Kust alates on alkohoolik? 02.03.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, lugesin siin ajaviiteks Teie vastuseid küsimustele ja jäi silma 17.02 vastus ühele naisele, kes kirjutas, et kord-kaks nädalas joob pool pudelit veini ja kord-kaks kuus joob end täis. Vastasite talle, et ta on alkohoolik. Ma vist päris nii palju ei joo, eriti mis puudutab seda täis joomist, seda juhtub umbes 7-8 korda aastas umbkaudu, aga väiksemaid koguseid manustan teinekord küll sama sageli nagu too teine daam. Sellegipoolest pole kunagi mõelnudki, et see oleks mingi probleem.

Küsimus: kas on võimalik koguseliselt määratleda, kust alates on tegu sõltuvusega? Või saab seda teha ainult psühholoogilistest kriteeriumidest lähtuvalt, st et mis ühele liig, teist veel ei murra?

Lisan veel, et "mälukasse" juua pole mul end õnnestunud elus mitte kordagi. Selleks asub minu organism liigse alkoholiga liiga leppimatusse võitlusse ehk siis väljastab selle (kui viisakalt väljenduda).

Kõike head soovides

üks enda arvates mitte-alkohoolik

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Alkoholi kogus, kangus, joomistempo ühelt poolt ning jooja sugu, noorus, kehaline-vaimne tervis, toitumus, väsimus jne teiselt poolt määravad ära alkoholi kontsentratsiooni veres ning sellest tuleneva mõju inimesele.Vastava nomogrammi selle määramiseks saatsin ka kliinik ee-le.Küsige! Seega - joobe määramiseks on mõõtkava olemas, otsustav (ekspertiisidel, näiteks) on ikkagi kliinik. Kui inimene põõrdub tohtri poole, seega on tal mure, on probleeme. Kuritarvitamise puhul on tekitatud kahju tervisele. Sõltuvuse korral on psüühiline/kehaline tung alko järele - alko ei jäta ükskõikseks. Tarvitatud kogused on suured (mõõtühikuks pudel, mitte pits). Pohmakas ja probleemid kodus-tööl. Juba nn täisjoomine on kurjast. Kainust soovides Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi

Eneselõikumine

Tere

Olen alates 20. eluaastatest ennast lõikunud. Viimased 3 aastat ei ole seda teinud. Tabasin end eile õhtul taas žilett käes vannitoast.
Ei tea otsest põhjust, miks seda teen.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isiksuse omapära ja seda omapära mõjutab närvilikkuse/rahulikkuse suhe.

Närvilikkuse peamiseks esilekutsujaks on ebakõlad sotsiaalses-ühiskondlikus elus, õiges elukustses ja õiges koduelus. ...

Loe edasi

ärevushood

Tere

Kannatasin pea 10 aastat ärevushoogude all. Lõpuks pöördusin Psühhiaatriakliinikusse , kust sain abi antidepressantide näol. Sellest hetkest alates muutus täelikult minu elukvaliteet. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koolitatud tohtrid on kõik - koolitargad e on piisavalt hea kvalifikatsiooniga. Meelehäirete korral on oluline ka isiklik e vaimne "klapp" ja see selgub alles kohtumisel. "Klapi" puudumine ei tähenda veel ...

Loe edasi

veel ärevushäirest.

Aitäh Teile väga sisuka vastuse eest, aga tahaks veel küsida, et kuidas siis seda oma "katelt" tugevdada ja üldse põhjustega tegeleda, kui põhjust polegi. Vähemalt mitte mingit loogilist. Lihtsalt lambist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Foobiate puhul on põhjus "näpuga näidatav", ärevushäire-paanikahoogude puhul on olukord "nagu põhjuseta".
Põhjuseks on alati välis- ja sisekeskonna omavaheline tasakaal, relatsioon - teatud piirides ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: