ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...
Ette tänades;
R
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ei oska oma tunnetega toime tulla ja rahulikuks jääda
Ma lähen väga tihti närvi lastepeale. Ma ei oksa jääda rahulikuks ma ei oska enda käitumisega midagi peale hakata.
Vastas dr Jüri Ennet
Enneti Palve (esimene samm).
Olen kõigile soovitanud järgmist harjutust (võib toas või siis õues teha):
Mõnusalt ringutades käed taevatähtede poole (lae suunas), nina üles, õlad taha, rind ...
Unehäired
Räägin lapselapse eest.
26 a. noormees, ATH ja Aspergeri sündroomiga. Määratud keskmine puue. Liitpuue, sest kannab ka stoomi sündimisest saadik.
Juba aastaid on tal päev ja öö ära vahetatud. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöös psühhiaatriga korrigeerida ravimit ja selle annust. Ravimi abil saab veidi seda une/unetuse tsüklit muuta. Vajalikud n ka harjutused. Proovige Enneti palve esimest sammu - mina teen seda aastakümneid ...
Loe edasiMis oleks diagnoos ?
Tere
Mure oma ema pärast ja ka olen otsimas lahendust.
Mure siis selles, et kõik mida ta teeb jääb pärast järele pardakk, asjad laiali, räpasus jne. Enda järelt väga eisoovi koristada ja kui ...
Vastas dr Jüri Ennet
Täpselt diagnoosida - vaja rohkem infot, vaja patsienti näost-näkku näha.
Täpsustamata äge psühhootiline episood.
Koostöö Psühhiaatriga.
Tervitustega,
Jüri O.-M: Ennet
Maksavähk isal
Minu isa(53) räägib, et tal avastati 2 aastat tagasi maksavähk ja teises staadiumis. Tal on ka epilepsia. Millegipärast ta varjab ja valetab oma haiguse kohta. Ta keeldus igasugusest ravist ja ütles, et ...
Vastas dr Jüri Ennet
Iga inimene on ainulaadne, iga haigus isikupäraste võimalustega
Päev korraga ja 5-6 aastat lisaaega olemas. 10 kuni 15 ka võimalik.
Täpsemalt ütleb raviarst-onkoloog. Kõige täpsem on ...
Ravim trarett
Tere!
Mulle kirjutati välja antidepressandid “trarett”. Olen vōtnud neid 1.5 nädalat 1/3 tabletti. Kirjutati kuna mul ärevushäire. Juba esimese tableti vōtmisele järgneval hommikul oli halb ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimit võttes peavad muutused positiivses suunas olema. Kui ei sobi kõigeparemini, siis Koos raviarstiga ravimi annust muuta.
Harjutused - arstirohi 1/10 võimalusi, harjutused 9/10.
Trarett ...
Pidev unustamine
Vaidlen naisega, et ta ei ole mulle seda öelnud aga tema on kindel et ta on mulle seda rääkinud…
Jalutan kööki ja jään mõtlema mida ma siit tahtsin üldse.
Ja on isegi hetki kui võtan telefoni ...
Vastas dr Jüri Ennet
Stress, unustamine, väsimus, keskendumishäired – mälu ei tööta nii nagu enne - olukorda saab parandada, mälu saab jälle korda, KUI tegutsed:
1. Meeleolulanguse ja stressi korral vähenevad ka mäluvõimed. ...
Depressioon, ath?
Tere. Palun veelkord Teie abi. Kas oskate öelda, milles TÄPSEMALT asi on?
Meeleolud ja tujud kõiguvad meeletult, tihti on rahutuse tunne, nutuhood täiesti suvalisel ajal, paanika-ja ärevushood. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kohanemishäire (sotsiaalsel-kodusel tasapinnal, teie väärtushinnangute vallas)
ilmselt - tänapäeva muutuvas ühiskonnas -
Kohanemishäire - ärev-depressiivne reakatsioon.
Leidke enda ...
Pea nelja-aastane depressioon ja krooniline poh*uism.
Olen juba teist aastat Eestis kinni isiklikel põhjustel. Tekkis suur depressioon sellest, et peale välismaalt tulemist, kus sain pidevat ravi Trankimaziniga (2mg alprasolaami 2*päevas), pidin järsku kõigest ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin sobib, sõltuvust ei tekita, korrigeerib meeleolu, alandab depressiooni.
Trankvillisaatorid - rangelt teie raviarsti silma all, koostööd tehes. Suur sõltuvuse tekke oht.
Kehaliste ...
Kas on käsumüügis mis asendab Alprazolami
käsimüügi ravim
Vastas dr Jüri Ennet
Alprazolaam on trankvillisaatorie (rahustite ) rühmast. Tarvitada nn kiirabi korras, mitte regulaarselt. Sõltuvuse suur oht. Apteegi vabamüügis peaks saama Lavendliga ravimit. Küsige apteegist.
Ravimi ...
Kuidas on ühelt psühhiaatrilt teisele suunamisega?
Mu esimene ja viimane psühhiaater diagnoosis mulle somaatilise depressiooni ja sain ravimid peale, kuid mõne ajapärast kolis ta minu linnast teise ja sellest järgnevalt minu küsimus - kas psühhiaater kelle ...
Vastas dr Jüri Ennet
Oleks väga tore temast, aga kohustus ei ole.
Vt depressiooni valdkonna soovitusi eelnevatest. Leidke teile sobilikud-meelepärased harjutused ja tehke neid. Otsi, vali endale sobiv, tegutse- ...
Vaata kõiki nõustamisi