probleem lapsega 23.04.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 40 aastane ja mul on kolm last. Suurem osa ajast kasvatan lapsi üksina, kuna abikaasa töötab kaugamal - Tallinnas ja Uksainas.
Probleem on 8 aastase tütrega, kes kõigi teiste silmis on hea laps ja õpib kenasti, on palju liikuv ja seltsiv, kuid minuga käitub võimatult. Meil on paika pandud õhtune väike kava- koolist tulles on vaba aeg ja ta võib mängida, käia sõbrade pool. Kella kuue paiku peab ta koju tulema ja õppima kodused ülesanded.
Probleemid tekkivad aga tema suurest emotsionaalsuset vist. Ta keerab ennast mingist väikesest asjast niimoodi üles, et võib kuni kaks tundi ainult karjuda ja jonnida, mind sõimata (olen siis vastik emme ja loll jne). Selliseid asju juhtub peaaegu iga päev. Õppimisest loomulikult ei tule siis midagi välja. Püüan temaga rääkida võimalikult rahullikult ja teda niinimetatud "maa peale" tagasi tuua, kuid tihti teeb see asja veel hullemaks. Ta karjumise taustal räägib asju mida ta hiljem eitab - tema pole öelnud. Oma inetute väljaütlemistega suudab ta ka minu tuju ära rikkuda ja tihti ma saan ikka väga kurjaks. Olen ta peale ka seetõttu karjunud, kuid viimasel ajal lähen lihtalt teise tuppa ja loodan, et ta ise kuidagi rahuneb.
Näiteks ta karjub mulle näkku, et ta ei taha elada, et ta tahab surra jne.
Tundub, et kõik oma halvad tunded ja läbielamised valab ta minu peale välja.
Ma saan temaga rääkida kui ta on rahulik ja lõbus. Ta ei tunnusta või ei taha tunnistada, et ta selliseid asju räägib. Ta ütleb, et tema pole nii öelnud.
Selline asi kestab juba umbes poolteist aastat või rohkemgi.
Samas ta on väga minu küljes kinni.
Meil on peres veel 17 tütar, kes õpib juba kaugemal ja 4 aastane poeg.

Kas mul on põhjust muret tunda ja kas ma peaksin temaga pöörduma spetsialisti poole?
Mures selle pärast olen ma igal juhul.
(olen temaga rääkinud, et läheme psühholoogi juurde ja räägime oma suhetest ja tema muredest- ta keeldub täielikult )

Lugupidamisega

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Rahustamist ja rahu vajate teie mõlemad. Ka veidi arstirohtu. Vajalik on ka korralik puhkus, siis ärritumisi vähem. Kehalised harjutused õpetavad pingest vabanemist, rahunemist, stressi-taluvust. Minu harjutus sobib teile mõlemile. Tehke koos.
Tänapäeva kooliprogrammid on veidi "nihu" ja seetõttu on ka lapsed liigselt närvilised. Oma pingeid maandab Laps ka kodus, seetõttu on ka see mõistetav (aga teatud piirini).
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Meeleolumuutused

Tere lp. doktor

Olen 31 aastane naine, abielus, lapse ema. Minu probleem seisneb meeleolumuutustes, mis ülitihti vahetuvad olenemata millestki. Kui
hommikuti tavaliselt olen ülionnelik, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lp. Annely,
kui meeleolu läheb nn musta auku ja häirib ennast, häirib ka teisi, siis on loomulikult vaja üht-teist ette võtta. Koduse elu stereotüüpsus-üksluisus on üks komponenet. Suhelge rohkem ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: