Vastukaja teie vastusele... 29.08.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Sain kätte teie vastuse minu küsimusele, mille leiate siit:
http://www.kliinik.ee/noustamine/psuhhiaatria/id-7/?question=67431#list

Kuid pean kahjuks ütlema, et vastus ei olnud just selline nagu vaja. Võib olla oli mul sõnastus veits vilets? Või saite teie midagi valesti aru? Aga see selleks. Aga mu küsimus oli pigem suunatud selle nn. paberimajanduse poolele. Ma ei otsinud vaimset tuge või midagi, kuid sellest pole hullu, kui inimesse positiivset energiat tahate sisestada! Asi on pigem selles, et kogu see Kaitseliidu krempel, alustades sisseastumisest ja lõpetades relvalubadega on ju üks suur paberimajandus jälle.

Saan aru küll, et inimene elab olevikus. Saan igapäeva tööde ja tegemistega toime tulla küll. Ei ole ka olevikus ega ka lihtminevikus psühhiaatrilist ravi saanud. Ka ei esine mul märgatavalt (minu teada) Aspergeri sündroomiga seotud olulisi häireid, nagu - võimetus või kohmekus sotsiaalses elus hakkama saamisel, eriti intensiivseid huvisid, mis segavad kogu ülejäänud elu, monopoolsete kõnede pidamine nendel samadel "eriliste huvide" teemadel jne... Nendest võib muidugi muul ajal rohkem rääkida, kui soovite.
Mida ma lootsin, on seda, et te ehk informeerite mulle, kuidas ja mismoodi ma saan seda nn. diagnoosi vaidlustada. Siis ei teki mul kaitseliitu astumisel ja seal tegutsemisel mingeid takistusi. Asi on ikka selle "paberimajanduse" poole peal kinni. Ja nagu ma kirjas mainisin, see psühhiaater, kes mulle määrati, ei huvitu sellest, kas ma ikka olen nn. pooleltoobine või mitte. Kui arvutiekraanil näitab vaimuhaigust, siis peab olema vaimuhaigus ja ongi kõik. See meenutab vanasid aegu, kus kehtis loogika, et kui kuningas ütleb "nii", siis ongi "nii" ja ei mingit vaidlust. Kas ma lähen ta jutule ja lihtsalt nõuan, et mulle tehakse uusi uuringuid või mida?

Ideaalis peaks ju olema nii, et kui on kahtlus, kas inimene on vaimupuudega, siis peaks ju kusagil nii öelda seda kontrollida saama. Muuseas on mul määratud ka 80% tööpuudus, aga ise käin rõõmsalt täiskohaga tööl ja saan vaat et pareminigi hakkama kui nii mõnigi kaastöötaja. Isiklukult näen, et mul ei ole vaja töövõimetuspensioni, kui mul põhimõtteliselt ei ole midagi viga. See mõte tekitab nagu parasiidi tunde. Las saab selle raha keegi, kellel tõesti abi vaja ja elus hakkama ei saa. Neid inimesi, kellel keha või hingega midagi väga viltu, on küll ja küll.

Aga nüüd vana teema juurde tagasi - kas ja kuidas seda nn. diagnoosi vaidlustada siis? Ma olen nii umbes 99% kindel, et mul ei ole mingit Aspergeri sündroomi. Ja kui on ka, siis ei mõjuta ta mind oluliselt üldse. Ma lihtsalt ei tea, kuidas see nn. paberimajandus käib. Lugesin küll kuskilt "ravikindlustuse seadusest", et patsiendil on õigus nn. teise tohtri arvamusele. Aga mina tea, mida see täpsemalt tähendab. Ma võin ka füüsiliselt mingil vabal päeval kohale tulla ja asjast selgemalt pajatada. Ehk siis saab asjad klaarimaks.

Mu e-mail on küsimuse juures olemas, saate seda kasutada kui vaja. Rõõmsat päeva ja nägudeni ;)

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Oluline on minu arusaama järgi ikkagi olevik!
Aga lihtmineviku ja kaugema mineviku osas võib loomulikult vaielda:
1) Iga haigla juures on arstlikku tegutsemist puudutav kvaliteedi komisjon;
2) Terviseameti juures on spetsialistid, kes vajadusel selliseid küsimusi arutvad ja vajalikke otsuseid teevad.
Vastused ongi sellised nagu nad on.

Vastuse annan vastavalt saadud infole, sellest tekkinud mõtetele.

Lisa küsimised-täpsustused alati on tervitet!
Parimat olevikku soovides (olen ikka veidi ka jäärapäine ja teiegi omamoodi - see on tore),
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: