Mis mul viga on? 01.10.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike".
Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana. Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha. Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla.
Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba. Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim.
Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
# Kestev ja ebaadekvaatne meeleolu alanemine - depressioon. Meeleolu parandamine käib eelkõige keha kaudu -Terves kehas terve-rõõmus meeleolu! Sellest alustada.
2) Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike". Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana.
# Rääkimine, täpsemalt PIHTIMINE on oluline. Siin palju võimalusi: Vanemad, keegi Autoriteet, Tohter, Päevik, vestlemine ennemuistsete Tarkadega. Probleem--probleemid Päevikusse, siis ei ole vaja teda peas-südames kaasas kanda. Siis hiljem Päevikut sirvides saab ka asja põhjused-olemuse välja selgitada ja seda mingil määral muuta või siis enda suhtumist sellesse olukorda muuta- Ei võta südamesse, võtta mänguliselt.
3) Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha.
# Keskkonna muutus - hea, nüüd vaja ka elurütmi ja elusihte täpsustada ning muuta. Keskkond annab meie omadustele märgi! (Aktiivne laps spordilingis saab treenerilt kiita, aga püsimatult laulukooris olles - seda ei saa, saab püsimatuse pärast noomida. Leia endale õigem keskkond või muuda seda keskkonda endale sobilikumaks.
4) Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
# On põhitöö ja see toob leiva lauale, aga on ka muid töid, alates kodustest jne. Lemmiktegevus? Sellega tegeleda. Aga põhiline elueesmärk - see olgu ikkagi silme ees.
5) Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla. Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba.
# Kurbmeelsuse hetkeil on kõik mõelnud ka surmale, suitsiidile..."küll nad siis nutavad..." ! No ei nuta.
NB S. Kierkegaard ütles, et inim-Isiksuse areng on kolme etapiline: a) mida teised arvavad ja mõtlevad, b) mida mina ISE tähtsaks ja oluliseks pean, c) Ideaalne nö Jumalik mõõdupuu. Minu seisukoht - need kolm a),b),c) on täiskasvanud inimesel kõik päevakorral, kõik on olulised, aga nende osakaal liigub järjest enam b) ja c) suunale.
Siirdu siis sujuvalt ka b) ja c) suunale.
6) Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim. Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?
# Depressioon ja ärevust lisaks.
vt minu varasemaid soovitusi, Elu-Eesmärgid paika ja rõõmuga oma õnnerajale.
NB Vestlesin mõttes Targa Taaraga ja küsisin temalt (mõttes), et kuidas saada Õnnelikuks? Vaatas siis Taara (mõtte-visiooniga) otsa, avas suu ja ütles: "OLE!"
Ole sinagi!
Tegutse ja leiad õige raja.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi

Uimasus

Tere

viimased ca poolteist kuud on olnud probleem uimasusega. Varasemalt on probleeme olnud kõrge vererõhuga, perearst arvas sama olevat probleemiks ka nüüd (mõõtmisel oli pisut kõrge rõhk), ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päeval mitmeid kordi jaheda veega "nägu ergutada" - väga hea silmade tegevusele, hea aju verevarustuse ergutamiseks.
Aju verevarustuse regulatsioon vajab harjutamist: a) mõõdukas sportlik aktiivsus ...

Loe edasi

psühhiaatri vastuvõtt Tallinnas

Tere! Ma enam ei tea, kuhu pöörduda, et saada aega psühhiaatri juurde. Olemas on ka saatekiri, mida peab vist juba uuendama. Kas tõesti ei ole Tallinnas mitte ühtki psühhiaatrit, kes mind saaks vastu võtta? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriakliiniku valvearstid Tallinnas võtavad igal tööpäeval vastu - kiire probleemi korral.
Psühhiaatriakliiniku valvetuba võtab ööpäevaringselt vastu - väga kiire probleemi korral.
Haigla ...

Loe edasi

Psühhiaatria ja digitaalne terviselugu

Tere! Üks huvitav teema tänapäeva Eesti meditsiinis - digitaalne terviselugu. Tänapäeval kasutavad erinevad arstid-spetsialistid Eestis digilugu ehk nn. e-tervist. Kas seda teevad ka psühhiaatrid? Kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Haiguslugude vormistamine (nii paberkandja kui digitaalne osa) on rangelt reglementeeritud ja samuti selle kasutajate ring (raviarst-psühhiaater peab nägema varasemaid dokumente; kohtupsühhiaatriaekspert ...

Loe edasi

Kas ärevushäire

Tere!
Olen 49 aastane menopausi jõudnud naisterahvas.Seoses menopausiga esineb erinevaid kaebusi-higistamine,magan ka halvasti ja rahutult.Nüüd paar nädalat tagasi tekkis imeliktunne mida varem kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik siin Maailmas muutub, muutume ka meie, muutuvad tunded. Need Teie tunded on ajutised ja kaovad.
Asja kiirendamiseks - kehaline aktiivsus (Terves kehas terved tunded, vaim, tahe, rõõm!).
Loe edasi

Väsimus

Tere!

Käin ametikoolis, kuid tunnen, et ei tule õppetööga toime. Tunnen alatasa väsimust, loengutes on raske keskenduda, hommikuti on väga raske ja ebameeldiv üles tõusta, et kella poole üheksaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja tervise üldandmed kontrollida.
2) Kindel töö- ja puhkerežiim. Piisav une kestvus ja päeva toimingutes tähtsuse järjekord. (kõike ja korraga ju mitte keegi ei jõua).
3) Minu ...

Loe edasi

Äkki tekkinud foobia-ärevushäire

Tere.

Umbes aasta-poolteist tagasi hakkasid mul tekkima hirm autoga sõites sildade ja maantee metallpiirete vastu. Olen autojuht juba üle 10 aasta ning igapäevaselt sõidan autoga erinevatel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Klassikaline ärevushäire.
1) Ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" raviprintsiip.
2) Psühhomotoorsed harjutused e mõttes ja rõõmsameelselt sõita neid "ärevaid" radu. Kui mõttes asi selge, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: