg: kollane raudoksiid (E172), indigokarmiin alumiiniumlakk (E132),
Amaryl, 3 mg: kollane raudoksiid (E172),
Amaryl, 4 mg: indigokarmiin alumiiniumlakk (E132).
Amaryl, 6 mg: päikeseloojangukollane FCF alumiiniumlakk (E110) .
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Amaryl 1 mg, 2 mg, 3 mg ja 4 mg: Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Amaryl 6 mg: Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
PVC/alumiiniumblisterpakend.
Pakendis on 14, 15 (ainult Amaryl 1 mg), 20, 28, 30, 50, 60, 90, 112, 120 280 või 300 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti
8. Müügiloa number
Amaryl, 1 mg: 272799
Amaryl, 2 mg: 272899
Amaryl, 3 mg: 272999
Amaryl, 4 mg: 413703
Amaryl, 6 mg: 642909
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.08.2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.12.2009
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2014