ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...

Ette tänades;
R

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Küsimus

Tere! Tekkis järgnev küsimus: “Olen kogenud ärevushäireid ja paanikahoogusi mitmeid aastaid. Vahepeal olin täitsa heal järjel juba(paanikahoogude) mõttes, tarvitasin regulaarselt alprasolaami 0.5mg tbl. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui teha harjutusi, siis tablettide vajadus samm-sammult väheneb.
Sõltuvuse ohtu peab loomulikult silme ees hoidma. Tableti osakaal on 1/10, harjutuste mõju 9/10.
vt varasemad.
Head ...

Loe edasi

Laps muutus äkki vägivaldseks

Tere!
Laps õpib eriklassis. Sellest aastast klassis 4 poissi ja uus klassijuhataja (varasemalt oli 7 last klassis). Poisid omavahel läbi ei saa. Äkitselt muutus laps vägivaldseks - ennekõike just ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Hüperaktiivsus. Laps saab sisepingetest vabaneda eelkõige kehalise aktiivsuse kaudu. Ujumine on väga hea.
Lisaks vaja lastepsühhiaatri poolt veidi neuroleptikumi.
Kõik relaks-harjutused ...

Loe edasi

Kas ma olen hulluks minemas või olengi?

Tere!
Olen abielusi ja imelise 4 poisi ema ja ühe kasupoja oma. Elame kõik koos.
Lugu sai alguse 2020 aastal,kui viimase poisi sünnitasin. Meil kärgperendus ainult viimane laps ühine.
Kasupoeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perekond eeldab, et isa-ema-lapsed on suur ja sõbralik tervik.
Meespere (poisid) vajavad tegutsevat isa, pereliikmeid koosmeelel juhtivat isa, poisse kasvatavat isa.
Seega igal õhtul - poisid ...

Loe edasi

Ravimite mõju

Tere, mul on iga päev just hommikul ärgates (enne äratuskella) umbes kl 5 paiku ärevustunne ja enam magama ei jää.
AD ei võta, ostsin prooviks Gaba kapslid, proovisin ühe, aga ei tajunud midagi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui Coaxil aitas, siis seda rada võiks uue nurga alt kasutada - nn Pavlov-Enneti refleks e tingitus. Kui Teil asi laabub, siis panete sellele tingitustele oma nime.
Ivan Pavlov andis koerale liha ...

Loe edasi

ärevus või midagi taolist

päevad läbi selline õrn tudin sees koguaeg, kas siis käsi õrnalt väriseb, jalg tõmbleb kuidagi kahtlaselt. Selline ärevustunne on sees või hirm/kartus millegi ees.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

kolm-neli km jalutamisi, kiiremat kõndi. Rahustavad teed, uneteed õhtul.
Enneti palve.
esimene PALVE – Ringutus-Sirutus ja Lõdvestus

Ringutan-sirutan end Taevatähe e. Taara poole ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere
Mul on väga suur mure, nimelt olen ma olnud juba 3 aastat kimpus oma vaimse tervisega. Mul on tekkinud mäluprobleemid, nimelt ei mäleta kuhu ma mingi asja panin ja unustan ära mida keegi on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire stressi ja depressiooniga,
vt otsinguga eelnevatest Ärevushäire, stressi ja depressiooni valdkonna soovitusi.
Kehaline aktiivsus, relaks-harjutused, elusihid korda.
Ärevus-stress-depressioon ...

Loe edasi

Ärevus

Tere!

Aastaid tagasi pimedal ajal õhtul koju tulles komistasin esikus istuva surnud elukaaslase otsa.
Pikka aega kartsin pimedaid õhtuid ja pimedal ajal kojutulekut.
Samuti oli ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegevusplaan järgmise algoritmi alusel:
1. Stress-depressioon (nagu kaksikud) kergitavad organismis adrenaliinisüsteemi virgatsaineid. Organism on valmis tegutsema oma tervise ja elukkorralduse ...

Loe edasi

Ärevus

Tere

Ma hakkasin võtma Venlafaksiini(Alventa), alustasin 37,5mg. Hetkel on 6.päev.Esialgu võtsin ööseks, et vältida kõrvaltoimeid.
Magamine on kehv, ärkan kl 3 ja magama enam ei jää.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohud on abivahendid, harjutused on põhivahendid. Kui Venlafaksiin aitab, siis eda veidi aega kasutada, Leida endale (vt varasemad) sobilikud harjutuased ja harjutada, Kannatlikkust. Sposrtlased on ...

Loe edasi

Rahustivõõrutus

Tere, soovin Teie arvamust. Nimelt pikaajalisest rahusti tarvitamisest( 3a) on tekkinud väljakannatamatud sümptomid- pea suriseb 24-h, on paks nagu pressi all, võnked, surinad, peavalu, külmahood, nahk ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui saate haiglasse koha, siis on sellest suur abi. Koostöö psühhiaatriga - sõltuvuse kõrvaldamiseks on vajalik teatud peroioodil neuroleptikume võtta (psühhiaater kirjutab.
Tervisliku eluviisid, ...

Loe edasi

ATH

Mul oleks soov teada kas mul on ATH või mitte.Psühholoogi juures käisin ja tema kahtlustab aga diagnoosi oleks vaja.Minu psühhiaater ütleb et Pärnus pole see võimalik ja mis see diagnoos annab mulle.Selline ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

haigus algab tavaliselt noores eas. Kehalise käitumise probleemid, oma käitumismuster. Ja tähelepanu valdamise raskused, Nee tählepanu suunamise/valdamise raskused täiskasvanu eas rohkem esiplaanil.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: