sundmõtted? 14.07.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere lugupeetud dr. Ennet!

Olen 20-aastane neiu. Juba üle 3 aasta on mind vaevanud mõtted, mis mind väga piinavad. Nimelt mõtlen ma pidevalt, et mul on raske hingata.. Nende mõtetega kaasneb ka kehaline reaktsioon: tunnen, kuidas mul diafragma nagu tõmbub pingesse ja õhku jääb väheks.. Kui ma olen kuskil seltskonnas ja unustan need mõtted ära, siis on kõik täiesti korras, seega on probleem mõtlemises. Kas mul on obsessiivkompulsiivne häire?
Ma pole siiani sellest probleemist kellelegi rääkinud. Olen püüdnud end ise rahustada, millelegi muule mõelda. Teie palvet-meditatsiooni ma päris hästi teha ei saa, sest mul on selg haige..Jalutamised ja muud kehalised tegevused ning õige puhkerežiim ehk veidi aitavad, kuid ei võta probleemi ära..
Tunnen, et peaksin midagi ette võtma, samas aga kardan ka, sest mida rohkem ma proovin nende mõtetega toime tulla ja neist vabaneda, seda rohkem nad mulle meelde tulevad. Kuid iseenesest see probleem vist ära ei kao? Ja kas on nii, et mida rohkem ma ravi edasi lükkan, seda rohkem probleem kinnistub ja seda raskem on seda hiljem ravida?

Antidepressante ma muidugi ei tahaks üldse võtta, kuid kui tahan end ravida, siis vist peaksin? Ja kas psühhoregulatsioon aitaks mind? Lugesin ühest Teie vastusest siin, et psühhoregulatsioon võib selliseid väärmõtteid isegi veel rohkem kinnistada..(või sain ma valesti aru?)
Mida teha?

Teid ette väga tänades, M.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Juba üle 3 aasta on mind vaevanud mõtted, mis mind väga piinavad.
- Foobiatele on iseloomulik: a) vältimiskäitumine; b) foobse ärevuse tugevus võib varieeruda ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni ja kaebused ka suuresti individuaalsed (mõnel hingamine esiplaanil, teistel südametegevus jne); c) tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile; d) kaaskondsed ei mõista seda häiret ja ei pea seda oluliseks. Pingeid-ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks (mida ta tegelikult ka ei ole) ega hirmutavaks; e) mõte, kujutlus vastavasse foobsesse (sundhirmu) situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt sisepingete tõusu ja somaatiliste kaebuste teket. Aga seda Te kõik teate omal nahal vägagi hästi.
Ravi: vt. minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" printsiipi. Seega: a) rohtu (AD) teatud periood on vaja võtta; b) harjutusi (neid on viis rühma: sotsiaalsed e mängulisus (näitemängulisus, sportmängulisus), kehalised harjutused (pingete maandamine, organismi tugevdamine, karastumine), vaimsed ja hingelised (psühhoregulatsioonid), religioossed (meditatsioonid-palved).
Seda minu harjutust saab ka istudes teha (selga hoides).
"Uued prillid" e uued prioriteedid e uus hoiak elule - õiged asjad südamesse, muu mõistusesse.
See "valesti arusaamine" hõlmas neid metoodikaid, kus oma mõtteid ja tundeid tuli ca 1/2 tunni või tunni tagant päevikusse panna - seda ma mitte sugugi Ei soovita. See teeb jobuks.
Ikkagi - terakene siit ja teine sealt ja tegutseda. Sportlase lihastreening võtab aega, näitlejameisterlikkus võtab aega, õppimine võtab aega. Järelikult sundmõtte kõrvaldamiseks on ka vaja aega - tegutsemisega täidetud aega - mõnekordsest tabletineelamisest jääb väheks.
Head tegutsemist. Igast murest saab üle!
parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Elekterimpulssravi kasutamine alaealistel

Tere,
kas elekterimpulssravi või mõnda teist äärmuslikumat ravimeetodit (psühhokirurgia) rakendatakse Eestis ka alaealistel juhul kui teised ravimeetodid ei ole mingit tulemust andnud? Tegemist on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhokirurgiat kui sellist - ei rakendata.
Mitmete neuroloogiliste häirete korral (millega võivad kaasneda mõned psüühikahäireid) on kirurgiline sekkumine vajalik, et see neuroloogiline haigus-põhjus ...

Loe edasi

Migreeni valud.

Tere,olen huvitatud,kas migreeni valude puhul aitab hüpnoosravi?Tütrel olid peavalud lapseeas,ning peale lapse sünnitust,vanuses 23 tekkisid uuesti.Praeguseks on ta 38 a ning peavalud on väga sagedased ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga tera tervise varasalve on kasuks, ka peavalude korral. Seega võimalusi lahenduseks palju.

Terves kehas terve psüühika, meeleolu, optimism. Keha saab tervendada ja tugevdada iga inimene ...

Loe edasi

Asperger ja sõjavägi

Kui mul on aspergeri sündroom, ning töövõimetus 80%, siis kas on oht minna sõjaväkke?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Aspergeri sündroom avaldub alates eelkoolieast (4...6. eluaastast) - see on psüühilise arengu häire ja see arenguhälve avaldub varases nooruses.
Selle valdkonna kohta on palju head informatsiooni ...

Loe edasi

Tõsine mure!

Pöördun probleemiga, mis tõsiselt rikub minu eluväärtust. Olen mees kahekümnendadet kolm aastat, oli väga pingelised ajad olnud, selle sisse on uuesti kooli minek, äri kaotused, elukaaslasest lahku minek, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Rahustavad teed ja vitamiinid - sobivad, aga 3-4 nädala pikkused tsüklid, vaheaeg ka 3-4 nädalat.
2) sportlik tegevus on hea, aga tundub, et teed liigselt (tähtis on optimaalne koormud või veidi ...

Loe edasi

depresioon ja ärevus

tere! kõik hädad said alguse kui olin umbes 14a. algas sellega ,et ma ei tundnud enam oma nägu ja vahest ka käsi või jalgu. ma ei saa rahulikult istuda. Pidevalt pean kasvõi jalga kõigutama. tekkis surmahirm, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Apteegi vabamüügist Melatoniin ja seda tund enne und võtta.
2) Õhtuse rohu ajal teha ka minu Palve-Meditatsiooni esimest sammu - nii saad endale rahustava rituaali kujundada. Palve-harjutust ...

Loe edasi

Alkohol pereelu lahutamatuks osaks?

Tere.

Kooselu, hiljem abielu ajal (kokku 6a) olen mehega olnud vastasleeris teemal alkohol pereelu osana. Olen õppinud oma seisukohti väljendama ilma ründava stiilita, tuues näiteid oma tunnetest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Riikidel on piirid ja piiririkkumisele järgnevad diplomaatilised ja vajadusel ka jõulised-sõjalised lahendused.
Suhete korral lugu sama - riigipiir e lubatav-mittelubatav olgu ühemõtteliselt paika ...

Loe edasi

kas rahustitega korigeerib läbisaamist

Kas rahustid aitavad karjumise ja ärritumise vastu?olen oma tuttava pärast mures
kes tarvitab rahusteid näen et tänu rahustitele unustab ta pidevalt asju
On nagu peata kana.minu tabelttitega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rahusteid võib või tuleb kasutada paljude situatsioonide korral. Ka karjumise ja liigse ärritumise korral. Aga need rahustid on nagu esmaabi-vahend - see ei muuda oplukorda ja nii tekibki vajadus võtta ...

Loe edasi

Suhteprobleemid olme-teemal

Tere,


Olen hädas oma elukaaslasega.
Olen temaga koos olnud tänaseks 6 aastat. Oleme ca 2 aastat koos elanud, seejärel lahus teatud asjaoludel erinevates korterites (aga olime ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas teil on kaubanduslike suhe või soovite kooselu ja teineteise toetamist nagu ühispere.
Ühisperes on rahakott köögis ja rahad, asjad jms on kõik ühine - Meie.
Kui seda Meie tunnet ei ole, ...

Loe edasi

Ärevushäire/ Paanikahoog

Tere!

Selline küsimus, et kas ärevushaire või paanikahoog võib tekitada südameinfarkti, tervel ja noorel inimsel ?
Lugesin ühte artiklit internetist ning seal kirjutas ,et ärevus võib ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kas ärevushaire või paanikahoog võib tekitada südameinfarkti?
# südameinfarkti tekke probleemid teised. Ärevushäire seda omaette ei saa tekitada ja ei tekita.
2) Üleüldse muretsen liiga ...

Loe edasi

Keeruline armastus ja raskus edasi liikuda

Mis ma peaks tegema, et ma ei tunneks suurt emotsionaalset valu mõeldes edasi liikumisele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

a) Inimesel siin elus kaks sihti vaja seada: a) elukutse, milles andekas ja b) elukaaslane, kellega kooselu sobib ja kui loodus ei takista, siis ka lapsi saada.
b) Õiget elukaaslast ei pruugi inimesed ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: