Lõikumine ja toitumishäired. 26.05.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ma olen kõigi arust mõttetu vinguv pubekas nii, et keegi ei vaevugi kuulama ega vaatama mis mul öelda on. Lihtsalt proovin õnne siin.
Mul on nädalaid olnud juba selline masendus ja apaatia, mitte midagi ei viitsi ega tahagi teha. Õppimisest on villand kuigi tean et ainult viimane nädal veel. Ma tean et mul tuleb mu elu kõige sitem tunnistus aga mul on nii savi.
Mitte keegi ei pane mind tähele ka, sellest on mul selline alaväärsuskompleks et ma väga tahaks surra, selleasemel et näha kuidas kõik selja keeravad.
Ma olen üritanud teha kõike et mind ka märgataks. Proovisin selliseid tavalisi asju nagu laulmine, näitlemine ja värki, aga kukkusin ikka läbi. Ma lihtsalt ei ole sellistes asjades hea.
Siis ma mõtlesin et kui olen haige, äkki siis keegi tuleb mu juurde. Kuna ma olen alati olnud füüsiliselt väga terve inimene, eiosanud ma endale midagi külge hankida peale nohu-köha. Ja kuna alati on mulle öeldud et olen kõhna, mõtlesin et ma ei söö enam. Olen veel kõhnem. Äkki siis nähakse. Praegu ma kaalun 157 cm kohta 37 kg. Seda pole liiga vähe. Ma tean et see pole normaalkaal aga see ei ole ka katastroof. Lugesin tüdrukust kes oli 175 cm ja kaalus 30 kg. Niiet jah.
Ja siis tekkis mul selline vastik kalduvus ka et kui mul jälle masendus on, taon ma oma käsi vastu seinu ja lõikan meelega sisse "kogemata" või süüa tehes. See vähemalt annab mulle märku et ma olen elus.
Ma ei tea milleni ma jõuda üritan. Ma olen mitu korda kirja alustanud aga jälle kõik ühe liigutusega kustutanud, arvuti kinni pannud ja nutma hakanud.
Ma olen mitu korda hakanud lambist kõike kartma ja lihtsalt nutma, või karjuma või nii. Selline hirmus hirmutunne.
Ma ei saa enam millegist aru. Lihtsalt mitte millegist. Ma võin terve päev enda ette jõllitada, manada näole feik naeratuse ja olla "õnnelik".
Kõige hullem et ma ei saa endast aru.
Ma vihkan oma nn sõpru, sest nad ei tee must välja ja ei küsi kunagi kuidas minul läheb. Aga samas kui ma nad sellepärast eemale tõrjun, muutun kadedaks et ma ei oska õnnelik olla.
Kuid selle kõige juures on üks point miks ma seda jama siia kirjutan - ma kardan igasugu arste ja psühholooge. Ma ei tea millest see tuleb aga see on hirmus foobia. Ma ei julge kunagi kellegile oma jamadest rääkida, ainult kirjutan. Mul on käsil 12. päevik.
Mida iganes. Tegelikult ma otseselt abi ei oota, tahtsin ainult kellegile rääkida.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Oled tubli, et kirjutasid. Räägi minuga, kirjuta.
Igast kirjatükist selgub ka mingisugune tegudekava. Praegusest lugulaulus "karjub" vajadus tähelepanu-tunnustuse järele. Seda vajavad kõik, Sina praegu eriti, aga ka hiljem, kogu elu vajame seda. Et seda saada, selleks peame midagi teistest paremini tegema või heas mõttes teistmoodi. Paremini ja teistmoodi saame teha aga seda, mis on meie loomus, milles oleme andekad, mida soovime: näitleja näitlemist, õpetaja õpetamist, laulja laulmist, lillekasvataja lillede kasvatamist ...kõik maailmas olevad erialad on selleks head. Leida tuleb enda oma. Et oma andekusemägedele minna, selleks peab jõudu ja jaksu olema: korralik puhkus, normaalne söömine, mõõdukas kehaline tegevus ja järkjärguline tugevdamine. Aga seda Sa tead ja nüüd seda lugedes ise otsustad oma edasisi samme.
Kasuks tuleb peale Päeviku-pihtimise ka pihtimine Emale, kellelegi Autoriteedile, Psühhiaaatrile. Arsti-psühhiaatrit karta ei ole vaja. Julge ei karda. Muutu tugevamaks vaimult ja kehalt. Terves kehas tervem vaim, tugevas kehas ka tugevam vaim.
Mida mõtlesid, otsustasid, tegema hakkasid?
Kirjuta.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Toitumine on käest ära

Tere. Mul mure, suured toitumishäired, mille põhjus on enesele teadmata. Asi lausa nii hull, et silmanägemine ka häritud. Lihatooted ajavad südame pahaks. Vajan kiiret abi.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearsti juues üldanalüüsid koheselt teha ja siis selgub gastroenteroloogi, edokrinoloogi või/ja psühhiaatri sekkumise vajadus.
Lihatooted siis vaateväljast eemal hoida.
Korralikult mäluda. ...

Loe edasi

Antidepressandid.

Umbes aasta tagasi tekkisid mul esimesed depressiooni tunnused. Mõned kuud hiljem diagnoositi mul mõõdukas depressioon. Mulle kirjutati välja antidepressandid. Hakkasin ennast paremini tundma ja muutusin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga: depressioon ja söömishäired käivad aegajalt käsikäes. Arstirohu võtmisele lisaks on vajalik teha muid jõukohsaeid tervistavaid asju. Õige päevarežiim, regulaarne õppimine, piisav ...

Loe edasi

Ärevus, depressioon, toitumishäired jms

Pöördun Teie poole järgmiste küsimustega. Olen enda tervise pärast pisut mures, sest ma ei suuda tööl keskenduda, olen rahutu. Pingeid maandan söömise ja oksendamisega - tean et mul on buliimia, kuid seda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaater aitab, arstirohtu on vaja. Paralleelselt tuleks koduprobleemidele ka lahendusi leida. Hea, et töökoht ikka olemas on.
Vastupidavust ja tegutsemist,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Enese lõikumine

Paar aastat tagasi vägistasid mind 2 meest. Kujunes depressioon ja sealt sai alguse lõikumine. Nüüdseks olen 2 aastat ennast karistanud lõikumise läbi ja ma ei suuda seda lõpetada. Käin ka psühhiaatri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui üks lähenemine lahenduste otsimisel ei aita, siis tuleb leida teine. Millist rohtu olete praeguseni kasutanud? Vahetaksin ravimit ja kasutaksin väikeses annuses neuroleptikumi. Kui seda mõned nädalad ...

Loe edasi

lõikumine

kuidas aidata noormeest,kes väidab,et kuna elust puuduvad võitluskunstid pole elus elamist värt ja on hakkanud end lõikuma

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mingu trenni ja saab oma mõtetele-tegudele õige sihi. Hoolega harjutades saab temast ka meister.
Trenn. Kui aga halvad mõtted ikka vaevavad, siis psühhiaatri jutule. Trenn jääb!
Head harjutamist, ...

Loe edasi

Buliimia

Tere
Olen 25a neiu, olen 5a lapse ema. Perekondlikud suhted on suhteliselt head, väikseid nääklemisi ikka juhtub. Probleem on aga selles, et olen buliimik ja tahan sellest vabaneda. Teen referaati ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri jutule saatekirja vaja ei ole.
Psühhiaater aitab.
vt. siinseid varasemaid soovitusi.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

toitumishäired ja madal enesehinnang

Olen 24aastane noor naine. Kasvanud üles mitte nagu enamus tüdrukuid poistele ja pidudele mõeldes, vaid hoopis söögile...Teema on mu jaoks kõige olulisem kõigist muudest teemadest ja seda juba päris kaua ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustage psühhiaatrist, saate nii dpressiooni kui ka söömishäirete kohta juhiseid, rohtu.
Siin varemkirjutatut (vt sõnaotsinguga - toitumishäired, liigsõõmine, anoreksia, buliimia - õige artikkel ...

Loe edasi

eneselõikumine

mul on probleem -alati kui mul on masendus või midagi on halvasti läinud,kippun ma ennast lõikuma.olen seda juba 4 aastat teinud.kas see kahjustab mingil viisil minu tervist?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keskajal lõigati inimest selleks, et aadrit lasta. Seda tegi keegi teine, ise ennast ei lõigutud. Tänapäeval lõiguvad teisi kurjategijad. Meie ühiskonnas ei ole kombeks ennast ise lõikuda, ilusat nahka ...

Loe edasi

toitumishäired

Tere.
Ma arvan, et mul on toitumishäired. Nad ei ole küll veel ekstreemsed, kui tunnen end asuvat piiri peal. Juba aastaid on mul esinenud õigimishood. Sain oma kaalu normis hoitud spordiga, ent ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seoses rasedusega on esikohal kõik naistetohtri soovitused.
Teiseks, psühhiaatri kaasabil saate selgust ja julgustust söömishäire osas. Söömisega seotud mudel on ju järgmine:
1) söömisega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: