Nägemisel on nn järelpilt 09.09.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Vaevlen tõenäoliselt ärevushäire käes- "tõenäoliselt" seetõttu, et otseselt pole muud välistatud. Olen käinud korra- kaks psühhiaatri juures ja regulaarselt psühholoogi juures, kes on mind ärevikuks tunnistanud. Neuroloog toksis haamriga põlved läbi ja oli ka päri, et küllap ikka närvides asi. Sümptomid käivad hooti ja on hirmutavad, siis jälle raugevad. Nt. poomistunne kestis vast nii 1,5 kuud, enne kui suutsin selle "minema mõelda" ehk lõõgastuda. Siis oli päris pikalt ja püsivalt pinge näopiirkonnas- parem pool oli nagu kergelt krampis- vahepeal oli raskusi neelamisel. Hetkel on käsil pearingluse ja kerge iivelduse periood. Mind aga huvitab, kas silmadega seotud probleemid võivad olla ka ärevushäirest? Viimane kontroll oli aasta tagasi, kui silmaarst tunnistas silmad küll kuivavõitu, aga terveks. Eredad objektid, nt. pimedas autotuled, lambituled, nagu ujuvad vaatamisel kaasa. Samuti tekib nn järelpilt- loen raamatut ja seinale pilgu heites peegelduvad seal raamaturead, sama on ka erksate, selgepiiriliste mustritega- pilt nagu kajab korraks kaasa. See on olnud mu kõige pikemaajalisem mure. Neuroloog ainult nentis, et sellist asja on olemas küll. Autot juhtides on see omamoodi häiriv, kui valguslaigud nagu püsivad silme ees. Mind huvitab, kas ma võingi arvata, et see on ka "närvidest" või peaks neuroloogi survestama, et mind edasi uuriks? Ühtlasi tunnen huvi, kas Teie praktikas on ka patsiente, kes saavad ilma AD hakkama? Tarvitasin kahel päeval täistableti Cipralexi ja sain nii jubedad kõrvaltoimed, et mul tekkis foobia tablettide ees. Kahjuks tookordne psühhiaater ei hoiatanud, et sellised sümptomid on algul tavalised ja et mulle väljakirjutatud rahusti ongi selleks otstarbeks mõeldud. Kas AD pikemaajaline kasutamine võiks aidata neil füüsilistel muredel kaduda? Vaimselt olen optimist ja näen õnne ka pisiasjades, aga kahjuks ei lase kehalised sümptomid seda õnnetunnet pikalt tunda ja viivad jälle muretsemisfaasi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Organism on tervik ja nägemine selle osa. Kirjeldus annab mõtte, et silmaprobleemid on kahe olemusega: 1) on nn füsioloogilised ja silma funtsioneerimisest tingitud "ujumised, järelpildid jms"
2) on ärevus-pingetest tingitud psühholoogilised elamused.
Ärevushäirete puhul kasutan seda "aurukatla" mudelit, s.o. pingete korral annab endast tunda (on sümptomid) seal, kus organism on nö suhteliselt nõrgem (see ei tähenda, et haige). Seda siis hingeliselt, vaimselt, kehaliselt.
Sellest tuleneb siis ka 3E printsiibiga olukorra muutmine (Ennistamine e ravi, Ennetamine e profülaktika, Edendamine e treening.)
Tabletid (ka AD) on vaid osa 3E-st!
Arstirohu valik (ka AD) on nii, et rohi peab sobima ja annus olgu õige. Mõõdupuu - neid võttes seisund paraneb!
Ärevushäirete osas vt varasemaid soovitusi.
Õnneteema on sama suur kui Inimene oma haardega - seega ka Õnn.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?