ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...

Ette tänades;
R

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: