pingete maandamine pereliikmete peal 08.12.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Kolisin kolm kuud tagasi uuesti oma vanematekoju ja märkan, et selle ajaga olen sisse sobitunud täpsel samasugusesse suhtlemis-skeemi nagu mitu aastat tagasi. Ema ja õega.
Õega me justkui tervitame üksteist peale pikka päeva karjudes. Tüli alustab kumbki meist, mõnest traditsioonilisest pisiasjast, et tema on võtnud minu asju, midagi ära kaotanud, või et mina ei lase teda arvuti taha jne. Siis me karjume üksteise peale umbes 5-10 min, pärast seda oleme mõnda aega omaette vihased ja siis edaspidi saame lihtsalt suurepäraselt läbi. Tegelikult teame mõlemad, et tüli tegelik põhjus, ei ole kummaski meis ja mõlemad tunneme selle teadmise pärast süüd ka. Aga see juhtub ikka ja jälle uuesti, justkui poleks pidureid.
Emaga on pisut teisiti, tema vihapursked ei ole nii kergesti ennustatavad, et peale tööd. Ja need teevad tavaliselt palju rohkem haiget. Keset kõige siiramat jutuajamist võib ta teha äkitselt väga terava märkuse, nagu oleks sees uss kihvatanud, siis peab natuke vahet ja salvab uuesti. Ta ei suuda ennast pidurdada enne kuni jõuab välja mingi aastatetaguse põhjuseni, mis teda siiani solvab. Seal minevikus ei pruukinud mina, ega õde, üldse osalised olla - miskipärast tuleb see meie kaela. Maha ma nii kiiresti ei rahune, nagu õega, viha tema sõnade ja tema viha pärast lihtsalt keeb minus ja enamasti on terve päev rikutud.
Ka sellist asja on võimalik kuidagi peatada? Või on perioodilised üksteise peale karjumised kodus normaalsed? Ma tahaks uskuda, et ei ole. Eriti õega tunnen ma, et ma siiralt armastan teda, kuidas ma siis nii kergesti tema peale vihaseks saan ja tema peale nii tihti karjun, või tema minu peale?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Kohanemine uues grupis liikmete vahel muutub etapiti. Teil on nüüd uus grupp ja peale esimest, sõltuvusfaasi, kus kõik kõigiga on rahul, olete nüüd konfliktifaas, kus rahulolu on asendunud rahulolematusega. Soovitan teil rahulikus miljöös rääkida oma ootustest igaühe rollile, alustades sellest, et räägite kõigepealt oma tunnetest. Kodu on koht, kus armsad inimesed koos elavad ja üksteist toetavad. Leppige kokku edaspidine käitumine ühisel territooriumil ("kodukord"). Püüdke olla rohkem avatud, siis on teil kõigil omavaheline suhtlemine ladusam. Kui kellelegi midagi ei meeldi, võiks end väljendada meeldivas toonis ja alustada alati sellest, kuidas see pere liige end selles olukorras tunneb. Siis saab paluda teistelt käitumise muutmist. Nii jõuate varsti koostööfaasi.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

pingete maandamine

olen hädas endaga, sest kogun tohutult pingeid endasse ja ei oska neid maandada, muretsen metsikult, kannaksin justkui suurt koormat endaga kaasas kogu aeg, nägu läheb murelikuks ja see hakkab juba tervise ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Kirjast ei selgu, kas Te olete mees, või naine. Arvan, et olete naine.
Kvaliteedi nõue enda tegevusele on Teil kõrge, see võib põhjustada pingeid. Lapsed on Teil selles eas, kus nad nõuavad ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi