Lapse diagnoos - Asperger või mitte? 21.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mu lapsele, kes saab peagi 11aastaseks, pandi Eestis Tartu lastekliinikus diagnoosiks Aspergeri sündroom, ta oli siis kolmene. Aluseks võeti, et temal on eriline kiindumus autodesse, mida pidi alati ja igast poest ostma, lemmiktoiduks on kõikvõimalik punane, isegi jook pidi olema vähemalt tumeroosa, värvidest eelistab helesinist, tavapõrandal kõndides koperdas, ei soovinud mängida lastega, vaid hoidis omaette. Aastatega olen teinud kõike, mis on Aspergeri sündroomile omane, et sellega toime tulla - rutiin, kindlad piirid, arvuti minimaalsus, trenn-maadlus, sest ta kardab omavanuseid ja suuremaid lapsi seoses kiusamise ja vägivallaga, pigem eelistab täiskasvanuid ja väiksemaid. Ka muusika-mängib akordionit. Eestis lõpetas 2kl. kiituskirjaga, sama ka muusikakooli. Mu laps on piisavalt pedant, poolikud karbid poes peab ta kindlasti täitma teisest samasugusest karbist asjadega, tal on kindlad autod mida ta tahab-Hot Wiles, arvutis mängib ka ainult autorallisid. Ta peab saama maadluses raudselt kulla ja karika, ongi saanud, samuti jätkab akordionil ja isegi aastase vahega läheb tal niivõrd hästi, et eraõpetaja soovitab minna konservatooriumi. See laps täidab perfektselt õpetaja korraldusi ja ei ole kakleja ega teiste kiusaja. Hetkel elame Soomes ja käime psühhiaatri juures, aga midagi tundub oleva väga valesti! Asperger kustutati, pandi diagnoos depressioon, seejärel lahutuskartus ja lõpuks ma enam ei teagi mis tal on, sest psühholoogilt ja õelt ma vastuseid ei saa. Nõutakse, et ma viiksin teda kohtadesse, kus on temaealised, kellega ta koos rohkem oleks, samas kui on teada, et tema kallal on kolmel korral kasutatud koolis vägivalda oma klassikaaslaste poolt. Teatasin ka et ta ju mängib koduhoovis lastega, samas on tal trenni- ja muusikakaaslased, aga see on kui tühjadele kõrvadele. Ma ei tohi enam lapsele rääkida muinasjutte, sest ta saab ju 11, pean teda rohkem üksi välja saatma, aga kuidas, kui ta ei taha, ja Helsingi linna metroo ei ole lapsele üksi olemiseks turvaline. Kõik lapsevanemad viivad lapsi trenni ja muusikasse nagu minagi. Me oleme seal ju kõik koos. Ma olen lisaks sellele ka üksikema, lapse isa ei soovinud teda kui ma olin rase, pealegi pole ta kunagi ka huvi tundnud ja laps ei ole teda näinud, nüüd aga tahetakse, et ma pean lapsele rääkima tema isast, justkui tal puudub isa eeskuju. Olen selgitanud, et minu pojal ei ole isa eeskujust puudust, sest mul on vanem poeg ja tütre mees, kes on alati talle õpetanud ja temaga koos kõiki asju teinud. Olen piisavalt segaduses, sest ei tea enam, mis siis õige on. Kas peaksin tegema asju sunniviisiliselt nii endale kui lapsele? Mis Teie arvate? Ma leian, et iga asi lapsele peab toimuma siis, kui ta selleks valmis on, aga mitte viskama teda tundmatusse kuristikku, kus tal võib jääda mulje, et teda pole kellelegi vaja. Kui Te saate, siis andke mulle vastus, olen ahastuse äärel, sest nii palju on vastakaid asjaolusid.
Suure lugupidamisega Teie poole pöördudes lapsevanem.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Isiksuse põhimuster kujuneb välja lapsepõlve jooksul. Siit siis eelistused, huvialad, andekuste skaala jms, mida lapse Ema kõige paremini tunneb.
Mida paremini me lapse iseloomuomadusi ühiskonnaelus rakendada saame, seda õnnelikum on laps, lapsevanem ja ka kaaslased ühiskonnas.
Kõrvalseisja näpunäiteid ja spetsialisti soovitusi tuleb alati interpreteerida lapse iseloomu- ja käitumismustrit silmas pidades.

Minu ütlemine on, et saksofoniga klaverit ei mängi ja ei peagi. Mängida tuleb selle pilliga, mida esivanemate-keskkonna ja kasvatusega saadud inim-isksuse-pill meil mängida võimaldab.

Lapse iseloomu iseärasuste, spetsialisti soovituste ja emainstinkti ühisosa on ilmselt see parim, mida ootame ja rakendama peaksime.

Mehike, kes lapse kasvatamisel osalenud ei ole, see pole isa nimetuse vääriline, pole isarolli täitnud ja selline ei saa mingi isa-eeskuju olla.

Telefonitsi saite juba parasjagu selgitust.
Olete oma emainstinkti, tarkuste ja elutarkusega oma lapsele parimaks abiliseks ja suunajaks.

Oleme siia maailma sündinud selleks, et olla õnnelikud. Igaühel meist on oma isiklik õnnespekter ja seda arvestades saame ka lähedasi kõige paremini toetada, julgustada, motiveerida.
Last aidates on tähtis, et laps oma õnnerajal liiguks.

Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

lapsele uue diagnoosi määramine ja minu närvikava

Sooviksin Teie konsultatsiooni ennekõike selles, et mu pojale tahetakse jälle panna uus diagnoos, see siis nüüd neljas, kuigi oli Asperger, vahepeal muidugi igal aastal uus, 2 aastat tagasi pani Aspergeri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Telefonitsi rääkisime sellel teemal.
Diagnoos on vahend eesmärgi (eesmärkide) optimaalsemaks savutamiseks. Siit siis see rehabilitatsioon jms. Koostöö eelkõige.
igas riigis omad seadused ...

Loe edasi

Kas psüühikahäire diagnoos on igavene?

Tekkis huvi liituda kaitseliiduga, aga kui ma psühhiaatri juurde jõudsin, siis tiriti mul arvutist välja aastaid tagasi antud Aspergeri diagnoos. Siis ma võisin küll nii öelda "vaimne fuckup" olla, aga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab olevikus! Kui igapäeva tööde ja tegemistega toime tulete, siis on ju OK! Kui Olevikus ja Lihtminevikus psühhootiliste seisundite tõttu haiglaravi (psühhiaatrilist ravi) vajanud ei ole, siis ...

Loe edasi

F84.5 Aspergeri Sündroom

Tere.

Kas on võimalik määrata diagnoos F84.5 Asperger Sündroom patsiendile poole tunniga 37- aastaselt?

Patsient on pöördunud küll psühhiaatria kliiniku poole, kes määras patsiendile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Autistlik iseloomuspekter (introvertne, kinnine, tagasihoidlik suhtlemises, jne). Samas IQ, keeleline ja tunnetuslik tase on OK. Aga ühiskondlikult "kohmakad" - pane nagu algaja artist balletis peaosa ...

Loe edasi

Aspergeri sündroom või skisoidne isiksushäire?

Tere!
Kas Aspergeri sündroom ja skisoidne isiksushäire on üks ja sama asi? Või on nad ühe ja sama probleemi erinevad variandid? Need on ju nii sarnased häired. Minu diagnoos on, et olen skisoidne, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lahendid on spetsiiflised ja mitte-spetsiifilised. Mõlemad olulised. Spetsiifilised on diagnoosist sõltuvamad. Skisoidsed ja autistlikud variandid eeldavad mõningast neuroleptilist arstirohtu, Aspergeri ...

Loe edasi

Aspergeri sündroom

Olen õppealajuhataja.Kooli asus õppima väga probleemsest perest õpilane,kes lõpuks maakonna nõustamiskomisjoni korduval nõudmisel oli psühhiaatri vastuvõtul.Perearst oli küsimärgiga määranud diagnoosiks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Õpirežiimi ning koolisüsteemi variandi soovitab lastepsühhiaater koostöös (konsulteerides) Õpetajaga. Loomulikult oluline ka kodune miljöö.
Asperger - autistlikud iseloomujooned, sotsiaalse suhtlemise ...

Loe edasi

asperger, grupiteraapia

Tere
ja head uut aastat!!!

21. aastane noormees, soovib leida võimalust grupiteraapiaks. Paanikahäire ja raskendatud sotsiaalne suhtlemine. Kus on võimalik osaleda grupiteraapias ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiatriakliiniku juures (Dispanseris ja ka osakondades) on ka psühholoogid tööl. Põhiliselt teevad nad individuaalset psühhoteraapiat. Kas mõnel neist ka rühma-teraapia hetkel plaanis on, seda peab ...

Loe edasi

Asperger ja psühhoos

Kas lapsele, kes ei soovi teiste lastega eriti suhelda, saab panna diagnoosiks Aspergeri sündroom, kui ta tegelikult suhtleb, eriti siis, kui on saavutatud usaldus. Kas tõrjutuses on laps ise süüdi? KAs ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koolipinged on tänapäevase koolisüsteemi juures vägagi sagedased ja nende avaldumine lapse juures küllaltki mitmepalgeline.
Lapse sotsiaalse suhtlemise teatud kvaliteedihäired koos huvide ja tegevuse ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: