depressioon!? 11.03.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Olen 28 aastane naine. Mu elu tundub mulle igatpidi mõttetu. Olen küll sotsiaalses mõttes igati "edukas"-st. olen kõrgharidusega, juhtival kohal, loominguline, üle keskmise väljanägemisega jne. Aga mul on kaaslane, kellest ma ei saa üle, ja ega vist tahagi. Ta on minu ideaal ja kui oleme koos on kõik parim. Aga tal on keegi teine KA südames, kes on seal olnud juba ammu ning kõik tema hilisemad suhted on lõppenud tänu sellele. Ta ise ei oska midagi teha ning talle vist sobibki kui tal on südames mitu inimest. Aga minu niigi madal enesehinnang (tegelikult on see ilmselt lapsepõlvest pärinev väga sügav alaväärsuskompleks) kannatab veelgi. Mul on kadunud mu muidu rõõmsameelne loomus, nutan iga asja peale ning sageli ka ilma põhjuseta (nt. pesen nõusid, pisarad voolavad) ja olen muutunud kinniseks ning pelgan inimesi. Välja seda ma muidugi ei näita, keegi (isegi mu lähedasemad inimesed) ei aima seda. Ja mul on pidevalt tunne, et ma pole miski, mu mõtted ja ideed on suur 0, ma tahaks olla selline nagu kunagi rõõmsameelne ja optimistlik aga ma ei usu enam millessegi. Mul on tekkinud vajadus alkoholi juua ja ma võitlen sellega. Aga igati lootusetu tunne on. Mu enesetuune on nii nõrk, et pole julgust/tahet vastuvõtule minna. Meeleolu on must; pidev kurnatus, kurbus, meeleheide on minu.Elan üksi ja pole kelleltki tuge otsida. Mul on tunne, et see on nõiaring, millest ma ei pääsegi. Nii on see kestnud juba umbes 7 kuud. Ma ei jõua enam, enesetapumõtted mõlguvad peas, kuid tean et seda ma ei tee, sest ma ei saa seda teha oma lähedastele. Olen mõelnud, et ehk antidepressandid aitaksid, aga ma ei tea, kust abi saada. Kas oleks võimalik Teie vastuvõtule tulla?

ette tänades

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete noor ja ilus elu ees. Praegust muresõlme on punutud seitse kuud, selle lahtisõlmimine vajab veidi aega, natuke rohtu, kannatlikkust ja Teiepoolset kaas- ja koostööd. Alkohol sellise masenduse perioodil ei ole lahendus. Tuge, julgust ning rahulolu pakub nii Ilmamaa kui ka Sisemaailm tuhandete võimalustega - vaja näha ja tunnetada. Seda aitab esmaetapil tohter, pärast avastate päev-päevalt ise uut ning vajalikku. Lähisuhte tekitatud hingehaav on sügav, mineviku ja tuleviku suunas veritsev, elumõtet varjutav. Kuna nende kuudega Te ise ei ole lahendust leidnud, aeg ei ole haavu parandanud, mure püsib, siis on ainuöige lahend arsti poole pöörduda, ühiselt parim terviserada leida. Helistage, ootan, aitan! Parimate soovidega Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

haiglaslik depressioon

Mul on juba paar aastat sügav depressioon ja hetkel on olukord muutunud selliseks, et hakkan oma nö deprekahoogudega kõigile nö närvidele käima. Tunnen, et terve maailm on minu vastu, olen muutunud kiuslikuks ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Tere!

Kindlast peaksite tulema algul psühhiaatri vastuvõtule ja ühiselt õige ravitaktika leidma.Kuna meil on väike haigla,siis üldiselt meil pikaajalist ravi statsionaaris ei toimu.Ka ravikindlustust ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: