Mis mul viga on? 01.10.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike".
Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana. Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha. Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla.
Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba. Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim.
Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Olen pidevalt kurb, tühi tunne rusub hingele.
# Kestev ja ebaadekvaatne meeleolu alanemine - depressioon. Meeleolu parandamine käib eelkõige keha kaudu -Terves kehas terve-rõõmus meeleolu! Sellest alustada.
2) Tahaksin kellelegi rääkida, kuid keegi ei võta mind kunagi tõsiselt, sest olen alati ju olnud see "seltskonna hing" ja "väike päike". Ma tunnen ennast seest nii-nii tühjana.
# Rääkimine, täpsemalt PIHTIMINE on oluline. Siin palju võimalusi: Vanemad, keegi Autoriteet, Tohter, Päevik, vestlemine ennemuistsete Tarkadega. Probleem--probleemid Päevikusse, siis ei ole vaja teda peas-südames kaasas kanda. Siis hiljem Päevikut sirvides saab ka asja põhjused-olemuse välja selgitada ja seda mingil määral muuta või siis enda suhtumist sellesse olukorda muuta- Ei võta südamesse, võtta mänguliselt.
3) Kolisin väikelinna, et perest ja sõpradest eemal olla. Päevast-päeva vaatan ma nutukaid, laman, õgin ja joon alkoholi. Mitte midagi ei jaksa teha.
# Keskkonna muutus - hea, nüüd vaja ka elurütmi ja elusihte täpsustada ning muuta. Keskkond annab meie omadustele märgi! (Aktiivne laps spordilingis saab treenerilt kiita, aga püsimatult laulukooris olles - seda ei saa, saab püsimatuse pärast noomida. Leia endale õigem keskkond või muuda seda keskkonda endale sobilikumaks.
4) Töö on hetkel mu ainus päästevahend, kus saan ennast veidikenegi inimesena tunda, kuid kohe, kui töölt lahkun, hakkavad mu negatiivsed mõtted mind taas seest sööma. Kahju on see, et olen periooditi tööl, saan küll kauem end inimesena tunda, kuid kui tööperiood on läbi, tunnen end jälle väärtusetuna.
# On põhitöö ja see toob leiva lauale, aga on ka muid töid, alates kodustest jne. Lemmiktegevus? Sellega tegeleda. Aga põhiline elueesmärk - see olgu ikkagi silme ees.
5) Ma ei ole kunagi mõelnud suitsiidile, kuid ma tahaks olla õnnelik. Ma ei jaksa enam isegi kurb olla. Mõtlen pidevalt üle, et ma ei meeldi kellelegi ja kõik räägivad minust mu selja taga halba.
# Kurbmeelsuse hetkeil on kõik mõelnud ka surmale, suitsiidile..."küll nad siis nutavad..." ! No ei nuta.
NB S. Kierkegaard ütles, et inim-Isiksuse areng on kolme etapiline: a) mida teised arvavad ja mõtlevad, b) mida mina ISE tähtsaks ja oluliseks pean, c) Ideaalne nö Jumalik mõõdupuu. Minu seisukoht - need kolm a),b),c) on täiskasvanud inimesel kõik päevakorral, kõik on olulised, aga nende osakaal liigub järjest enam b) ja c) suunale.
Siirdu siis sujuvalt ka b) ja c) suunale.
6) Viimased aasta aega on probleeme südamepekslemisega. Pole otsest tähelepanu sellele pööranud, kuna see kestab vaid mõned sekundid, aga sel ajal on väga raske hingata ning paanika on kerge tekkima, et äkki ma suren ära. Jäsemed on tihti tuimad. Seest on ka kõik tuim. Magama jääda on raske ja kui jään magama, siis magan terve päeva. Voodist lahkun töövälisel perioodil harva. Sõbrad kutsuvad välja, kuid ma ei taha. Varem oleksin teinud ükskõik mida, et tuttavatega aega veeta, kuid enam mitte.
Mis mul viga on?
# Depressioon ja ärevust lisaks.
vt minu varasemaid soovitusi, Elu-Eesmärgid paika ja rõõmuga oma õnnerajale.
NB Vestlesin mõttes Targa Taaraga ja küsisin temalt (mõttes), et kuidas saada Õnnelikuks? Vaatas siis Taara (mõtte-visiooniga) otsa, avas suu ja ütles: "OLE!"
Ole sinagi!
Tegutse ja leiad õige raja.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps ei räägi...saab 7aastaseks

Laps ei räägi...saab 7aastaseks,kasutab oma keelt mida saab ainult ema aru...oleme käinud neuroloogi juures ja seal öldi et on korras...palun abi ,kelle juurde ma peaks pöörduma oma murega?Oleme ka pöördumud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste-psühhiaatri jutule: Tallinnas Lastehaigla juures ja ka Paldiski mnt. Psühhiaatriakliiniku juues nad tegutsevad. Nendelt saate kindlasti asjalikku infot ja juhiseid edaspidiseks.
Muud ei oska ...

Loe edasi

äravus

tere.nimelt on mul koguaeg selline äravuse tunne.Mõjutab ka igapäeva elu ja ka koige lihtsamaid asju kuidagi ei suuda teha poodi minna ntx.
Nägu hakkab õhetama kergesti ja kisub.. ja päikeseprillide ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt varasemad soovitused - otsinguga Ärevushäired.
Seal pakutud soovitusi siis ka rakendada. Ravimiks esialgu apteegi vabamüügist - rahustavad teed.
2) Terves kehas tervem psüühika. Kehalisi ...

Loe edasi

Depressioon

Tere.
Mul on aastaid kestnud depressiooni laadne asi (diagnoosi pole pandud, ei saa kindlalt öelda et mul on). Paar korda olen proovinud enesetappu teha, kuid paraku ebaõnnestunud.
Hiljuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri jutule, kui depressioon (või midagi muud) on, siis psühhiaater määrab ravi ja inimene hakkab end ravima. Kui ravi pooleli, siis tavaliselt Kaitseväkke ei võeta - antakse aega ravimiseks. ...

Loe edasi

abielunõustamine

oleme 2 väikese lapsega pere kellel on suhteprobleemid

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Mis teil kahel ühisosa(d): lapsed, huvid, sihid, harjumused jne ja mis on ainult ühele-teisele olulised. Ühisosa suurendada-kindlustada ja teisele tema erihuvisid mitte "nina peale määrida."
2) ...

Loe edasi

Uneprobleemid

Tere!
Minul on kaebused unega. Lihtsalt magama jäädes aju ei lülita ennast välja ja võingi lambaid lugema jääda. Tunnen ka, et keha nagu elaks oma elu- südame puperdamine, keha vibreermine, surisemine. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Otium reficit vires! (puhkus taastab jõu).
Esiteks.
Meie tööd ja tegemised, õppimine, igapäevaeluga toimetulek, elus olemine – elamine - kulutab energiat ning selle taastamiseks vajame puhkust: ...

Loe edasi

Depressiooni ravi rasedal

Olen pikalt soovinud saada last kuid depressiooni tõttu olen pidanud rasedust edasi lükkama.
Tarvitan antidepressante (alventa ja lamictal) juba 7 aastal ja viimsel 2 aastal kvetiapiini või xanaxit. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi depressioonide korral (mitte psühhoosiga seonduv) peab ajateljel vähenema ja siis kaduma. vt minu raviprintsiip - Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini meelde jääks, et tegutsema hakkaksite) ...

Loe edasi

Rasedus ja ravimid

Tere!

Kuna mu psühhiaater ootamatult töölt lahkus ja temalt nõu enam küsida ei saa siis pöördun siia.
Mul on bipolaarne meeleoluhäire ja ärevushäire. Võtan ravimeid Argofan 150mg, Valdoxan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ettevaatusabinõuna tuleb Valdoxani kasutamist
raseduse ajal eelistatult vältida
2) Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
Loe edasi

Ägestumine.

Tere.
Lahutasin lapse isast, kui laps oli alles väike, kuna kannatasin vaimse vägivalla all. Siis sai ka nõustaja juures käidud, kuid see ei aidanud. Lapse sünnist saadik tegelesin lapsega üksi, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esiteks. Paljudel naistel ei ole /ei saa Last. Teil on - järelikult Suur Õnnemägi olemas. Aga selle mäepeal liikudes võib tulla ja olla pinge-piirkondi, aga need ju Õnnemäega seonduvad. Loomulikult ka ...

Loe edasi

depressiooni ravi

Tere! Kardan psühhiaatri poole pöörduda, sest äkki jääb siis haiguslukku märge selle kohta ning tulevikus jääbki nö märk külge kui hull.
Mul on depressioonihood, millest olen siiani is eüle saanud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni vähendamine on võimalik ja vajalik ka ilma antidepressanti võtmata. Ja võimalusi palju.
Kus ma ka ei räägiks või kirjutaks, ei saa ma mööda kolme E printsiibist. Ja seekord pole tegu ...

Loe edasi

Kuidas tulla toime meeleolumuutustega?

Tere!
Küsimus seisneb selles, kuidas tulla toime meeleolumuutustega. Siiani olen pidanud täiesti normaalseks, kui vahepeal olen kurb, vahepeal jällegi õnnelik. Viimasel ajal olen aga tähelepannud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatrina võin kinnitada, et stressikolle tekib kergelt, kui inimene ei ole leidnud oma andekuse rada või ei ole saanud sellel alal tegutseda. Inimene ju väärib seda, et ta on õnnelik. Kui ta peab ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: