Antidepressandid 13.12.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Mure mis mul on, puudutab rohkem minu elukaaslast kui mind. Aga siiski mõjutab ka minu elu. Nimelt eelmisel talve/kevade perioodil (täpselt ei mäleta kas oli talve lõpp või kevade algus) pöördus perearstile mu elukaaslane. Tunnistan ausalt, et alguses pöördus ta sinna lihtsalt eesmärgil saada ülikooli lõpetamiseks vajaminevat pikendust, ehk siis tõend. Perearst aga saatis mehe psühhiaatri juurde rääkima. Sealt tuli ta tagasi jutuga, et temal pidavat olema arsti sõnul kriitilise depressiooni äärel kõikuv seisund, ehk siis siiski depressioon. Elukaaslane ei olnud kunagi kurtnud oma enesetunde üle, ega tunnete, kuigi me rääkisime avalikult üsna paljust üksteisele. Küll aga peale arsti külastust tekkis tal arvamus, et ''kui arst ütleb, et mul on depressioon, siis on ka" ja nii lasi ta endale kirjutada antidepressandid. Võttis siis neid paar kuud ja külastas ka vahepeal oma arsti. Doktori sõnul ei ole olukord paranenud, mul ei olnud sõnu, sest minu meelest ei olnudki olukorda, mida parandada. Asi muutus ainult hullemaks, elukaaslane hakkas pööraselt pidutsema, tülitsema - ja kõik selle vabandas ta välja, et temal on depressioon ja elab end välja. Kõige tipuks saatis tema senine arst mu elukaaslase Tartusse uuringutele, ja ta võeti vastu mingile kliinilisse uuringusse, kus talle kirjutati katsejärgus olevad rohud, keelati rangelt lapse saamine mõneks ajaks ja kutsuti iga nädal uuringutele. Kui ta need rohud ära võttis, küsisin, et kas nüüd on kõik, sellepeale ütles, et ta peab veel võtma vähemalt 6 kuud oma vanu rohte. Ma otsustasin, et olgu siis nii ja mina oma nina sinna ei topi, kuigi ta oli täiesti totaalselt muutunud vähem kui poole aastaga oli ta nagu teine inimene, ja seda mitte heas mõttes. Tal oli paljustki ükskõik, ta oli kergesti ärrituv, jõi suurtes kogustes ja purjuspeaga hakkas mulle rääkima oma arsti öeldud lauseid, nagu hoopis mina oleksin see, kes vajab rohte ja mu mees minu pärast kannatab. Igatahes, ma siis kuulasin ta igal võimalusel ära, aga ei ajanud teda rohkem endast välja ega hakanud vastu vaidlema. Nii me siis oleme elanud pool aastakest, ilma seksuaalse läheduseta (mis on ilmselt siis antidepressantidest) ja pidevalt tülitsedes. Kuniks praeguseni ... tal paar nädalat tagasi said rohud otsa, uus retsept oli olemas, aga parajasti raha ei olnud käes, ehk siis ta jättis need paar päeva võtmata - ta muutus närviliseks, ma jäin talle igal sammul ette, ta isegi muutus vägivaldsemaks, mitte küll õnneks minu vastu, aga kui midagi jäi ette, siis ta puhtast vihast karjudes loopis seda ja iga teise sõna järel vandus kohutavalt. Ma ütleks, et lausa kartsin teda esimest korda elus. Kui ta rohud sai, rahunes olukord jälle maha. Aga peale seda korda on nii, et kui hommikul ärkame, ja ta KOHE rohtu ei võta, muutub ta jälle kergelt ärrituvaks, ja peale rohu võtmist on ta nii rahulolev.
Ma lihtsalt ei saa aru, kas asjad peaksidki nii käima, pole ise kunagi nende rohtudega tegemist teinud. On hetki, kui ma niii väga tahaksin võtta ühendust tema arstiga, aga ma tean, kuidas elukaaslane ärrituks, kui ma seda teeksin. Need rohud on rikkunud meie suhte, no ikka nii rikkunud, et ma kardan kohati teda ja olen kaalunud lahkumist. Ja ma sooviksin tegelikult selle kohta ka infot, et kas antidepressantide kuuri ajal tohib niiviisi juua alkoholi, et tihtipeale on ta kaks päeva järjest purjus, ise võtab rohte. Ei saa mina aru, kuidas joomine lõõgastab.

Lugupidemisega

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mis rohtu võtab (AD-sid palju, toimed erinevad)?
Kui tihti ja palju alkoholipudel talle "ligi tikub"? Kas joob üksi või koos seltskonnaga? Kuidas pohmelus?
Kas agresiivne ja armukade?
Mis sihid tal elus on ja kas tema ka lapsi tahab?
....
Kumab läbi alkoholism ja ravimsõltuvuse võimalus, reaal-elust põgenemine "trull-lall-laa, trall-lall-lla" radadele. "Põhjus" on ju oluline -"depressioon".
Kui ta teist hoolib, siis ravigu ennast ja olgu kaine.
Kui ta depressiooni ravida tahab, siis olgu kaine!

Sõnad ei maksa. Kui tegusid ei tule, siis tegutsege ise...ilmas leidub teisigi...
Parimate soovidega,
jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?