Tere 06.12.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Küsimus puududtab 14 aastast poissi. Juba eelkoolieas (6-7 a.) oli ta omapärase suhtumisega, meeldis õhtuti kaua õues olla ja sageli pidime käima teda isa või suuremate õdedega taga otsimas. Tavaliselt oli ta mõne sõbra pool või siis niisama paari sõbraga väljas. Panime talle pidevalt südamele, et õhtul hilja ei tohi nii kauaks välja jääda , poiss alati lubas , et ei tee enam nii kuid paar päeva oli kõik normaalne siis niiütelda kadus jälle ära. Kui otsimas ei käinud siis ilmus koju tavaliselt kella 00.00-1.00 vahel. Alati oli mingi utoopiline põhjendus, miks tal nii kaua läks koju tulekuga, ühesõnaga fantaasia lendas. Õnneks elame suhteliselt väikses kohas , seega on vähem ohte kui suurlinnades aga süda ikkag valutas lapse pärast. Vahetevahel isegi käis toast kella 19- 20 vahel läbi ja lubas ,et tuleb ilusti kella 22.00 -ks tuppa, et seni mängib maja läheduses teiste lastega ( temaealisi lapsi oli majaümbruses palju kes tegelesid kas jalgpalli või pesapalli mängimisega õhtuti). Temale aga oli omane, et sõbrustas poistega kes olid temast 2-4 aastat vanemad.
Algklassised õppis enam-vähem normaalslt, olid mõned 3 -ed kuid ka 4- ja 5 -si. Probleemid hakkasid 5 klassis, õpetajate toetusel sai see klass siiski lõpetatud. 6 klassis ei pühendudnud enam üldse õppetööle ja puudus väga palju koolist. Tal oli sõpru, kelle juures sai vabalt olla kuna seal vanemad läksid varakult tööle ja ei käinud ka kodus lõunal. Kuuendt klassi jäi kordama ja teiselgi aastal õppis väga kehvalt. Praegu käib 7 klassis, kui kooli jõuab siis 7 tunnist vähemalt 2 tunnist puudub, iga nädal ühel päeval ei jõua üldse kooli. Hinded on kehvad, kuna kõik tööd jäävad tegemata. Oleme vestelnud õpetajatega, käinud abi saamiseks nii psühholoogi kui psühhiaatri juures kuid nemadki ei oska kuidagi lahendust leida.
Südamelt on poiss hea, seda näema nii ise, seda on öelnud õpetajad, arstid kui ka tuttavad. Suhtumine õppetöösse on aga täiesti olematu. Ise põhjendab, et talle on koolis paar vastumeeleset ainet. Püüdsime leida lahenduse, et õppigu siis kõiki ülejäänud aineid ; jätku need paar ainet tagaplaanile , sest ka nii oleks mõeldav klass lõpetada. Ta annab lubaduse seda teha kuid lubadust ei pea.
Koolivälisel ajal aitab meelsasti teha mõnesid koduseid toiminguid, kuid ainult neid mis talle meeldivad. On palju koos sõpradega, praeguseks on leidnud 2-3 endavanust sõpra , tihti on sõbrad meil külas, mängitakse arvutit, ollakse netis, vaadatakse video või DVD filmi , vahel käiakse niisma väljas kõndimas ja ollakse ka sõprade pool. Umbes 10-11 aastaselt kadus tal see komme, et hilja väljas olla ära. Väga harva kui jääb kuhugi siis teatab kelle juures on.
Materjaalses mõttes on tal kõik eluks vajalik olemas, taskuraha saab 15-25 kr. päevas ; kuna peres on ka teisi lapsi siis peame sellist summat normaalseks. Ema ja isaga saab hästi läbi, emaga siiski paremini, kui kahekesi koju juhtume jääma siis räägib oma muredest, ütleb, et ta tunneb , et tal ei ole tõelisi sõpru ja räägib ka vahel mis ta tüdrukutest arvab ja kelleks ta tulevikus saada soovib. Kui selle teemani jõuame, siis ütlen talle, et sa pead õppima , et 9 klassi tunnistus saada, siis saad edasi kutsekoolis mõnda eriala õppida. Vaimustub ta arvutitest ja tehnikaga seonduvast. Siis ütleb, et ta saab aru, et on vaja õppida koolis aga samas positiivseid tulemusi sellele ei järgne. Isaga saab muidu hästi läbi aga kuna isa on veidi ägeda iseloomuga siis hakkab vastu ja tekivad tülid, mille peale poiss tavaliselt hakkab nutma ja siis ütleb hiljem, et ma ei saagi korralik olla, et keegi ei usu mind ja kõik ainult pahandavad ja karjuvad ta peale ( selle all peab ta silmas siis õpetajaid koolis ja kodus isa) . Samas on isa talle lastest võimaldanud kõige rohkem, pigem on jäänud teised lapsed oma soovidega tahaplaanile. Isa pahandab ainult siis, kui õppimisega ei tegele ja siis kui on mingi suurem pahandus, näiteks kui tegi koolist poppi vms.
Vanemate õdedega saab enam-vähem hästi läbi, vahel harva on ütlemist kuid enamasti ikka seda laste vahel juhtub. Noorema vennaga saab hooti väga sõbralikult läbi siis jälle hakkab norima, eriti siis kui tal on endal sõbrad külas või on vennal sõbrad külas siis läheb vaidlusteks ja üksteise peale karjumiseks. On tunda, et ta ei kannata kui noorem vend on temast mõnes asjas targem. Venna õppeedukus on hea ( 4-5 , paar 3-e) ja ta õpib iseseisvalt ; õdedel ühel rahuldav ja teisel hea ( 4-5 paar 3 -e) on ka õppinud pidevalt iseseisvalt ilma meeldetuletamata , mõlemad õed käivad juba gümnaasiumis.
Mõnel korral on poisil ka pahandusi olnud, üks koolisisene kaklus mida tema ei algatanud , kuid kuna oli nö. juures siis sai väikse karistuse. Paaril korral on ka lugu karmim olnud, kuigi väidetavalt tema ei ole süüdlane olnud aga ta on olnud isikuga, kes halva teo tegi kaasas, ühesõnaga pealtnägija. Samas on ta läinud ja ise üles tunnistanud, et tuttav poiss midagi halba tegi.
Veel on poisil kombeks laenata oma sõpradele asju , öelda, et neid pole meil kodus enam vaja ja siis hiljem saame need suure vaevaga sõpradelt tagasi. Ta nagu püüab näidata, et tal on asju.
Ei oska murele enam kuidagi lahendust leida, pole mõeldav lapsega koos koolipingis istuda ja teda hiljem terve päev toas hoida, et ei tohi nüüd enam kusagile minna, kuigi tuleb tunnistada, et sellist varjanti on meile välja pakutud.
Mida kogu loost arvate, mis põhjustab lapse sellise kooliprotesti vaimu ja kas sellise probleemse lapse puhul on võimalus mingi positiivne lahendus leida? Kuhu võiks pöörduda abi saamiseks, kui elad Lõuna-Eesti väikses maakohas.
Tänan ette vastuse eest.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Soovitused:
1. Õpetada õppimist. Koolis ja ülikoolis seda õpilastele kahjuks ei õpetata.
2. Panna spordiringi, trenni. See annab sihikindlust, tervist.
3. Konsulteerida lastepsühhiaatriga, et selgitada psüühika omapära. Sealt saab uusi soovitusi.
4. Kelleks Sa saada tahad, kuidas elada? Seda teemat vajalik sõbralikult aegajalt päevakorda võtta.
Sport ja treener on olulised! Muu tuleb jõudumööda järgi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kõne- ja keele arenguhäire F80.8

Tere!

12 aastasel tüdrukul diagnoositi kõne- ja keele arenguhäire F80.8. Kool suunas meid õppenõustamiskomisjoni ja koolis saame hakkama. Arstilt me edasisi juhiseid ei saanud. Kas peaksime/saame ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Lastehaigla juures töötab laste ja noorte vaimse arengu küsimustega tegelev keskus. Seal laste-psühhiaatrid, psühholoogid ja info selliste laste abistamiseks - ka kõneravi küsimustes.
Sealt ...

Loe edasi

Alkohooli probleem

Tere selline mure.Et minu elukaaslasel alkohooli probleem juba pikkalt.Ùkski òhtu ilma òlleta ei sa hakkama.Iga páev vàhemalt 4 pudrlit õlut vaja osta.
Ja vàhe sellest kui iga nàdala lòpp raha saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Alustage perearstist - alul rääkige perearstile sellest probleemist ja siis minge koos Õlle/Viinasõbraga perearsti juurde tervist kontrollima.
2) Küll perearst siis selgitab: millised organid ...

Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Keskealine mees, 56 a. Tunneb
suurt ärevust ja ei julge arsti
juurde minna. Ei, tegemist pole
hambaarstiga, vaid meestearstiga,
et teha PSA-analüüs. Analüüsid
viimati tehtud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja vere analüüs, ka PSA näitaja. Vastus teada ja ebalev olukord PSA aspektist kõrvaldatud.
2) Kui PSA korras, siis ikkagi võivad prostata põletikud olla (ka mikroobivabad).
Siin ...

Loe edasi

enese lõikumine

Tere olen 16a. tütre isa ja nägin,et tütar on ennast lõikunud käsivarte jajalgade pealt.Peale selle lõhub ta oma sõrmi küünte ümbrusest nii,et veri taga.Ma küsisin,miks sa seda teed ja ta ütles,et tal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Koostöö psühhiaatriga ja julgelt tohtrile lisaküsimusi esitada, peale arstirohu ka teisi soovitusi küsida (psühholoog jne)
2) Laps vajab tähelepanu ja tunnustust ja ka iseseisvust (et ei oleks ...

Loe edasi

Tourettei sündroom.

Tere!
Lugesin selle kohta eelneva läbi, kuid tekkis küsimusi. Nimelt, psühhiaater soovitas Tourettei-ga pöörduda perearstile, võtta saatekiri neuroloogile. Käisin perearstil ja neuroloogii. Et kuulda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Uneperioodil neid tikke ei esine - seega probleem funktsionaalne ja seetõttu annab mõjutada, parandada.
2) Korralik töö- ja puhkerežiim, piisav uneaaeg. Õppida ka päeval 15...30 min. tukastamist. ...

Loe edasi

Unetus

Tere,

olen kannatanud viimased 5 kuud unehäirete käes. Mul ei ole liigset stressi ega muresid, ei kannata depressiooni all. Unehäired tekkisid ca 4 kuud peale üldnarkoosiga operatsiooni. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui raviskeem ei aita, siis tuleb seda muuta - loogiline. Ravimi(te) toimet peab subjektiivselt peatselt tundma, tulemust ei pea pikalt-kaua ootama - siililegi selge.
Minu soovitused:
1) ...

Loe edasi

Imelik tunne vahetevahel

Mul on selline mure et vahetevahel (see tähendabum umbes kaks korda päevas) on selline imelik tunne nagu oleks pilves. Pea on kuidagi paks ja kõrvad on natukene lukus. Reaalsustaju on nagu natukene kadunud. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oskan.
1) Räägi oma murest kodustele ja siis on mitu pead sinu probleemile lahendust otsimas ja leidmas.
2) noortel on vererõhk mäda ja kui ta veelgi madalamaks läheb, siis tuleb ka selliseid ...

Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Mul on obsessiiv-kompulsiivne häire ja olen 1,8 aastat võtnud Cipralex tablette.Algul kangemaid,siis nõrgemaid ja nüüd jälle kangemaid.Viimastel kuudel on häire muutunud aga minu elu tõeliselt häirivaks,sest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Ainult arstirohtu võttes kasutame vaid 1/10 ravivõimalustest. Vajalikud on ka harjutused (millest siin varem sadu kordi juba kirjutanud - vt varasemaid), sealt siis 9/10 raviväge.
2) Peale Cipralexi ...

Loe edasi

Depressioon? Bipolaarsus? Mõni muu häire/haigus? Appi!

Tere, tahaksin teada kas depressiooni ja bipolaarsuse (või mõne muu sarnase haiguse jaoks) on olemas ka mingit nö testi? kuhu peaksin pöörduma, kelle juurde? mida küsima, mis testi? mis rohtu? Kust ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Testi teeb ja diagnoosi paneb arst, seega:
a) perearsti jutule,
b) tema nõuandel siis psühhiaater või mõni teine lisaks,
c) omapoolne tervise tugevdamine juba alates tänasest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: