Peresuhted 17.09.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.
Soovin konkreetse olukorra kõrvaltvaataja kommentaari. See on korduv ja tüütu
olukord.
Tunnen ennast abikaasaga suheldes teatud olukorras ebamugavalt lausa
ahistatuna. Kas selline
tunne on minu isiklik probleem või on abikaasa poolt oskamatult minule
lahenenud olukord, mida võiks ta muuta.
Nimelt ei taha minu abikaasa anda minu toimetada poeskäimist kui
sellist perenaise tavapärast toimingut , et ma saaksin ennast tunda ka nii
nagu minu tuttavadki, et naine käib ise või koos abikaasaga poes
peale tööpäeva ja nii tuuakse vajalikud toiduained koju. Samas saab siis
veel arutada muid probleeme ja olla lihtsalt koos.
Minu meelest on see igati normaalne, et see on naisterahva hoolitsus üks
ilminguid pere suhtes. Ka minu töö kui selline võimaldab minul seda teha.
Minul on soov valida ise sobiv materjal toidu valmistamiseks, sest nii on sageli
ka odavam.
Ma ei ole kunagi selle vastu, et keegi seda minuga koos teeks, aga siiani ei ole
abikaasa
soovinud koos poes käia toitu ostmas, kuigi ma olen
avaldanud selleks soovi.Ta on selleks liiga väsinud.
Abikaasana ootan ma temalt teistsugust
lähenemist asjale, et kooselus võiks asju rohkem koos teha, n. siis kasvõi poes käiagi.
Temale olen seda ka öelnud, aga see olukord ei muutu minu ütlemise peale.
Asi puudutab ka rahalisi olukordi peres. Nimelt olen ise poole väiksema
palga saaja peres kui seda on tema sissetulek, sageli pean küsima temalt raha, et
toitu osta. Tema , aga keelgub ja väidab, et läheb ise ja toob.
Kui olen talle põhjendanud, et miks ma tahan ise minna ja valida, siis see oleks
räägitud nagu inimesele, kes sind ei kuulagi, sest ta on konkreetne selles osas ja
paindumatu.
Olen siiani olnud kui kaotaja kui jälle on antud olukord kodus.
Kas see on usaldamatus minu suhtes.
Tänan, et lugesite.


Olen teinud ettepaneku, et
parem oleks kui mingi toidusumma oleks kogu aeg kindlalt olemas ja kui vaja siis
saab ka seda kasutada. Ta ei ole seda lahendust aksepteerinud.

Kuidas olukorda muuta, sest minule meeldib olla peale tööd
kodus perenaine ja ka teha selleks ettevalmistusi päeva jooksul.
Kui olen talle selgitanud, et miks ma seda vajan, et see nii oleks, siis ei oska ta
midagi vastata. Tean, et ta käib sisseoste tegemas alati koos oma töökaaslasega,
kes on meesterahvas.
Kas ma pean alla suruma oma ebameeldivustune või saan olukorda enesele teistmoodi
arusaadavamaks teha, sest alati tekib minus selline minu tunnetest mittehooliv
tunne, nagu ootad, et sinuga arvestatakse kui oled avaldanud soovi ja siiralt öelnud
välja oma tunde, et sorri ma soovin tõesti, et oleks teistmoodi.
Miks tal on nii raske teha teistmoodi ja arvestada minu vajadust.
Vabandan kui jutt tuli ebaselge.
tunde