42 aastase naise 3-s kiri 06.05.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Vabandan, et uuesti tülitan aga oleks paar küsimust veel:
Kirjutasin siin oma ravimitest, mida ma võtan:
Ärevuse vastu Paroxetini, olen nüüd jõudnud 1/3-1/2 tabletini (kuni 10 mg). Perearst arvas, et peaks ikka jõudma 20 mg aga ma tunnen, et kardan isegi seda 10 mg. Veerandi tabletiga sain hästi hakkama ja ka 1/3 ei tee midagi.
Lihtsalt vahepealsel ajal selgus, et mu vererõhk oli hirmus kõrgele kerkinud (kilpnäärme proovid on korras ja kilpnäärme rohtu ei võta)-180/100-le ja nüüd pani arst mulle vererõhualandajad peale. Võtan Lofran-i 5mg hommikuti. Nüüd 2 nädalaga on rõhk enam-vähem, uuesti lähen mõõtma mai keskel.
Te ütlesite eelmine kord, et ma ei peaks Paroxetini annust tõstma-mida ma siis teen. Sest paaril korral olen võtnud 10 mg ja siis on järgmisel päeval vastik ärevus sees-ma võtan õhtuti. Aga ma ei tea, kas mõtlen selle külge või ongi 10 mg mulle palju. Ja ikka olen 0,25 Xanaxit võtnud-no ma ei julge muidu hommikul tööle minna. Nädalavahetuseti , kui saan ise oma plaane järgida, on kergem.
Teen oma tervisekõndi ja jalgrattasõitu ikka endiselt, lisaks teie harjutus igal hommikul, vahel ka õhtuti. See harjutus on väga hea ainult ma ei tea, kas hingan ikka õigesti-sirutus-hingan sisse, lõdvestus, hingan suu kaudu välja. Hommikuti on hea teha seda.
On päevi, kus tunnen end päris hästi ja juba tekib inimese tunne. Aga mõnel päeval on juba hommikul hirmus ärev olemine, lööb kõhu lahti ja ajab palju pissil käima. Siis on suur tegemine, et uksest välja saada aga pean ju tööle minema. Hirm seisneb selles, et äkki minuga juhtub midagi sellel ajal, kui olen tööl või tööle minnes, et jään nagu jänni millegiga või midagi sellist. Isegi nagu ei karda surma vaid just mingit saamatuks-abituks jäämist, et lähen niimoodi hulluks, et saan ise sellest aru aga ei suuda endaga midagi teha.
Öelge, kas see kunagi stabiliseerub ka, see ärev olek.?
Kas sellised ärevushäired lähevad üle "hullumiseks-vaimuhaiguseks" või näiteks Alzheimeri tõveks - mu vanaema põdes seda ja kardan, sest see pidi üle-põlve välja lööma?
Ja kas on võimalik, et selline ärevus-paanika muudab oma vormi?
Sest vanasti olid mul konkreetsed paanikahood aga seda ärevust-segasust polnud sellisel kujul. Siis ikka jooksin hirmuga naabri juurde või panin kiiruga riidesse ja tormasin kuhugi, nüüd pigem jään istuma ja OOTAMA, mis saab ja selliseid järske otsuseid ei meeldi üldse teha enam. Et võtan nagu hoogu, e tkuskile minna ja pean ette arvestama-sest muidu tekib ärevushoog.
Ja veel-kas tuleb see vanusega või mis aga olen väga hakanud valima, kellega suhtlen, kellega räägin ja jagan ennast, ei tunne enam vajadust suure seltskonna järele, pigem tahan RAHU ja VAIKUST, omaette olla, lugeda, tegeleda taimedega, oma perega. Tähendab olen hakanud nagu inimestest eemale hoidma, eriti ei taha külalisi ega ise külas käia, töö juures sünnipäevale minek on ooper, sest saan alati ärevushoo, maailm kõigub ja olen nagu purjus. Kui saan oma ruumi, oma laua taha, rahunen maha.
Ja ma ei oska enam suhelda, tunnen, et ajan mingit suvalist juttu, nalja ka enam ei mõista teha. Kuigi mu töökaaslased on toredad ja midagi kurta oleks patt.
Aga olen pabinas ja kardan, et teen midagi tobedat.
Kuidas ma siis edasi tegutsen-rohu kogused ja muu?
Ootan väga Teie kommentaari.
Tuleksin vastuvõtule küll aga elan Pärnus ja ei saa pealinna niipeagi.

Ilusat kevade jätku!
Merike

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tabletti võtab inimene selleks, et hea oleks. Hea on õige annusega ja seda tunneb patsient ise kõige paremini. Leidke endale õige annus ja see on õige (AD). Xanax on abivahend äärmisel vajadusel. Kui vajadus äärmine, siis... Harjutustega see vajadus pidevalt väheneb, kaob.
Minu harjutuse puhul hingamisele mitte mõelda. Kui mõte hingamisel, siis OHE e väljahingamise kerge aktsentueeritus. Ainult väljahingamine. Painutus ise soodustab väljahingamist... Las organism ise juhib hingamist.
Ärevushäire ei lähe üle "hullumiseks." Alzheimeril jt. hoopis muud mehhanismid.
Muutuvad ajad ja muutume meie. Olla ISE, olla oma isiksuseregistris - see on parim. Mängulisus tuleb ka kasuks, aga ikkagi oma pilliga ja omas registris.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?