ALFUZOSIN-TEVA

Eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud mõõdukate kuni raskete sümptomite ravi.

Suukaudne.

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga
(nt klaasitäie veega). Tablette ei tohi purustada, närida ega poolitada (vt lõik 4.4).

Esimene annus tuleb võtta enne magamaminekut. 10 mg sisaldusega toimeainet prolongeeritult
vabastavad tabletid tuleb võtta sisse iga päev vahetult pärast sama söögikorda.

Täiskasvanud
Soovitatav annus on üks 10 mg tablett ööpäevas.

Eakad (üle 65-aastased)
Sarnaselt täiskasvanutele. Farmakokineetilised ja kliinilised ohutusandmed on näidanud, et annuse
kohandamine eakatel patsientidel ei ole tavaliselt vajalik.

Neerukahjustus
Kerge kuni mõõdukas neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens > 30 ml/min)
Annuse kohandamine ei ole tavaliselt vajalik (vt lõik 5.2).
Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min)
Kliiniliste ohutusandmete puudumise tõttu selles patsiendigrupis ei tohi alfusosiini 10 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavaid tablette kasutada raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientide raviks
(vt lõik 4.4).

Maksapuudulikkus
Maksapuudulikkusega patsientidele on alfusosiin manustatuna 10 mg toimeainet prolongeeritult
vabastavate tablettidena vastunäidustatud. Pärast arstipoolset hoolikat kaalumist võib sobivaks lugeda
madala alfusosiinvesinikkloriidi sisaldusega preparaate. Vastavaid annustamisjuhiseid vt ka vastava
ravimi tooteinformatsioonist.

Puudub asjakohane näidustus Alfuzosin-Teva 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide
kasutamiseks lastel.

Lapsed
Alfusosiini efektiivsus lastel vanuses 2…16 aastat ei ole tõestatud (vt lõik 5.1). Seetõttu ei ole
alfusosiin näidustatud lastel kasutamiseks.

- ülitundlikkus alfusosiini, teiste kinasoliinide (nt terasosiin, doksasosiin) või ravimi ükskõik
millise abiaine suhtes;
- ortostaatilise hüpotensiooniga seisundid;
- maksapuudulikkus
- samaaegne teiste alfa1-adrenoblokaatorite manustamine.

Hoiatused
- Enne alfusosiinravi alustamist tuleb välistada teiste seisundite olemasolu, mis võiksid
põhjustada eesnäärme healoomulisele suurenemisele sarnaseid sümptomeid.
- Kliiniliste ohutusandmete puudumise tõttu ei tohi alfusosiini 10 mg manustada raske
neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidele.
- Alfusosiini tuleb ettevaatusega manustada patsientidele, kes saavad teisi
hüpertensioonivastaseid ravimeid või nitraate. Regulaarselt tuleb jälgida vererõhku, seda
eelkõige ravi alguses.
- Mõnedel patsientidel võib mõne tunni jooksul pärast ravimi manustamist tekkida posturaalne
hüpotensioon, nii sümptomitega (pearinglus, asteenia, liigne higistamine) kui ilma. Sellisel
juhul peaks patsient kuni sümptomite täieliku möödumiseni pikali heitma. Need nähud on
tavaliselt ajutised. Need tekivad ravi alguses ja tavaliselt ei vii ravi katkestamiseni. Patsienti
tuleb hoiatada selliste kõrvaltoimete võimaluse eest.
- Ettevaatus on vajalik alfusosiini manustamisel patsientidele, kellel on teiste alfa1-blokaatoritega
tekkinud väljendunud hüpotensioon.
- Patsientidel, kellel on esinenud ülitundlikkust teiste alfa1-blokaatorite suhtes, tuleb ravi alustada
järk-järgult.
- Nagu ka teiste alfa1-blokaatorite puhul, tuleb alfusosiini kasutada ettevaatusega ägeda
südamepuudulikkusega patsientidel.
- Südamehaigusega patsientide puhul tuleb jätkata südamepuudulikkuse raviga ning arvestada
sellega, et nitraatide ja alfusosiini samaaegne manustamine võib suurendada hüpotensiooni
tekkeohtu. Stenokardia taastekkimisel või süvenemisel tuleb alfusosiinravi lõpetada.
- Patsiente, kellel on kaasasündinud pikk QT intervall, varem teadaolev omandatud pikk QT
intervall või kes saavad QT intervalli pikenemist põhjustavaid ravimeid, tuleb jälgida enne ravi
ja ravi ajal alfusosiiniga.
- Mõnedel tamsulosiinravi saanud või saavatel patsientidel on katarakti operatsiooni ajal
täheldatud „operatsiooniaegse lõdva iirise sündroomi” (Intraoperative Floppy Iris Syndrome,
IFIS - kitsa pupilli sündroomi variant). Üksikutel juhtudel on selliseid nähte täheldatud ka teiste
alfa1-blokaatorite kasutamisel ja välistada ei saa võimalust, et see toime on omane kogu
ravimigrupile. Kuna operatsiooniaegse lõdva iirise sündroom võib katarakti operatsiooni ajal
põhjustada tüsistusi, tuleb silmakirurgile enne operatsiooni öelda, kas patsient kasutab või on
kasutanud alfa1-blokaatoreid, hoolimata sellest, et risk selle kõrvaltoime tekkeks alfusosiiniga
on väga väike.
- Patsientidele tuleb öelda, et tablett tuleb alla neelata tervelt. Teisi manustamisviise, nagu tableti
katki hammustamine, purustamine, jahvatamine, tampimine või närimine, tuleb vältida. Ebaõige
manustamine võib viia toimeaine soovimatu vabanemise ja imendumiseni, millega kaasneb
võimalike varajaste kõrvaltoimete tekkeoht.
- Need tabletid sisaldavad laktoosmonohüdraati. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik
galaktoosi talumatus, laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda
ravimit võtta.

Vastunäidustatud kombinatsioonid
- Alfa1 retseptoreid blokeerivad ravimid.
Hüpotensiivse toime tugevnemine. Raske ortostaatilise hüpotensiooni tekkeoht.

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid
- Tugevad CYP3A4 inhibiitorid (ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, klaritromütsiin ja
erütromütsiin).
Suurenenud alfusosiini plasmakontsentratsiooni ja seega ka kõrvaltoimete tekkeoht.
- Antihüpertensiivsed ravimid (vt lõik 4.4).
Antihüpertensiivne toime ja hüpotensiooni tekkeohu suurenemine (kumulatiivne toime).
- Nitraate sisaldavad preparaadid (vt lõik 4.4).

Üldanesteetikumide manustamine alfusosiinravi ajal võib põhjustada sügavat hüpotensiooni.
Tablettide kasutamine soovitatakse lõpetada 24 tundi enne operatsiooni.

Ei ole kohaldatav ravimi näidustuse tüübi tõttu.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Eelkõige ravi alguses võivad tekkida kõrvaltoimed nagu vertiigo, pearinglus või asteenia. Sellega tuleb
arvestada autojuhtimisel või masinatega töötamisel.

Kõrvaltoimed, mille seos raviga on mingilgi määral võimalik, on järgnevas tabelis toodud
organsüsteemide ja üldise esinemissageduse alusel. Esinemissagedused on määratud järgnevalt: väga
sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni
< 1/1000), väga harv (≤ 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Esinemissagedus
Sage
Aeg-ajalt
Väga harv
Teadmata




Vere ja



Neutropeenia
lümfisüsteemi
häired
Närvisüsteemi Pearinglus/
Unisus, minestamine,


häired
nõrkustunne,
peapööritus

peavalu
Silma
Nägemishäired

Operatsiooniaegne
kahjustused
lõdva iirise
sündroom
Südame häired Tahhükardia,
Stenokardia
Kodade

palpitatsioonid
süvenemine või
fibrillatsioon
taasteke eelneva
koronaararterite
haigusega
patsientidel (vt lõik
4.4)
Vaskulaarsed
Posturaalne hüpotensioon

häired
(ravi alguses, peamiselt
pärast liiga suure annuse

manustamist või juhul, kui
ravi alustatakse uuesti
pärast lühiajalist pausi),
nahaõhetus
Respiratoorsed, Riniit


rindkere ja
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Iiveldus,
Kõhulahtisus
Oksendamine
häired
kõhuvalu,

suukuivus
Maksa ja


Hepatotsellulaarne
sapiteede häired
kahjustus,
kolestaatiline
maksahaigus
Naha ja
Nahalööbed,
pruritus
Angioneurootiline

nahaaluskoe
turse, urtikaaria
kahjustused
Reproduktiivse

Priapism
süsteemi ja
rinnanäärme
häired
Üldised häired ja Asteenia, üldine Tursed, valud rinnus (vt


manustamiskoha halb enesetunne lõik 4.4)
reaktsioonid

Üleannustamise korral tuleb patsient hospitaliseerida, hoida lamavas asendis ning rakendada toetavat
hüpotensiooni ravi.
Märkimisväärse vererõhu languse korral on sobivaks antidoodiks vasokonstriktor, mis toimib otseselt
veresoonte silelihastesse, nagu noradrenaliin.
Kaaluda tuleks maoloputust ja/või aktiivsöe manustamist. Suure seonduvuse tõttu plasmavalkudega on
alfusosiin halvasti dialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm: alfaadrenoretseptorite antagonistid
ATC-kood: G04CA01

Alfusosiin, mis on ratsemaat, on suu kaudu manustatav kinasoliini derivaat, mis blokeerib selektiivselt
postsünaptilisi alfa1-retseptoreid.

In vitro uuringud on tõestanud alfusosiini selektiivsust alfa1-adrenoretseptorite suhtes, mis asuvad
eesnäärmes, kusepõie põhjas ja ureetras.
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia kliinilised sümptomid ei ole seotud ainult prostata
suurenemisega, vaid ka sümpatomimeetiliste närviimpulssidega, mis suurendavad alumiste kuseteede
silelihaste pinget postsünaptiliste alfa1-retseptorite stimuleerimise teel. Alfusosiinravi lõõgastab
silelihaseid ja parandab sellega uriini voolu.

Uroselektiivsus, kliiniline efektiivsus ja hea ohutusprofiil on leidnud kliinilise tõestuse
meespatsientidel, keda on ravitud alfusosiiniga, sh eakatel ja hüpertensiivsetel patsientidel.
Alfusosiinil võivad olla mõõdukad antihüpertensiivsed omadused.

Inimesel parandab alfusosiin põie tühjenemise parameetreid vähendades ureetra lihastoonust ning
uriini väljavoolutakistust urineerimise ajal, muutes põietühjenemise seega kergemaks.
Patsientidel, kes said alfusosiinravi, täheldati ägedat uriini retensiooni harvem kui patsientidel, kes
ravi ei saanud.

Platseebokontrolliga uuringutes prostata healoomulise hüperplaasiaga patsientidel alfusosiin:
- suurendas oluliselt maksimaalset uriini voolu kiirust (Qmax) keskmiselt 30% võrra patsientidel,
kelle Qmax oli < 15 ml/s. Toime ilmnes alates esimese annuse manustamisest.
- vähendas oluliselt detruusori toonust ja suurendas uriinikogust, mis kutsub esile tugeva
urineerimistungi.
- vähendas oluliselt ka jääkuriini mahtu.

Näidati selgelt, et need urodünaamilised toimed viisid alumiste kuseteede sümptomaatika, st täituvuse
(ärrituse) ja ka tühjenemise (takistuse) sümptomite paranemisele.

Lapsed
Alfusosiin ei ole näidustatud lastel kasutamiseks (vt lõik 4.2).

Alfusosiinvesinikkloriidi efektiivsust ei tõestatud kahes uuringus, kuhu oli kaasatud 197 2…16 aasta
vanust patsienti, kelle närvisüsteemis oli tõusnud detruusori lekkepunkti rõhk (>40 cm H2O. Patsiente
raviti alfusosiinvesinikkloriidiga 0,1 mg/kg ööpäevas või 0,2 mg/kg ööpäevas, kasutades lastele
kohandatud ravimvorme.

Manustatuna raviannustes on alfusosiini farmakokineetika lineaarne. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 5 tundi pärast manustamist. Alfusosiini kineetilist
profiili iseloomustab see, et plasmakontsentratsioonid on indiviiditi väga erinevad. Imendumine
suureneb, kui ravimit manustatakse pärast sööki.

Imendumine
Pärast esimest annust (tühja kõhu korral) oli keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 7,72
ng/ml, AUCinf 127 ng x h/ml (tühja kõhu korral) ja tmax 6,69 tundi (tühja kõhu korral).
Tasakaalutingimustes (tühja kõhu korral) oli keskmine AUC annustamisintervalli jooksul (AUCT) 145
ng x h/ml, keskmine Cmax 10,6 ng/ml ja Cmin 3,23 ng/ml.

Jaotumine
Ravimi seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 90%. Tervetel vabatahtlikel on alfusosiini
jaotusruumala 2,5 l/kg. On näidatud, et alfusosiin jaotub võrreldes plasmaga eelistatult eesnäärmesse.

Eritumine
Näiv eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 5 tundi. Alfusosiin metaboliseerub ulatuslikult
maksas (erinevate metabolismiradade kaudu), metaboliidid erituvad neerude kaudu ja tõenäoliselt ka
sapiga. Roojaga eritub 75…91% suukaudselt manustatud ravimist, 35% sellest eritub muutumatul
kujul ja ülejäänu metaboliitidena, mis viitab mõningasele eritumisele sapiga. Ligikaudu 10%
manustatud annusest eritub muutumatul kujul uriiniga. Ükski metaboliitidest ei ole farmakoloogiliselt
aktiivne.

Neeru- või maksakahjustus
Neerufunktsiooni nõrgenedes suurenevad nii jaotusruumala kui kliirens - tõenäoliselt selle tõttu, et
väheneb seondumine plasmavalkudega. Poolväärusaeg jääb aga muutumatuks. Seda
farmakokineetilise profiili muutust ei peeta kliiniliselt oluliseks. Seetõttu ei ole annuse kohandamine
kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel vajalik (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Raske maksapuudulikkusega patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud. Maksimaalne
plasmakontsentratsioon on neil, võrreldes noorte tervete vabatahtlikega, kahekordistunud ja ravimi
biosaadavus on suurenenud. Alfusosiini 10 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on
maksapuudulikkuse korral vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad patsiendid
Võrreldes tervete keskealiste vabatahtlikega ei ole eakatel patsientidel Cmax ega AUC muutunud.

Isastel katseloomadel läbi viidud genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse
tavapärased prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Laktoosmonohüdraat
Hüpromelloos (E464)
Povidoon K25
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.

PVC/PVDC/alumiinium blisterpakend sisaldab 10, 28, 30, 50, 90 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.