Hirm, et läheb süda pahaks 01.09.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Kuidas vabaneda hirmust süda pahaks mineku ees? Saan aru, et selle hirmu juured on lapsepõlves. Kui juhtus, et läks süda pahaks, siis väiksemana ma ei tabanud ära seda hetke, millal oleks aeg WC-sse minna ja lootsin selle hetkeni, et hakkab kohe parem, kui oli juba hilja ja ema pidi minu järelt koristama. Sain siis alati riielda, nagu oleksin suure pahandusega hakkama saanud ja ema oli suht närviline. Mul oli endalgi halb olla ja riieldi ka veel. Igaks juhuks kommenteerin, et kasvasin isata, seega ema oligi mu ainuke lapsevanem. Ja kuna ta oli mind ja venda kasvatades pinges ise, siis ilmselt see tekitas niigi kodus närvilise õhkkonna. Eriti juhtus süda pahaks minema peale mingeid sünnipäevi ja pidusid. Kui kasvasin ja hakkasin käima klassiõdede sünnipäevadel, siis ema manitses mind, et ma sööksin vähe. Ja sellest, et mul võib paha hakata, tekkis emal mingi hirm ja ta alati mainis mulle seda. Nüüd, täiskasvanuna, kipub see hirm mind saatma. Ma ei julge eriti väljas ega külas süüa või teen seda väga ettevaatlikult. Ja vahel on juhtunud, et kui on hirm, et hakkab halb, siis hakkabki. Kuidas sellest vabaneda, nii väga tahaks. Näen, kuidas teised naudivad ühiseid koosviibimisi. Tahaks samamoodi nautida. Ja eriti jube on siis, kui on mingi stress või peale mistahes viirushaigust. Mul läheb ikka palju aega, et söögiisu taastuks. Eriti, kui haigus on seedeelundkonda puudutanud, on see hirm südame pahaks mineku ees suur. AD-d võtma hakata kuidagi ei taha, usun rohkem loodusravisse ja sellesse, et värske õhk ja füüsiline liikumine on kasulikud. Samuti oleks oluline, et oleks rahulik ja positiivne olek, aga see pole alati enda tellida. On Teil soovitusi?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

a) Sundhirme ja sellega seonduvaid elamusi on hulgi, igaühel neist hirmudest omamoodi vaevused.
b) Minevikku ja seal asuvaid põhjusi me muuta ei saa, süüdistada ka kedagi vaja ei ole - Vanemad soovisid ju meile kõige paremat ja ajad-olud olid sellised.

Täna on ka Esivanemate päev - olgem neile tänulikud: 150 põlve olid nad tööd tehes siin Eesti-Uurali aladel, 150 põlve enne seda ilmselt Aasia aladel kuni Hindustani aladeni-draviidi rahvaste keelepiirkonnani (eesti-soome-ugri keeled ja draviidi keeled olevat teatavas sugulusastmes); 150 põlve enne seda ilmselt kuskil Eedeni aia aladel või sellest (? )suunal.
/ennemuiste eluiga ilmselt 20+ piiridesse jäigi/ Targad teadma, et Esi-Esi-Vanemate alg-elukolle oli ilmselt kuskil Aafrikas! Ega me kõike ei mäleta. Kes teab?

c) Nüüd elame kaasajas ja enese-usku (nii kehalist, psüühilist, sotsiaalselt) saame edendada ja kasvatada. Riik peab andma Meie-tunnet, meie vajame Püsi-kindlustunnet. Ja seda tulebki tegemistega saada.
d) "Aurukatla"-mudeliga on asja lihtne seletada: liigne stressirõhk toob esile "katla" suhteliselt nõrgemad lülid ja seega on sisepingete tõusmisel ka kaebused isikupärased (hingelised-emotsionaalsed, psüühilised, kehalised, sotsiaalsed).
e) Tuleb olla õnnelik, et organism viitab sellele suhteliselt nõrgemale kohale. Nüüd teme, mida tugevdada.
Teod:
1) võtted, mis aitavad liigseist pingetest vabaneda (siin ka veidi AD-d vaja), harjutused, psühhoregulatsioon;
2) "Katla" tugevamaks muutmine, karastamine;
3) Stressi tekitavate tegurite vähendamine või nendesse suhtumise muutmine (võtta kui uut väljakutset, uus võimalus end nö karastada. Mänguliselt!
4) Elusihid paika - see nagu Ülem-Juhataja elurajal.
Täpsemalt vt minu raamatust "Väljavalitu"ja mõtiskle ja siis tee. Kes oma tarkustega tegudeni ei jõua, see on nö õpetatud Jobuke.
5) Sihiks peab olema ka elurõõmus ja töö- ja loomevõimeline elu 100. eluaastani (praegused pensioni-sambad ju õhukese riigi puhul piisavat elukvaliteeti ei taga!). Siin (100+ sihil) ka riigi areng ja meie osalemine riigi (rahva "teenri") edenemises oluline - ilma riigita on veidi raske.

Minul on sihiks 100.
25.VIII 2043.
Olete kutsutud ja enesekindluse ning loomerõõmuga!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kuidas vabaneda vägivaldsetest sundmõtetest?

Mul on juba lapsepõlvest saadik olnud erinevaid sundmõtete ja sundtegu tunnuseid (hirm bakterite ja viiruste ees, ukselinke ei katsunud, ütlesin mõttes suvalisi laused alati 3 korda, enne kodust lahkumist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi on abiks, psühhiaater kirjutab rohuretsepti ja annab ka muid soovitusi.
Minu soovitusi leiad otsinguga - vt sundmõtted, sundteod, obsessiiv-kompulssivsed häired.
Teatud määral on ...

Loe edasi

Hirm rahvarohkete kohatde ees

Tere, minul siis mure järgmine: ma ei suuda viibida kohtades kus on palju inimesi. Algas see sellega, et mul tekkis hirm ühistranspodi ees, lihtsalt hakkan värisema, tekib õhupuudus ja süda läheb pahakas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt Ärevushäirete (paanika) varasemaid soovitusi.
Elukaaslaselt (üksik ex-isalt) karmilt ja rangelt lapse kasvatamise toetust nõuda. Seda vajab Laps.
Kui Vanemad elavad, siis võimalusel nende ...

Loe edasi

Nõrkus

Tere, dr. Ennet!

Ma ei tea, on minust saanud ka ärevik või mida ma peaksin tegema. Varem olin täitsa normis, aga nüüd olen kuidagi kergesti minestama hakanud. Hommikuti ärgates on nõrk olla ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nüüd olen kuidagi kergesti minestama hakanud.
- Head on ortostaatilised harjutused: püsti, istuda, lamada, jalad ülesse, puusad kõrgele ja tagasi vastupidiste sammudega. Aeglaselt, 5-10-15 sec. ...

Loe edasi

Kardan seda, mida peaks nautima

Tere dr. Ennet!

Minul on selline kiiks, et mulle ei meeldi seltskondlikel üritustel söömine. Kuidagi hirm on, et äkki ei maitse toit või äkki hakkab paha (kunagi lapsepõlves kippus süda pahaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eks selle söömisega seltskondades minnaksegi liiale. Paksukesi niigi palju. Kui aga see häirib, siis - häire ning seda saab kõrvaldada. vt. sundhirmude ja ärevushäirete valla soovitusi. Terves kehas terved ...

Loe edasi

ärevus

Tere. Minul juba pikemat aega öösiti südamekloppimine ja ärevus, mis ei lase uinuda, nüüd tekivad sellised hood ka päeval- süda klopib tohutult, kogu keha nagu väriseb ja suriseb seest, süda läheb pahaks, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevuse sümptomid on mitmepalgelised, suhteliselt nõrgem lüli annab endast tunda. Häire on funktsionaalne, s.o. meeleorganid, siseorganid ise on korras.
1) Ärevuse psüühilised sümptomid:
rahutus, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: