42 aastase naise 3-s kiri 06.05.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Vabandan, et uuesti tülitan aga oleks paar küsimust veel:
Kirjutasin siin oma ravimitest, mida ma võtan:
Ärevuse vastu Paroxetini, olen nüüd jõudnud 1/3-1/2 tabletini (kuni 10 mg). Perearst arvas, et peaks ikka jõudma 20 mg aga ma tunnen, et kardan isegi seda 10 mg. Veerandi tabletiga sain hästi hakkama ja ka 1/3 ei tee midagi.
Lihtsalt vahepealsel ajal selgus, et mu vererõhk oli hirmus kõrgele kerkinud (kilpnäärme proovid on korras ja kilpnäärme rohtu ei võta)-180/100-le ja nüüd pani arst mulle vererõhualandajad peale. Võtan Lofran-i 5mg hommikuti. Nüüd 2 nädalaga on rõhk enam-vähem, uuesti lähen mõõtma mai keskel.
Te ütlesite eelmine kord, et ma ei peaks Paroxetini annust tõstma-mida ma siis teen. Sest paaril korral olen võtnud 10 mg ja siis on järgmisel päeval vastik ärevus sees-ma võtan õhtuti. Aga ma ei tea, kas mõtlen selle külge või ongi 10 mg mulle palju. Ja ikka olen 0,25 Xanaxit võtnud-no ma ei julge muidu hommikul tööle minna. Nädalavahetuseti , kui saan ise oma plaane järgida, on kergem.
Teen oma tervisekõndi ja jalgrattasõitu ikka endiselt, lisaks teie harjutus igal hommikul, vahel ka õhtuti. See harjutus on väga hea ainult ma ei tea, kas hingan ikka õigesti-sirutus-hingan sisse, lõdvestus, hingan suu kaudu välja. Hommikuti on hea teha seda.
On päevi, kus tunnen end päris hästi ja juba tekib inimese tunne. Aga mõnel päeval on juba hommikul hirmus ärev olemine, lööb kõhu lahti ja ajab palju pissil käima. Siis on suur tegemine, et uksest välja saada aga pean ju tööle minema. Hirm seisneb selles, et äkki minuga juhtub midagi sellel ajal, kui olen tööl või tööle minnes, et jään nagu jänni millegiga või midagi sellist. Isegi nagu ei karda surma vaid just mingit saamatuks-abituks jäämist, et lähen niimoodi hulluks, et saan ise sellest aru aga ei suuda endaga midagi teha.
Öelge, kas see kunagi stabiliseerub ka, see ärev olek.?
Kas sellised ärevushäired lähevad üle "hullumiseks-vaimuhaiguseks" või näiteks Alzheimeri tõveks - mu vanaema põdes seda ja kardan, sest see pidi üle-põlve välja lööma?
Ja kas on võimalik, et selline ärevus-paanika muudab oma vormi?
Sest vanasti olid mul konkreetsed paanikahood aga seda ärevust-segasust polnud sellisel kujul. Siis ikka jooksin hirmuga naabri juurde või panin kiiruga riidesse ja tormasin kuhugi, nüüd pigem jään istuma ja OOTAMA, mis saab ja selliseid järske otsuseid ei meeldi üldse teha enam. Et võtan nagu hoogu, e tkuskile minna ja pean ette arvestama-sest muidu tekib ärevushoog.
Ja veel-kas tuleb see vanusega või mis aga olen väga hakanud valima, kellega suhtlen, kellega räägin ja jagan ennast, ei tunne enam vajadust suure seltskonna järele, pigem tahan RAHU ja VAIKUST, omaette olla, lugeda, tegeleda taimedega, oma perega. Tähendab olen hakanud nagu inimestest eemale hoidma, eriti ei taha külalisi ega ise külas käia, töö juures sünnipäevale minek on ooper, sest saan alati ärevushoo, maailm kõigub ja olen nagu purjus. Kui saan oma ruumi, oma laua taha, rahunen maha.
Ja ma ei oska enam suhelda, tunnen, et ajan mingit suvalist juttu, nalja ka enam ei mõista teha. Kuigi mu töökaaslased on toredad ja midagi kurta oleks patt.
Aga olen pabinas ja kardan, et teen midagi tobedat.
Kuidas ma siis edasi tegutsen-rohu kogused ja muu?
Ootan väga Teie kommentaari.
Tuleksin vastuvõtule küll aga elan Pärnus ja ei saa pealinna niipeagi.

Ilusat kevade jätku!
Merike



Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tabletti võtab inimene selleks, et hea oleks. Hea on õige annusega ja seda tunneb patsient ise kõige paremini. Leidke endale õige annus ja see on õige (AD). Xanax on abivahend äärmisel vajadusel. Kui vajadus äärmine, siis... Harjutustega see vajadus pidevalt väheneb, kaob.
Minu harjutuse puhul hingamisele mitte mõelda. Kui mõte hingamisel, siis OHE e väljahingamise kerge aktsentueeritus. Ainult väljahingamine. Painutus ise soodustab väljahingamist... Las organism ise juhib hingamist.
Ärevushäire ei lähe üle "hullumiseks." Alzheimeril jt. hoopis muud mehhanismid.
Muutuvad ajad ja muutume meie. Olla ISE, olla oma isiksuseregistris - see on parim. Mängulisus tuleb ka kasuks, aga ikkagi oma pilliga ja omas registris.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ebastabiilsuse tunne

Tere dr. Ennet!

Minu probleem seisneb selles, et peale pikka ja kriitilist, mitme aasta vältel toimunud, enesevaatlust olen ma suhteliselt kindel, et mind saab liigitada kui vaimselt ebastabiilset ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pihtimine on väga vägev hingeelu pingetest vabastaja, hingeelu kosutaja. See on meeleparanduse esimene samm.

Käesolev kiri ongi väga asjalik ja oluline pihtimine. Trüki see kiri veelkord ...

Loe edasi

eelaimus

tere. minu kiri on vist imelik kuid oletan et puutute kokku ka sellistega.olen 40 ja1 aastase lapse ema.umbes pool aastat tundub mulle juba et ma ei ela kaua ja kujutan ette et suren vähki.mu mõlemad vanemad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Liigne "kullasära" võib ajusoppides mõne Teile olulise asja, tunde, vajaduse "pimestada", mõni hinge-kehavajadus vajaks võibolla ühis-harmoneerimist, näiteks. Neid asju saab psühholoogiga lahti arutleda. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: