Raskusi keskendumisega 29.01.14 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Olen terve oma mäletatava elu olnud raskustes keskendumisega. Juba põhikoolis kui oli vaja kontrolltöödeks või eksamiteks end kokkuvõtta ja midagi õppida ei suutnud ma seda teha ja kui imeläbi sai end õppima pandud, oli peale materjalide mitmekordset läbitöötamist kõik meelest läinud, kusjuures uute teadmiste omandamine on mulle väga meeldinud ja meeldib siiani ning enamasti tunduvad kõik asjad minu jaoks väga huvitavad, kuid seda kummalisem tundub minu jaoks see, et ma ei suuda faktilisi asju omandada nii, et need mulle eksamite ajaks meelde jääksid, hoolimata sellest, kui väga ma pingutan või ei, on tulemus alati sama - null. Sama lugu oli ka autokoolis, teooria ja sõitmine said väga kergelt omandatud ja sõiduõpetaja tahtis mind isegi varem eksamile saata. Kui eksamile jõudsin, olin nagu esimest korda elus roolis ega saanud mitte midagi aru, mida ma seal teen.
Nüüd kui otsustasin ülikooli minna, tundub et mu mure hakkab vastutahtmist mind uuesti painama. Õppeained, mis minu jaoks on igati loogilised ja arusaadavad, muutuvad vahetult enne eksamit täiesti võõraks ja ebaselgeks. Ma ei saa aru, milles asi võib olla? Väga tahaks oma murele lahendust leida.
Igapäevastest harjumustest ka nii palju, et toitun tervislikult söön palju puu- ja juurvilju, võtan vitamiine. Talvisel ajal jalutan palju ja kevad-suvi-sügis käin ka värskes õhus jooksmas. Alkoholi tarbimine on minimaalne ning muud pahed ka puuduvad. Öösiti magan kuskil 6-9h.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Psüühilised võimed on treenitavad, edendada saab ka tähelepanelikkust, teemas püsimist, töövõimet, resultatiivsust.
Päevik enda edendamiseks:
1) töö- ja puhkerežiim. Iga tera oma kogemustest (mis minule sobilik) kirja ja mittesobilik ka. Praktiseerida sobilikku.
2) Puhkuse arvelt ei võta. Puhkusele (mitte laisklemisele) kulutatud aeg on võidetud aeg - edaspidine töövõime on siis suurem.
3) Aju verevarustuse ergutamine puhkehetketel - õppides iga 40-50 min järgselt Sirutamis-Paiunutamis Palve esimest osa (teen seda ise õhtuti, päeval leian ka selleks võimalusi).
4) Mälul on neli olulist funktsiooni-valdkonda ja üks neist on praiming - see on taastundmine ehk veelgi praktilisemalt öeldes - õppides kujutleda/võimaldada sellist situatsiooni, nagu pärast asja reprudutseerimisel-meeldetuletamisel-praktiseerimisel see situatsioon on. Näiteks, näitlejad teevad proove sellel laval, kus pärast ka esinevad. Kui reaalselt sellist sarnast keskkonda ei anna tekitada, siis mõttekujutlustes kindlasti.
5) Oma õppimisnipid - endale eriti sobilikud - ise endas leida. Kujutluspildi tekitamine, märgiline-sümboliga asjadele lähenemine, värvilised jooned konspektis, jne.
5) Antiiktõde. Õpitu kordamine.
6) Rõõmsameelsus suurendab omandamist. Huvi suurendab omandamist.
Ekskursioonil me ju ei "raiu" ajurakkudesse: Pisa torn on viltu, jää pähe - Pisa torn on viltu...
Hingeline seisund ja huvi on ja jääb meelde kuni elupäevade otsani, millal dementsus seda tarkust ära viima hakkab. NB. Treenitud-koolitatud ajuomanikel tekib dementsus palju-palju väiksema tõenäosusega või ei tekigi - ei teki.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Mida teha?
Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...
Depressioon
Olen mures oma tütre tervise pärast. Ta on 19- aastane tudeng. Pöördus detsembris psühhiaatri poole keskendumisraskuste, paanikahoogude ja uneprobleemide tõttu. Talle kirjutati välja sertraliin(?), mille ...
Vastas dr Jüri Ennet
vt varasemad - ärevushäire soovitused, paanikahoogude õpetussõnad.
Vajalik on omapoolne kehaline-, vaimne-, hingeline-, sotsiaalne- ja religioosne (väärtushinnangute-maailmavaate) muutmine ravi, ...
Kas ma peaksin abi otsima või lasen asjadel minna nii kuidas läheb?
Olen 17 aastane tütarlaps, elan enamusaja üksi ja tunnen juba pikemat aega et ma olen koost langemas. Olen eluaeg olnud eeskujulik õpilane koolis ja proovinud olla hea tütar vanematele. Kuid viimased pool ...
Vastas dr Jüri Ennet
Vanematele tuleb ikka kindlasti öelda - nende elutarkus on suuresti abiks ja teinekord sellest piisabki.
Uni:
a) kindel režiim (töö ja puhkus, kindlal ajal magama, uneaeg olgu piisav).
Loe edasi
Probleem keskendumisega
Tere! Mul on mure jutu mõttest aru saamisega, keskendumisega, jutt nagu ei jõuaks mulle ajusse. Mul on pidev väsimus ja masendus on ka sage probleem. Ma ei suuda end välja puhata, ärkan alati väsinult, ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Kas vererõhk on liigselt madal? Veresuhkur? Alustada perearstiga.
2. Depressioon ja mälu-õppimine on omavahel tihedalt seotud. Psühhiaater aitab ja siis selgub ka muude asjaolude olemasolu ...
Depressioon?
Tere!
Minu mured algasid juba aastal 2008, käsil oli siis 9nda klassi lõpetamine. Eksamite eel oli suuri raskusi keskendumisega ja millelegi pühendumisega, tähelepanu hajus pidevalt. Suvel ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Unega seonduv korda- vt. unevaldkonna varasemad soovitused. Eelkõige õige režiim, päeval jalutuskäik.
2) Pingete maandamiseks ja peavalude ennetamiseks-vältimiseks väga mõnusas-aeglas tempos ...
Läbipõlemine?
Tere!
Pöördun Teie poole potentsiaalse probleemiga.
Viimasel ajal on mul raskusi keskendumisega ja mäluga, ei suuda otsustada ning pole tahtmist suurt midagi teha. Aeg-ajalt tekivad ...
Vastas dr Jüri Ennet
Probleemid mitmekihilised: üleväsimus, stress, depressioon, motivatsiooni alanemine, kapitaliühiskonna firmapoliitika (kasum eelkõige, inimene on vahend). Vastu tuult ei sülitata, ka siis kui uus töökoht ...
Loe edasiNõrk keskendumisvõime
Mul on probleem koolis keskendumisega, raske on süveneda ühte kindlasse asja (õppeainesse), tihti tekib pähe muid mõtteid ja lõpuks on pea paksult erinevaid asju täis, nii et ma ei suuda enam aru saada, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Puhkus vajab korrigeerimist, organism vajab rohkem puhkust, rohkem und. Uni korda. Vajadusel rahustavat teed, sooja veega protseduurid - rahustavad. Jalutuskäigud. Minu Palve-Meditatsiooni esimene aste. ...
Loe edasipalju probleeme
Ma ei teagi nüüd millest alustada, kuna mul on nii palju erinevaid probleeme. Esimene oleks siis pidev ärevus ja vaimselt ebameeldiv tunne, mis laseb vaevu veel normaalselt elada. Olen ka tohutult kergesti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Õppijatel palju õpipingeid-muresid ja seetõttu töö-puhkeperiood on eriti oluline. Puhkuse momendid päeval, piisav uni öösel ja puhkepäev nädalalõpus on oluline. Une kvaliteet olgu hea. Kõik relax-hetked ...
Loe edasiNärvilisus
Mul on probleeme keskendumisega koolitöösse. Tulekul on matemaatika eksam ja juba hetkel ma muretsen ja mõtlen sellele. Söögiisu pole ja iiveldama ajab. Enesetunne on halb.
Vastas dr Jüri Ennet
Õigel ajal maga ja piisava kestvusega uni. Jalutuskäigud õues või kerge trenn. Eksami materjal "tükeldada" ja siis konkreetne plaan - millisel päeval millised "tükid." Minu harjutus - vähendab pingeid, ...
Loe edasiravim Zoloft
Tere!
Võtan kolmandat kuuri Zolofti. Kaks esimest korda olen kuuri ilusti lõpuni teinud (6-8 kuud). Ja ajuti abi saanud. Viimase kuuri lõpetamisest oli kõigest 2-3 nädalat, kui pidin uuesti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Rohtu neelata oskab igaüks, see on liialt lihtne arusaam probleemi kõrvaldamisest. Ainult rohuga lahendit ei saa. Elus on vaja ka muudatusi keha-vaimu-sotsiaalsel tasandil, aga eelkõige hoiakute-suhtumise ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: