Tere 06.12.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Küsimus puududtab 14 aastast poissi. Juba eelkoolieas (6-7 a.) oli ta omapärase suhtumisega, meeldis õhtuti kaua õues olla ja sageli pidime käima teda isa või suuremate õdedega taga otsimas. Tavaliselt oli ta mõne sõbra pool või siis niisama paari sõbraga väljas. Panime talle pidevalt südamele, et õhtul hilja ei tohi nii kauaks välja jääda , poiss alati lubas , et ei tee enam nii kuid paar päeva oli kõik normaalne siis niiütelda kadus jälle ära. Kui otsimas ei käinud siis ilmus koju tavaliselt kella 00.00-1.00 vahel. Alati oli mingi utoopiline põhjendus, miks tal nii kaua läks koju tulekuga, ühesõnaga fantaasia lendas. Õnneks elame suhteliselt väikses kohas , seega on vähem ohte kui suurlinnades aga süda ikkag valutas lapse pärast. Vahetevahel isegi käis toast kella 19- 20 vahel läbi ja lubas ,et tuleb ilusti kella 22.00 -ks tuppa, et seni mängib maja läheduses teiste lastega ( temaealisi lapsi oli majaümbruses palju kes tegelesid kas jalgpalli või pesapalli mängimisega õhtuti). Temale aga oli omane, et sõbrustas poistega kes olid temast 2-4 aastat vanemad.
Algklassised õppis enam-vähem normaalslt, olid mõned 3 -ed kuid ka 4- ja 5 -si. Probleemid hakkasid 5 klassis, õpetajate toetusel sai see klass siiski lõpetatud. 6 klassis ei pühendudnud enam üldse õppetööle ja puudus väga palju koolist. Tal oli sõpru, kelle juures sai vabalt olla kuna seal vanemad läksid varakult tööle ja ei käinud ka kodus lõunal. Kuuendt klassi jäi kordama ja teiselgi aastal õppis väga kehvalt. Praegu käib 7 klassis, kui kooli jõuab siis 7 tunnist vähemalt 2 tunnist puudub, iga nädal ühel päeval ei jõua üldse kooli. Hinded on kehvad, kuna kõik tööd jäävad tegemata. Oleme vestelnud õpetajatega, käinud abi saamiseks nii psühholoogi kui psühhiaatri juures kuid nemadki ei oska kuidagi lahendust leida.
Südamelt on poiss hea, seda näema nii ise, seda on öelnud õpetajad, arstid kui ka tuttavad. Suhtumine õppetöösse on aga täiesti olematu. Ise põhjendab, et talle on koolis paar vastumeeleset ainet. Püüdsime leida lahenduse, et õppigu siis kõiki ülejäänud aineid ; jätku need paar ainet tagaplaanile , sest ka nii oleks mõeldav klass lõpetada. Ta annab lubaduse seda teha kuid lubadust ei pea.
Koolivälisel ajal aitab meelsasti teha mõnesid koduseid toiminguid, kuid ainult neid mis talle meeldivad. On palju koos sõpradega, praeguseks on leidnud 2-3 endavanust sõpra , tihti on sõbrad meil külas, mängitakse arvutit, ollakse netis, vaadatakse video või DVD filmi , vahel käiakse niisma väljas kõndimas ja ollakse ka sõprade pool. Umbes 10-11 aastaselt kadus tal see komme, et hilja väljas olla ära. Väga harva kui jääb kuhugi siis teatab kelle juures on.
Materjaalses mõttes on tal kõik eluks vajalik olemas, taskuraha saab 15-25 kr. päevas ; kuna peres on ka teisi lapsi siis peame sellist summat normaalseks. Ema ja isaga saab hästi läbi, emaga siiski paremini, kui kahekesi koju juhtume jääma siis räägib oma muredest, ütleb, et ta tunneb , et tal ei ole tõelisi sõpru ja räägib ka vahel mis ta tüdrukutest arvab ja kelleks ta tulevikus saada soovib. Kui selle teemani jõuame, siis ütlen talle, et sa pead õppima , et 9 klassi tunnistus saada, siis saad edasi kutsekoolis mõnda eriala õppida. Vaimustub ta arvutitest ja tehnikaga seonduvast. Siis ütleb, et ta saab aru, et on vaja õppida koolis aga samas positiivseid tulemusi sellele ei järgne. Isaga saab muidu hästi läbi aga kuna isa on veidi ägeda iseloomuga siis hakkab vastu ja tekivad tülid, mille peale poiss tavaliselt hakkab nutma ja siis ütleb hiljem, et ma ei saagi korralik olla, et keegi ei usu mind ja kõik ainult pahandavad ja karjuvad ta peale ( selle all peab ta silmas siis õpetajaid koolis ja kodus isa) . Samas on isa talle lastest võimaldanud kõige rohkem, pigem on jäänud teised lapsed oma soovidega tahaplaanile. Isa pahandab ainult siis, kui õppimisega ei tegele ja siis kui on mingi suurem pahandus, näiteks kui tegi koolist poppi vms.
Vanemate õdedega saab enam-vähem hästi läbi, vahel harva on ütlemist kuid enamasti ikka seda laste vahel juhtub. Noorema vennaga saab hooti väga sõbralikult läbi siis jälle hakkab norima, eriti siis kui tal on endal sõbrad külas või on vennal sõbrad külas siis läheb vaidlusteks ja üksteise peale karjumiseks. On tunda, et ta ei kannata kui noorem vend on temast mõnes asjas targem. Venna õppeedukus on hea ( 4-5 , paar 3-e) ja ta õpib iseseisvalt ; õdedel ühel rahuldav ja teisel hea ( 4-5 paar 3 -e) on ka õppinud pidevalt iseseisvalt ilma meeldetuletamata , mõlemad õed käivad juba gümnaasiumis.
Mõnel korral on poisil ka pahandusi olnud, üks koolisisene kaklus mida tema ei algatanud , kuid kuna oli nö. juures siis sai väikse karistuse. Paaril korral on ka lugu karmim olnud, kuigi väidetavalt tema ei ole süüdlane olnud aga ta on olnud isikuga, kes halva teo tegi kaasas, ühesõnaga pealtnägija. Samas on ta läinud ja ise üles tunnistanud, et tuttav poiss midagi halba tegi.
Veel on poisil kombeks laenata oma sõpradele asju , öelda, et neid pole meil kodus enam vaja ja siis hiljem saame need suure vaevaga sõpradelt tagasi. Ta nagu püüab näidata, et tal on asju.
Ei oska murele enam kuidagi lahendust leida, pole mõeldav lapsega koos koolipingis istuda ja teda hiljem terve päev toas hoida, et ei tohi nüüd enam kusagile minna, kuigi tuleb tunnistada, et sellist varjanti on meile välja pakutud.
Mida kogu loost arvate, mis põhjustab lapse sellise kooliprotesti vaimu ja kas sellise probleemse lapse puhul on võimalus mingi positiivne lahendus leida? Kuhu võiks pöörduda abi saamiseks, kui elad Lõuna-Eesti väikses maakohas.
Tänan ette vastuse eest.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Soovitused:
1. Õpetada õppimist. Koolis ja ülikoolis seda õpilastele kahjuks ei õpetata.
2. Panna spordiringi, trenni. See annab sihikindlust, tervist.
3. Konsulteerida lastepsühhiaatriga, et selgitada psüühika omapära. Sealt saab uusi soovitusi.
4. Kelleks Sa saada tahad, kuidas elada? Seda teemat vajalik sõbralikult aegajalt päevakorda võtta.
Sport ja treener on olulised! Muu tuleb jõudumööda järgi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Diagnoosi küüsis

Kas alla kuu ajalise jälgimiseta ja antidepressantide suures koguses sissesöömise järgsete nähtude põhjal on võimalik panna diagnoos skisofreenia? Mida täpsemalt katatoonia tähendab, see oli diagnoosi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tähtis on tervislik seisund, enesetunne, töö- ja õpivõime - diagnoos on vaid ravi-teeraja suunamiseks, abivahendiks.
Skisofreenia variante ja skisofreenseid olukordi on mitmeid ja ravimeid (väga ...

Loe edasi

ravimi üledoos

29.05.09 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Mul Teile üks otsene küsimus,et kas xanaxi üledoosiga on võimalik endalt elu võtta.Pole tahtmist enam elada,see nii nõme.

Ma lugesin Teie ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei vasta!
Depressioone, elust väsimist, elutahte alanemist on periooditi eluraskuste korral paljudel olnud. Paljudel, aga lahenduseks ei ole ju elurajalt lahkumine. Esivanemad aastatuhandeid tulid ...

Loe edasi

Bipolaarsuse ravi

Tere! Põen pika aja jooksul bipolaarsuse alt, mis väljendub kõrgete tõusute ning seejärel tugevate depressiivsete hoogudega (1 kuni 3 nädalat). Soovin saada arsti nõuannet ravi osas, kuna erinevad antidepressantid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Päevik oluline - saate teada tsüklite "kalenderplaani" ja sellest tuleneval ravi kergelt ennetavalt manustada.
2) Maniakaalsuse korral on Li-preparaadid ja nende vajaliku-toimiva annuse ja ravimi ...

Loe edasi

Ärevuse teema

Ärevus hommikuti ja peale haiglaravi.
Tere. Olin haiglaravil Viljandis, mis läks kõik ilusasti, raviks määrati Escitalopraam , algselt 5, siis 10 ja lõpuks nüüd jäi 20mg doos. Seda olen nüüd võtnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kilpnäärmega korras, siis see aitab ka psüühika paranemisele.
AD- võtke edasi, aga lisada tuleb harjutusi - proovige minu Palve (vt Enneti palve) esimest sammu.
Vajadusel tehke seda istudes ...

Loe edasi

Rasked tähelepanuhäired

Tere!
Olen 16-aastane õpilane ja ma tunnen, et mul on koolis ja igalpool mujal raske keskenduda. Kord oli isegi nii, et käisin korvpalli vaatamas ja ma ei suutnud mängu jälgida ja aru saada mis toimub ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt eelnev.
Head harjutamist.

Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Keskendumishäired

Tere!
Olen 16-aastane õpilane ja ma tunnen, et mul on koolis ja igalpool mujal raske keskenduda. Kord oli isegi nii, et käisin korvpalli vaatamas ja ma ei suutnud mängu jälgida ja aru saada mis toimub ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Aju verevarustust parandades paraneb ka vaimne tegevus, paraneb keskendumisvõime.
Jalutuskäigud (kerge sportlik tegevus) ja korralik (vajaliku pikkusega uni) puhkus on vajalik.
Hästi aitab ...

Loe edasi

ma lihtsalt kardan kõike

Mul on viimasel ajal tunne et kardan kõike .1surma,ma päris tihti mõtlen et mis tuleb peale surma ja see on nii hirmutav.2.Pimedust koguaeg peab kasvõi laualamp põlema,mõnikord kardan nii väga et paanika ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emale/ Isale ja kahekesi on neid muresid kergem kõrvaldada.
Väike öölambikene toas on väga hea, kasulik ja vajalik.
Väike Kaisu-karukene annab turvatunnet - seda kasutada.
Õhtul ...

Loe edasi

alkoholism

Tere
olen mitu kuud jutti normaalne inimene, kes tarvitab kuus ca 6 pudelit õlut. Võin olla seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi. Mingit isu ei teki.
Mingil hetkel hakkan üksi jooma ja see ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arst ja mingid ravimid - see kõik abivahendid. Põhiline on enda Tahtmine kainelt elada.
Miks? Aga Saatus on teid siiani hoidnud. Maks veel töötab, Pankreas ei ole veel valu ja seedimishäireid tekitanud, ...

Loe edasi

Lõikumine

Tere.

Kuidas saab aidata oma klassiõde(12.a) kellel on depresioon ja masendus, lõigub ja nutab igapäev.
Ta on kaotanud oma sõbrad, ja läks 2 nädalat tagasi oma poisist lahku, ja nüüd ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi kooli psühholoogilile sellest, kui psühholoogi ei ole, siis klassijuhatajale ning las klassijuhataja räägib lapsevanematega. Kodused peavad seda kindlasti teada saama.
Ja siis lastepsühhiaatri ...

Loe edasi

Asperger, ärevus, ATH

Tere,

Sooviks teada teie kui arsti soovitust ravimite valiku osas. Nimelt on kannatan sotsiaalärevuse all (ametlik diagnoos). Oma arst leiab, et oman lisaks kergeid pervasiivseid (Aspergerile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Häire/haigus - konkreete inimene ja ravi - siin tuleb suurim olukorda parandav ühisosa leida.
Doseerida-tiitrida saame ravimi annuseid, nende võtmise kellaaegu. Ravimeid võtta erinevatel kellaaegadel, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: