mure 11.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

mul on probleem. ma tunnen,et olen endaga riius, enda kinnisideede küüsis.samal ajal töötab mu aju nagu hull oma probleemidele põhjuse otsimiseks. kõik minu mured on minuga seoses, sest ülejäänud elu on mul normaalne. nurisemiseks pole mingit põhjust. elu on isegi väga hea. aga ise ma tekitan oma mõtlemisega endale probleeme. vahest tahaks nagu elav olla, esineda, olla rõõmus, ilma mingi (kuidasöelda) häbitundeta, mis on selline imelik tunne. mul on täpselt arvamine,et ainult minul on see nii. keegi ei mõista seda tunnet.
mõtlen,et kui mu jalad ja käed otsast ära mädaneksid, et kas ma siis oskaks elada?(jube ju.. -niiviisi mõelda) ja samal ajal ma tean,et mis põhjust on mul nuriseda.. et see on raudselt ühe teatud ajaperioodiga seotud asi. mõtlen,et häh, samal ajal kui mina oma noortemure kätte n.ö. ära suren, mõtleb keegi minutaoline,et kust süüa või magamisaset leida. kuid mu tundmus piinab mind. hoiab vangis. iga kord, kui ennast esitleda on vaja, esineda või midagi...see tekib täiesti ettearvamatult. vahest lihtsalt kellegagi suheldes, kui minult tahetakse midagi teada. tekib selline kõhe tunne. väga abitu. ja ma olen nii kohutavalt närviline ka vahest.näiteks mu sõbranna tutvustab mind enda tuttavatele. noh- täiesti tavaline olukord ju. aga mina lähen närvi. hiljem muidugi kohanen.- aga algus on jube. see hetk.
kellegil teisel nii ei ole. vastik!ja värisen ka, kui erutun. ma ei saa selle olukorra hirmust lahti. koguaeg mõtlen,et kui keegi äkkki mind pingsalt vaatama jääb, juhtub "see". varemalt seda ei olnud. võibolla on see seoses elumuutusega? poolteist aastat tagasi läksin põhikoolist gümnaasiumisse.ma tean,et see ei ole vist mingi eriline probleem. väga tüüpiline ja lihtne tundub niimoodi seda sõnadesse pandunult,aga see tunne...- siis mõtlen,et ma ei saa mitte millegagi hakkama. ei elamisega= mitte millegagi. siis teine hetk jälle mõtlen,et kui väga tahan , saan kõigega hakkama- olen alati saanud.
tahan elust rõõmu tunda- olla täiesti ükskõikne selle suhtes, mis minust arvatakse. olla elav, rõõmus inimene, sest ma tean,et ma ju olen selline*ja teised ka teavad. vbolla isegi on see rolliootus nende poolt, mida ma põen. tahan teha, mida ise tahan. olla kasvõi tuim- väga tuim inimene, et ainult ei peaks "seda tunnet" tundma... ema magab mul siin kõrval ja mõtlesin,et loen talle selle kirja ette enne kui saadan. aga ei julgenud.. et see on nagu häbiasi. ja ongi nii. teiste ees on häbi, kui mul selline olukord juhtub. ja ma olen punastamise ka ära õppinud.see on midagi uut ja see on jube.kogu mu olemus nagu paljastuks teistele. vahel on isegi tunne,et inimesed ei mõista seda. ainult see, kes seda ise on tundnud, saab mõista. loogiline ju?
kas sellele on ravi? mis siis mul viga on? kas otsida põhjuseid lapsepõlvest/minevikust? ma tahan teada, mis seda põhjustab ja kõike selle kohta! et ennast ravida.kui see olukord hakkab tulema, kui oht on(ma tunnetan seda),siis tundub,et see on surnud ring. et ma ei saa kunagi vabalt tunda ennast.tundub nagu sellest olukorrast ei oleksgi väljapääsu..teistel noortel on ikka normaalsed probleemid, aga minul on selline- lausa tobe. noored kõik elavad vabalt oma elu- mina oleks nagu iseenda kammitsais. kusjuures, ma jah, tean, et olen ka selline seltskonnalõvi, elurõõmus jne. aga selle olukorra hirm sunnib mind elu tagaplaanile minema.aga ma ei kuulu ju sinna..

aitäh,


neiu(18)

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Teie emotsionaalne segadus, ebakõlad erinevate rollide vahel on seletatavad erenguga. Selles arenguetapis püüate omaks võtta omaealiste väärtushinnanguid, samuti Teile oluliste täiskasvanute suhtumisi ja väärtushinnanguid. Samas on ka vajadus oma Mina kehtestada. Rääkige emaga, küsige tema käest, kuidas talle tundub Teid kõrvalt vaadates. Tundub, et Teil on emaga usalduslikud suhted. Kõik inimesed on erinevad, ühed avatud ja lõbusad igas olukorras, teised on endassetõmbunud, väldivadvad seltskonda. Mis siis ikka juhtub, kui kohmetute ja punastate võõras seltskonnas, selles pole ka midagi taunitavat, vastupidi- õhetus põskedel teeb Teid ainult kaunimaks. Võtke endale julgus olla see, kes Te oma arenguetapis olete!
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi