Paanika-hirm-segadus-depressioon 15.06.10 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere,

Minul on selline mure, et ma ei kontrolli enam oma elu üldse, ma ei kontrolli enam oma mõtteid, oma käitumist, oma tundeid. Mind valdavad päevast päeva paanikahood, vahel sellised imelikumad hood, kus ma ei suuda paigal seista ja jooksen ühest toast teise ja pean karjuma, mälu kaob ära. Ma arvan, et psühholoogid jms võivad öelda selle peale, et ma ei suuda enam oma vussikeeratud elu, kahetsusi, enesepettust ja süüdistusi jms oma alateadvuses kontrolli all hoida. Sest palju asju on küll vussi keeratud ja üks suur viga, mis ma olen teinud lapsest peale, oli taanduda kujuteldavasse reaalsusesse, kus ei pidanud oma probleemidega silmitsi seisma. Ma pole lasteaias käinud ja lapsena kasvasin üles üksikus kohas ja olin enamiku ajast üksi, kuigi mäletamistmööda seltsiv. Omaarust mul suhtlemisraskusi pole olnud, kuid nüüd järele mõeldes, on suhtlemine minu jaosk väga raske olnud ja olen väga paljudes erinevates koolides õppinud, perekonnaprobleemide tõttu olen pidanud palju koole vahetama, mitte vaimsete võimete pärast. IQ on mul keskmisest päris kõvasti üle, oskan mitmeid keeli ja olen hariduselt reaalteadlane ja oma erialal väga andekas, ma väga armastan ka seda mida teen. Tegelen ka erinevate kunstidega ja spordialadega, üldse on pidev vajadus enda väärtust välimuse ja oskustega tõestada aga kunagi ei tundu, et ma oleks seda ära teeninud. Mul ei ole kunagi lähedasi sõpru olnud, vähemalt mitte üle poole aasta vms. Suhetest rääkimata. Võiks öelda, et olen ebameeldivalt kõrk inimeste suhtes, kuid ma usun, et iga inimene peaks olema ära teeninud oma armastuse oma vaimse virtuooslikkusega, mis peegeldub ka füüsilises kestas, tervises jne. Ma olen tegelikult väga sõbralik ja abivalmis inimene, aga miskipärast ma ei suuda endale sõprussidemeid luua ja neid säilitada. Enamik lähedasi suhteid lõppevad mu sisemise kriisi, paanikahoode jms tõttu. Ma tunnen suurt tühjust, kui ma olen kellegagi koos, mitte midagi tegemas. Minu jaoks on see müstika, kuidas taluda seda lihtsust ja tühjust olles koos, tehes mitte midagi. Terve oma elu ma olen sisustanud mingi tegevusega, üldjuhul uskudes enda progresseerumist, tegelen enda vaimsete ja füüsiliste oskuste arendamisega. Aga ma tunnen, et ma sisuliselt ei ole inimene. Ma tunnen, et kuigi väliselt kõik linnukesed võib tõmmata ilusate klauslite ja filosoofiliste seisukohtade taha, on see kõik võlts. Mina olen võlts ja ma tunnen, et keegi sisuliselt mind ei talu. Ma olen inimene, keda tahetakse kuhugi nimekirja, kuhugi seltskonda, kuhugi ekraanile, vitriinile, kuid tegelikult sisu mädaneb ja keegi ei taha sinna eales vaadata. Mul on väga palju segaseid suhteid olnud. Ma austan vabadust, seega ma ei nõua suhetest teistega midagi, mille pärast tavaliselt inimesed närvitsevad- tähelepanu, monogaamia, kuid see ei tähenda, et ma pole nendest suhetest haiget saanud ja ma ise ka ei tea, miks. Viimasel ajal on aga see, et ma olen hakanud kannatama metsikute paanikahoogude käes, hirmulainete, et füüsiliselt valutab. Lausa nii on, et kohe kui ärkan, st teadvus tagasi tuleb, siis tunnen kuidas südame ja sisikonnna piirkonda valgub mingi imelik füüsiline valu ja krambid ja siuke luksumine on sees isegi. Vahepeal on ka hirmsad migreenihood olnud, nii, et kaelas need suured arterid valutavad. Tegelen ka mitmete vaimsete harjutustega -meditatsioon, võimlemine jms, aga miski ei aita enam. Võtsin ka ilge õgimise käigus 10 kilo kuu ajaga juurde, muidu olin väga heas füüsilises vormis. Seedimine on korrast ära. Kuigi ma olen taimetoitlane, st ma ei söö liha ja harva söön loomset toitu. Taimetoitlane olen juba väga pikka aega ja see üldjuhul mõjub hästi. Ma üldjuhul ei paista depressiivne välja, kui minuga muidugi liiga pikalt ja avameelset mitte rääkida. Kuid viimasel ajal ma ei suuda enam oma tööd teha, magada, voodist üles tõusta, poodi minna, inimestega rääkida. Tahaks kõik inimesed oma elust persse saata, mõtlen tihti enesetapust, kuigi tõenäosus, et seda teen on väga väike, sest ma tahan tegelikult elada. Kuid vahel tulevad sellised hullusehood ja paanikalaineid ja ma ei suuda üldse enam kontrollida oma tegevust. Mu kõnemaneer on muutunud viimasel ajal, ma olen kokutama hakanud, võimalusel üldse vaikima hakanud ja ma ei suuda enam mõelda nii kiiresti kui enne ja oma mõtteid selgelt väljendada. Ma ei suuda enam otsuseid langetada ja tulevikku ette kujutada. Mõtlen kogu aeg igast minevikusündmustest ja seostest nende vahel ja üritan oma elu lahterdada ja kalkuleerida ja üldisi tendentse välja lugeda ja ma ei suuda sellest enam mitte mõelda, vahel ma mõtlen, seda läbi une ja seostan õudusunenägusi ja fantaasiad jms reaalsusega. Ja ma ei suuda nendest hoogudest vahel välja tulla. Ühesõnaga, maailm variseb kokku. On varem ka varisenud, aga ma tunnen, et seekord ei ole enam selget mõistust. Ma tõesti muretsen, et pole mingeid kriteeriume, normaalsust, kasvõi pehmelt defineerituna, mille juurde tagasi tulla. Ei ole mingit puhkust sellest seisundist. Asi on teglikult väga tõsine, võib kirjas välja kukkuda, nagu asi ei oleks tõsine nii väga, aga ma olen praegu oma eufooria seisundis, see on ainuke aeg, millal ma saan üldse välismaailmaga suhelda praegu ja sellest rääkida, ilma et ma märatsema või nutma vms hakkan.

Arst vastas:

Tõnu Ots

dr Tõnu Ots

Psühholoog

Mõtlesin väga kaua selle kirja üle. Näen selles tõelist muret ja paanikat, aga ka mulle raskesti arusaadavaid ja seletatavaid vastuolusid olude kirjeldamisl. Ma tunnen, et selle eluloo asjaolud väljuvad kirjalike nõuannetega lahendatavuse piiridest ja vajavad pikemat otsest dialoogi või psühhoteraapiat. Mitmed murelikuks tegevad asjaolud viitavad ka vajadusele pöörduda psühhiaatri poole.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi