Närveerimine 09.02.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Mul on selline mure, et kui ma klassi ees või õpetajale pean midagi hindele esitama, hakkan ma tohutult närveerima ja suur pabin tuleb sisse. Suu läheb kuivaks, süda lööb kiiresti ja värisen tohutult üle kere ja hakkan rääkides puterdama. Mida soovitaksite teie tohutu närveerimise vastu?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Jutustavaid aineid õppides KUJUTLE ette, et oled klassi ees ja vastad seda jutustavat ainet enesekindlalt ja kuuldavalt - õppides (istudes laua taga) loed kuuldavalt ja pärast sama veel seistes (nagu klassi ees, õpikut võid siis veel kasutada).

2) Õpitükk jaga osadeks (nii nagu sisuliselt ta seda on) ja iga osa "seo" mingi asjaga klassis: õpetaja laud ja sissejuhatus, õpilane esireas vasakul - A-osa õpitükist, õpilane esireas keskel - B-osa õpitükist jne.. kokkuvõttev osa seo Õpetajaga. Kogu lugu jaga ca neljaks või viieks osaks.
Näitlejad teevad nii ja sedaviisi tee sinagi.

3) Õpitükkide vahel tee minu harjutust.
ENNETI PALVE-MEDITATSIOON
Esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus
Ringutan-sirutan end Taevatähtede poole.
Käed üles, kõht sisse, rind ette, õlad taha, pea kuklasse, naeratus näole.
Lõdvestus. Siis rahulikult painutus ette alla, kael-õlad pingevabaks, lõõgastud. (“Pea ripub pingevabalt nagu Tootsi Maakera nööri otsas”), lõdvestub vööpiirkond - selja alapoolne osa.
Lõdvestub kogu keha! Oled täiesti rahulik.
Tagasi lähteasendisse (püstiasendisse): “rullin end püsti, sirutan end”.
Harjutuse eesmärk: keha ja mõttemaailma lõdvestumine ja hingeelu rahustamine.
Palveharjutust tee rahulikult, rõõmsameelselt, õndsalt. Alusta 3-5 korrast, kordade arvu järk-järgult päeva-paari tagant suurendades. Leia endale ise sobiva korduste arv, aga üle 10 ei ole mõtet korraga minna
Kõik saab korda!

Julge ei karda!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Pidev närvilisus

Tere
Olen mures oma vaimse tervise osas, viimasel ajal ajavad mind pisiasjad nii närvi. Näiteks täna oli olukord kus oli kellegi poolt jäetud tass lauapeale ja ma tahtsin panna sinna soolatopsi aga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tööd keegi ei paku hõbekandikul - vaja võidelda, vaja aktiivselt otsida.
Poliitiliselt aktiivsem olla - nõuda ja võidelda inimlike võimaluste eest Eestimaal.
Non nocere - ei kahjusta end ...

Loe edasi

Unehäired

Tervist,

Selline mure siis, et alles hiljuti hakkasid tekkima unehäired sellistel päevadel, kus järgmine päev on tähtis sündmus, millest peab osavõtma kellaajalise täpsusega. Unehäired esinevad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist - Melatoniin, võib lisaks ka mõnda rahustavat teed võtta.
2) Tähtsaks sündmuseks (ka eksam jms) tuleb ette valmistada ja endapoolne osa eelnevalt selgeks teha. Närveerima ...

Loe edasi

Ärevus

Tere ja rõõmurohket algavat aastat!
Palun öelge, kuidas vähem pabistada igasuguste asjade pärast? Kunagi ütles üks vanem kolleeg mulle, et sa oled tore inimene, aga seda ma sulle ütlen, et närve ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Terves kehas tervem psüühika, rahulikumad nö närvid. Selles alustada. Tervislikud eluviisid, kehaline aktiivsus jms.
2. Igapäevaelu võtta Mänguliselt: nagu näitemäng, nagu sportlik mäng. Partneritel ...

Loe edasi

Miks ajab erutumine südame pahaks?

Tere! Miks on nii, et närveerimine ja erutumine tekitavad iiveldustunde? Minul on nii ja igasugune suurem stress pühib kohe söögiisu minema ja paneb suu kuivama.
Võin tuua näite eilsest, kus üks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Peate enda jaoks ise "mõõtkava" paika panema ja vastavalt sellele siis ka käituma. Viisakas joon ei välista piiride pidavust. Ja aeg annab siis sellele suhtele selgitust.
Oma Mina ei tohi kaotada. ...

Loe edasi

Närveerimine

Mul on selline mure, et hakkan koolis tihti närveerima. Ma hakkan higistama, süda hakkab peaksma, vahel kõht hakkab valutama ja isegi käed värisema. See juhtub ühes kindlas tunnis.

Ma mõtlesin, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Julge ei karda ja sina ka ei karda. Iga päevaga muutud sa ikka enesekindlamaks ja julgemaks - iga päevaga. Keha kaudu saame vaimu edendada - terves kehas terve vaim (enesekindlus, julgus, hea meeleolu)! ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Tere!
Ei teagi tegelikult kust alustada...
Minu elu on alates suvest allamäge läinud ja ei tea enam, palju ma jaksan. Kogu jama hakkas pihta siis, kui minu elukaaslane pettis mind suvel.Ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ema surm "jõuab kohale" alles 1,5 - 2 kuud peale matuseid. Seega need leinaga seotud reaktsioonid ongi pika vinnaga.
Günekoloogi uuringu tulemusi närveerimine ei muuda - oodata vastus ja siis on ...

Loe edasi

unetus ja stress

tere
mul on üks tuttav tüdruk, kellel on raskusi magama jäämisega. Kui ta magama püüab jääda, siis hakkab tal halb ja ta ei saa magada ning ärkab üles. Ja nii võib juhtuda paar korda öö jooksul. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rahustavad teed apteegi vabamüügist. Soojavee protseduurid õhtusel ajal rahustavad. Kerged kehalised liigutamised korrigeerivad organismi tegevust. Kindel režiim. Õppe/töö-asju mitte nii südamesse võtta, ...

Loe edasi

värinad ühes kehapooles

Tere!
Minu mehel 41a. tekkisid umbes paar nädalat tagasi vasakus keha pooles värinad.Tekivad hooti päeva jooksul 3-4 korda.
Ka pähe ja jalgadesse, kuid vasakul pool ainult.
Tarvitanud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem võib olla kahene: a) erialaline töö koormab liigselt teatud lihaseid ja tekib spetsiifiline värin ja kramp nendes lihastes. Selle puhul vaja veidi töövõtteid muuta, neid lihaseid päeva jooksul ...

Loe edasi

depressioon

Tere!
Mul on tunne, et ma olen kohe kokku varisemas, just vaimses, kuigi ka füüsilises mõttes. Põhimõtteliselt olen üliõpilane, aga loengutesse ei ole juba 2 kuud jõudnud. Sellest on tekkinud suured ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üliõpilaselu ei ole kerge. Õpikoormus on suur ja olulist-ebaolulist ei oska alati erisatada. Kõike-kõike filigraanselt ei ole võimalik omandada, selgeks õppida. Ja siit see ülepingutamine, une arvelt võtmine, ...

Loe edasi

Hingamise peatumine öösel

Olen 45aastane naine.Viimased paar kuud olen ärganud öösel halva enesetunde t6ttu,ning aru saanud,et probleemiks oli mitte hingamine.Ka päeval pole mu hingamine korrapärane ,panen tähele,et ma peatun ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan vestelda psühhiaatriga. Soovitaksin päeval kasutada kerget rahustit ja rahustavaid harjutusi teha. Mõõdukas kehaline tegevus, jalutuskäigud, laulmine (siit pikk ja rahulik väljahingamine). Ööseks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: