Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Valocordin Diazepam + alkohol

Tere

Kui mitu tundi pärast VD tilkade võtmist võib tarvitada alkoholi? Kas määravad on mõlema puhul pigem kogused või aeg? Näiteks, kas on ohutu juua 2 klaasi veini 3 tundi pärast 15 tilga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kuldreegel on, et ravimid ja alkohol käsikäes ei käi.
Kaks klaasi veini - kas kord kuus, nädalas või päevas? Siit sõltuvuse tekke risk.

Kolm tundi peale 15 tilka VD-d - jääte ellu, ...

Loe edasi

Valocordin Diazepami kasutamine

Tere

Mul tekib teatud olukordades väga suur ärevus. Et mitte seda halba tunnet tunda, võtan Valocordin Diazepami tilku. Korraga 17-20 tilka. Tihti ei tarvita, umbes kord või paar korda kuus. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui aitab, siis kord-paar kuus sobib.
Mõelda, et mis on põhjus ja kuidas seda ennetada ning ennast edendada.
Kehaline aktiivsus on hea, harjutused lisaks - väga hea.
Head harjutamist! ...

Loe edasi

Cipralex 40mg

Tere,

Sooviksin teada erinevate psühhiaatrite arvamusi. Seetõttu pöördun Teie poole. Veebiavarustes on jäänud silma ühe tunnustatud USA psühhiaatri arvamus Cipralexi annuse osas -

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eesmärgiks on tulemus - heaolu, tervis.
Arstirohu annus on vahend. Õige annuse saame proovides. Annust ei pea 20 mg kaupa muutma.
Kui need proovimised tehtud ja tulemus ei rahulda, siis mõelda/teha ...

Loe edasi

Pikajalise Cymbalta 60 mg tarbimise lõpetamine peale pikaaegset ravi

Kuidas õnnestub lõpetada selle ravimi tarvitamine peale nii pikkaaegset tarbimist? Olen korduvalt proovinud aga tekivad kõne defektid/mõte jookseb kokku ja tulenevalt sellest ka paanika hood lähen näost ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst teab teie lugu kõige paremini, tema on dirigent.
Mida teha?
a) Sobilik asendaja ja selle foonil asendaja osakaal kasvab, Cymbalta väheneb ja jääb kuu-kahe jooksul ära.
b) ...

Loe edasi

Valdoxan- ravimina

Kirjutasin küsimuse juba eespool- nüüd määrati ravim: Valdoxan 25mg. MIda arvate? Sest Brintellix mitme kuu jooksul tegi olukorra päris halvaks, depressioon ja väga halb enestunne. Kas saan loota Valdoxaile?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst teeb ikka otsuse - mida ja kuidas.
Minu nägemus ja arvamus sai eelnevalt kirja pandud.
Kõik on head rohud kui õigele inimesele ja õiges annuses. Selleks neid arstirohte nii mitmeid ...

Loe edasi

Kogumishaigus

Kuidas aidata oma ema, kellel on kogumishaigus ja kes ise seda ei tunnista endale. Ja kuidas peaksin aitama ennast, sest meie omavahelised suhted aina halvenevad selle tõttu ja leppida olukorraga on väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vajab uurimist, esimene mõte, et ealised muutused ja sellest tingitud mõtlemis-käitumise häired. Vahel orgaanilised luuluised häired jne.
Vajab uurimist. Arstirohte aitamiseks mitmeid. Perearsti ...

Loe edasi

Tere

Tere, mure selline, et laps alustas septembril uues Lasteaias,aga seal hammustab ja lööb lapsi,kodus isegi venda.olen ölenud et ei tohi aga ei kuule.mis tegema peaks?kas pöörduma sühaari poole.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste psühhiaatrid ja psühholoogid töötavad käsikäes. Mõnel nn kasvuraskused, mõnel ka mingi häirekene mida vaja mõjutada-ravida.
Armukadedus? Tähelepanu vajadus?
Kehalist aktiivsust soodustada, ...

Loe edasi

Brintellix ei sobi- vahetada tagasi?

Olen enne kirjutanud aga ma lihtsalt ei leia enda jaoks vastuseid ja hingerahu: no ei sobi mulle see Brintellix- annus 10 mg. Ei lähe ära ei paanikatunded, ärevustunded. Pandi mul Paroksetiini asemele. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui haiglaravi võimalik - kindlasti minna.
Kui ravim ei sobi, siis a) annust muuta. Kui see ei aita, siis b) ravimit muuta.
Need kaks teile - praktika on näidanud - ei aita, eks siis tuleb ...

Loe edasi

Kust saab abi, mis on esimene samm?

Kust saab abi kui ma olen väga kergesti ärrituv ja tunnen ennast mittevajalikuna oma perekonnas ja põgenen teisele korusele pidevalt ja lukustan ukse? Googlist lugedes tunnen, et olen psühopaat. Viimase ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühopaat te ei ole, stressikoorma all aga olete abikaasaga mõlemad ja ka Laps. Pingetest vabanemiseks on
palju võimalusi: optimaalselt arstirohtu, jõukohaselt kehalisi harjutusi (üheskoos jalutamised ...

Loe edasi

Orgaaniline depressioon

Mida ma peaksin tegema????

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni olemus on mitmene:
a) võivad olla psühhootilised elamused (bipolaarse häire - varem maniakaal-depressiivne psühhoos) -puhul;
b) depressioon omaette haigusena;
c) depressioon ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: