kelles on probleem? 10.07.08 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Sooviks teada millest tuleneb tema ükskõiksus,miks ta minu vastu ükskõikne on?! Me oleme koos olnud juba üle 1,6 aasta,tema on 20 ja mina 18.(elame samas linnas,aga mul on ka teises linnas kodu,kus vahest käin)
Meie suhte alguses oli kõik korras, aga siis kui ma paar korda nädalavahetusteks teisse koju läksin,sain nädal hiljem teada,et minu poiss on kusagil ööklubis joomapeal käinud...minule on öelnud,et ta kodus,sellest on tulenenud minu usaldamatus tema vastu.Peale neid käimisi,mis ta on teinud,minu äraoleku ajal,pole ma enam julgenud üksi oma teisse koju minna,kui lähen,siis temaga. Neid valesid on tal nüüd palju rohkem ja ausalt ma ei tea enam kas ta räägib mulle tõtt mingi asja kohta või jälle on kõik suur vale.
Üks näide on eelmisest suves: mul läks kodus kauem ja ta ei viitsinud mind ära oodata ja ta ütles,et ta läheb ees sõbra juurde,ja et ma helistaks kui valmis saan ja lisas veel ,et kutsub mind siis välja kohe. Sain oma asjadega valmis,helistasin ja poiss küsib ükskõikselt, ''noh mis on?'', ma ehmunult ütlesin,et ''ma sain endaga valmis ja saan nüüd välja tulla,et sa lubasid mind välja kutsuda ju'', vastuseks sain sellise lause,et ''ma pole midagi sellist öelnud,et me ei tule sulle vastu,kui tahad tule ise siia'' ma sain siis selle peale vihaseks ja küsisin,''et mis mõttes,ise lubasid ja nüüd räägid nii? Mis sul viga on?'' ta vastas et pole sellist asja öelnud ja lisas ,et kui tahan välja tulla ,tuleksin siis,nad on seal,aga see kuidas või millega tuled,pole enam tema mure. läksin kohale ja siis hakkas vabandama ja lõpuks andestasin. Taoliseid situatsioone on mitu korda olnud.
Üleeile oli selline asi,et mees ei helistanud kui oli lõunal,(lõuna tal 1 tund) ja siis saatsin smsi ja sellele ka ei vastanud,peale lõunat helistasin kusagil 2 korda 5 minutiliste vahedega aga ta ei võtnud vastu. Lõpuks helistasin uuesti ja kuidagi moodi sain ta siis kätte,küsisin,et miks ta tagasi pole helistanud ja smsile vastanud, ta ainult tõi vabandusi,et mis kas ta pidi sellele smsile vastama ja et teli ei saanud vastu võtta,sest tööjope rippus nagis. Ütlesin siis,et asoh,et järgmine kord ta võiks kasvõi smsile vastata,sest seda praegust ta nägi kohe lõuna alguses. Sellele sain vastuseks,et jajah et ta vaatab,et ta helistabmulle kui tööpäev läbi.Helistas,saime koku ja ta viis mind autokooli,teepeal küsisin,et mis tal viga,miks ta minuga nii käitub ja räägib,tema vastas et ta ei viitsi seletada,ega sellel teemal rääkida. Lõpuks ütlesin talle ,et ma enam ei jaksa, tema ükskõiksus on mind üle viskanud ja et ta valiks kas tahab olla minuga või ilma ning annaks mulle teada peale autokooli. Ta vastas,et selliste asjadega läheb rohkem aega,et ta ei jõua nii vara seda asja öelda,et tal läheb kusagil nädal või kuu selle teadmiseks. Sellele vastasin,et kuidas see võimalik on,kui ta mind armastad,siis ta teaks seda kohe,mitte nädala või kuu pärast. siis ta palus mul autost lahkuda ja seda ma tegin. Tavaliselt peale tüli helistan ma kohe talle ja ütlen palun vabandust,kuid enam ma ei viitsinud oma mõtteid temapeale raisata,sest siis kui ma temale mõtlesin,tuli mul pisar silma. 20 minutit hiljem ta helistas ja küsis kas ma helistasin talle, vastasin,et ei ole,kas ma oleksin pidanud helistama, tema seepeale,et oleksin võinud helistada ja ütles ilusat tundi. Kusagil 2 tundi enne autokooli sain ma smsi,et kas ma temaga välja tuleksin,et kui jah,siis ta tuleks mulle järgi,saatsin smsi vastu,et olgu,võib küll. saime peale autokooli kokku ja kõik oli enam-vähem korras.
ta viis mu õhtul koju,aga enne seda jõudsime sõnavahetusse minna. enne magama minekut smsi ta ei saatnud,et anna andeks,vms
Nüüd eile oli sama lugu,terve päev ta ei helistanud(hommikust kella 20.15)
ega ma ka siis helistama ei hakkanud ja peale autokooli,ema helistas küsis koera rihma ja ma ütlesin,et see on minu poisi käes,et ema helistaks tallle,no ema helistas ja ma sain ka siis teada,et poiss mul omas kodus, palusin ema,et ta minu ka peale võtaks,et mul oleks vaja oma poisiga rääkida. sõitsime sinna ja poiss andis rihma emale ning ema sõitis ära,öeldes mulle,et ärgu ma poisiga vinguks selle pärast,et pole helistanud.
Ema ma kuulda ei võtnud. Läksin poisi auto juurde ja küsisin temalt ,et miks ta ei helistanud,vastas,et pole aega olnud,küsisin see peale ,et teistele sai helistatud ja vastatud,miks minule ei helistanud..öeldi jällegi,et polnud aega,et ega mina ka siis temale ei helistanud,miks pidi tema minule helistama. Sellele lisati veel,et ta oli raudkindel,et ma emaga tema juurde tulen. Nende rääkimiste juures oli mul juba ammu pisar silmis,mis tuli kohe alguses tema ükskõikset nägu vaadates.Minu nägu nähes,minu pisaraid nähes küsis poiss,et miks ma töinan,niikuinii on õhtul kõik korras,et ta ei saa aru mis mul viga on. Mees parandas autos kõlareid samal ajal ja käskis mul minema minna,kuid mul on tema kodust oma koju 30 minutit kõndimist,siis palusin,et ta helistaks taksosse.alguses ta ei teinud seda,kuid lõpuks tegi ja ütles mulle,et ''palun jäta mind rahule,mine minema minu elust ja lisas veel,et sa niikuinii helistad mulle kui koju jõuad.''Vastasin,et kui sa seda tahad,siis ma lähen. enne takso tulekut jõudsin ma maha rahuneda. Koju jõudes ma ei helistanud,tunni aja pärast sain kõne temalt,mida ma vastu ei võtnud,nii kuni kella 23ni. siis võtsin lõpuks vastu,siiani soovin,et ma poleks seda teinud. ta helistas ja küsis,miks ma vastu ei võtnud,kui ta helistas. siis peale selle ütles,et ta käis oma õega tund tagasi ujumas. kuid selle koha tee läheb kohe minu maja juurest läbi,siis küsisin,et miks ta läbi ei tulnud,et isegi vabandust paluma ei tulnud,või mis iganes. Ta vastas,et ta helistas mulle,et ma polnud vastu ju võtnud ja ta läks oma õega ja lisas ,et tema ei pea minu ukse taha asju klaarima tulema,et tema ei taha joosta minu järgi. (Kuigi asi on täiesti teisiti. )
Kuna mul on nõrgad närvid,siis ma lähen kiiresti närvi ja kui mind väga piiri juurde ajada,siis tekib mul masendus ,vihahoog ja elu isu pole. Poiss teab seda väga hästi ja ta teab ka neid asju mis mind nii närvi ajavad,kuid koguaeg ta viib mu selle piirini. Nii oli ka eile. Kõik see asi on tulnud peale selle kui ma temaga käima hakkasin ning tema ükskõiksust tundma hakkasin.
Eile öösel siis,ma helistasin poisile ja küsisin,miks ta nii käitub,nii minuga teeb,kas ma siis tõesti ei tähenda talle mitte midagi. Ta vastas,et tänendan ja et tal pole ükskõik minust ( ja kõik see oli ükskõikse rahuliku häälega) ja kui ma teda ei usu,siis ta annab oma telefoni oma ema kätte. seda ma muidugi ei tahtnud ja kui ta oma ema kätte hakkas teli andma,sis ma panin kõne kinni. pele seda helistas poiss mitu korda,nii enda kui ka oma ema teli pealt,lõpuks võtsin vastu ja kuulen uuesti samat lauset,''noh kas tahad ,et ma annaks siis teli oma emale,tahad temaga rääkida v??'' ütlesin,et loogiline,et mitte. lõpuks lülitas ta oma teli välja peale smsi saatmist,smsis oli kirjas,et poiss lootis,et mina temaga ühendust oleksin võtnud ja küsinud kuidas tal läheb ja soovis head ööd.



Ma tõesti ei tea mida ma siin selle tekstiga tahan võib-olla natuke selgust omas peas,et mis tõesti toimub,kas ta ikka armastab ja tahab minuga tuleviku või mitte jne.
Kas te saaksite palun mulle natukesegi selgust anda?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Kallis neiu! Püüdke endas selgusele jõuda, kas Te ise noormeest armastate ja tahate temaga koos olla. Te saate oma suhtumist olukordadesse muuta, raske on teisi inimesi panna käituma nii, nagu Teie tahate. Kui te mõlenmad olete rahulikud ja sõbralikud, rääkige teineteisele oma ootustest. Mulle tundub, et noormees on segaduses, ega saa aru mida Te tegelikult soovite. Kuulake hoolega, mida noormees olukorrast arvab ja mida ta soovib, kuidas Teie peaksite käituma. Usaldage rohkem noormeest, olge ise ka rohkem avatud, küllap suhted muutuvad.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Mida teha?

Tahaksin saada niiväga seda, mida kunagi ei saa. Nimelt last. See teeb väga haiget. Mitte miski ei tundu enam tähtsana, mul on täiesti ükskõik, mis ümberingi toimub. Ei suuda mõtteid viia eemale sellelt, ...

Vastas dr Elen Kihl

Nagu ma Teie kirjast aru saan, ei ole teil võimalik saada lapsi kuna mehel on teatud eripära või lapse saamist takistav probleem. Kuna Te soovite väga last saada, siis tuleks mehega koos läbi arutada kõik ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi