Tere 06.12.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Küsimus puududtab 14 aastast poissi. Juba eelkoolieas (6-7 a.) oli ta omapärase suhtumisega, meeldis õhtuti kaua õues olla ja sageli pidime käima teda isa või suuremate õdedega taga otsimas. Tavaliselt oli ta mõne sõbra pool või siis niisama paari sõbraga väljas. Panime talle pidevalt südamele, et õhtul hilja ei tohi nii kauaks välja jääda , poiss alati lubas , et ei tee enam nii kuid paar päeva oli kõik normaalne siis niiütelda kadus jälle ära. Kui otsimas ei käinud siis ilmus koju tavaliselt kella 00.00-1.00 vahel. Alati oli mingi utoopiline põhjendus, miks tal nii kaua läks koju tulekuga, ühesõnaga fantaasia lendas. Õnneks elame suhteliselt väikses kohas , seega on vähem ohte kui suurlinnades aga süda ikkag valutas lapse pärast. Vahetevahel isegi käis toast kella 19- 20 vahel läbi ja lubas ,et tuleb ilusti kella 22.00 -ks tuppa, et seni mängib maja läheduses teiste lastega ( temaealisi lapsi oli majaümbruses palju kes tegelesid kas jalgpalli või pesapalli mängimisega õhtuti). Temale aga oli omane, et sõbrustas poistega kes olid temast 2-4 aastat vanemad.
Algklassised õppis enam-vähem normaalslt, olid mõned 3 -ed kuid ka 4- ja 5 -si. Probleemid hakkasid 5 klassis, õpetajate toetusel sai see klass siiski lõpetatud. 6 klassis ei pühendudnud enam üldse õppetööle ja puudus väga palju koolist. Tal oli sõpru, kelle juures sai vabalt olla kuna seal vanemad läksid varakult tööle ja ei käinud ka kodus lõunal. Kuuendt klassi jäi kordama ja teiselgi aastal õppis väga kehvalt. Praegu käib 7 klassis, kui kooli jõuab siis 7 tunnist vähemalt 2 tunnist puudub, iga nädal ühel päeval ei jõua üldse kooli. Hinded on kehvad, kuna kõik tööd jäävad tegemata. Oleme vestelnud õpetajatega, käinud abi saamiseks nii psühholoogi kui psühhiaatri juures kuid nemadki ei oska kuidagi lahendust leida.
Südamelt on poiss hea, seda näema nii ise, seda on öelnud õpetajad, arstid kui ka tuttavad. Suhtumine õppetöösse on aga täiesti olematu. Ise põhjendab, et talle on koolis paar vastumeeleset ainet. Püüdsime leida lahenduse, et õppigu siis kõiki ülejäänud aineid ; jätku need paar ainet tagaplaanile , sest ka nii oleks mõeldav klass lõpetada. Ta annab lubaduse seda teha kuid lubadust ei pea.
Koolivälisel ajal aitab meelsasti teha mõnesid koduseid toiminguid, kuid ainult neid mis talle meeldivad. On palju koos sõpradega, praeguseks on leidnud 2-3 endavanust sõpra , tihti on sõbrad meil külas, mängitakse arvutit, ollakse netis, vaadatakse video või DVD filmi , vahel käiakse niisma väljas kõndimas ja ollakse ka sõprade pool. Umbes 10-11 aastaselt kadus tal see komme, et hilja väljas olla ära. Väga harva kui jääb kuhugi siis teatab kelle juures on.
Materjaalses mõttes on tal kõik eluks vajalik olemas, taskuraha saab 15-25 kr. päevas ; kuna peres on ka teisi lapsi siis peame sellist summat normaalseks. Ema ja isaga saab hästi läbi, emaga siiski paremini, kui kahekesi koju juhtume jääma siis räägib oma muredest, ütleb, et ta tunneb , et tal ei ole tõelisi sõpru ja räägib ka vahel mis ta tüdrukutest arvab ja kelleks ta tulevikus saada soovib. Kui selle teemani jõuame, siis ütlen talle, et sa pead õppima , et 9 klassi tunnistus saada, siis saad edasi kutsekoolis mõnda eriala õppida. Vaimustub ta arvutitest ja tehnikaga seonduvast. Siis ütleb, et ta saab aru, et on vaja õppida koolis aga samas positiivseid tulemusi sellele ei järgne. Isaga saab muidu hästi läbi aga kuna isa on veidi ägeda iseloomuga siis hakkab vastu ja tekivad tülid, mille peale poiss tavaliselt hakkab nutma ja siis ütleb hiljem, et ma ei saagi korralik olla, et keegi ei usu mind ja kõik ainult pahandavad ja karjuvad ta peale ( selle all peab ta silmas siis õpetajaid koolis ja kodus isa) . Samas on isa talle lastest võimaldanud kõige rohkem, pigem on jäänud teised lapsed oma soovidega tahaplaanile. Isa pahandab ainult siis, kui õppimisega ei tegele ja siis kui on mingi suurem pahandus, näiteks kui tegi koolist poppi vms.
Vanemate õdedega saab enam-vähem hästi läbi, vahel harva on ütlemist kuid enamasti ikka seda laste vahel juhtub. Noorema vennaga saab hooti väga sõbralikult läbi siis jälle hakkab norima, eriti siis kui tal on endal sõbrad külas või on vennal sõbrad külas siis läheb vaidlusteks ja üksteise peale karjumiseks. On tunda, et ta ei kannata kui noorem vend on temast mõnes asjas targem. Venna õppeedukus on hea ( 4-5 , paar 3-e) ja ta õpib iseseisvalt ; õdedel ühel rahuldav ja teisel hea ( 4-5 paar 3 -e) on ka õppinud pidevalt iseseisvalt ilma meeldetuletamata , mõlemad õed käivad juba gümnaasiumis.
Mõnel korral on poisil ka pahandusi olnud, üks koolisisene kaklus mida tema ei algatanud , kuid kuna oli nö. juures siis sai väikse karistuse. Paaril korral on ka lugu karmim olnud, kuigi väidetavalt tema ei ole süüdlane olnud aga ta on olnud isikuga, kes halva teo tegi kaasas, ühesõnaga pealtnägija. Samas on ta läinud ja ise üles tunnistanud, et tuttav poiss midagi halba tegi.
Veel on poisil kombeks laenata oma sõpradele asju , öelda, et neid pole meil kodus enam vaja ja siis hiljem saame need suure vaevaga sõpradelt tagasi. Ta nagu püüab näidata, et tal on asju.
Ei oska murele enam kuidagi lahendust leida, pole mõeldav lapsega koos koolipingis istuda ja teda hiljem terve päev toas hoida, et ei tohi nüüd enam kusagile minna, kuigi tuleb tunnistada, et sellist varjanti on meile välja pakutud.
Mida kogu loost arvate, mis põhjustab lapse sellise kooliprotesti vaimu ja kas sellise probleemse lapse puhul on võimalus mingi positiivne lahendus leida? Kuhu võiks pöörduda abi saamiseks, kui elad Lõuna-Eesti väikses maakohas.
Tänan ette vastuse eest.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Soovitused:
1. Õpetada õppimist. Koolis ja ülikoolis seda õpilastele kahjuks ei õpetata.
2. Panna spordiringi, trenni. See annab sihikindlust, tervist.
3. Konsulteerida lastepsühhiaatriga, et selgitada psüühika omapära. Sealt saab uusi soovitusi.
4. Kelleks Sa saada tahad, kuidas elada? Seda teemat vajalik sõbralikult aegajalt päevakorda võtta.
Sport ja treener on olulised! Muu tuleb jõudumööda järgi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Soovitage mõnda AD

Tere. Olen ärevuse ja paanikaga hädas juba 13 aastat. Palun soovitage mingisugust ADed, mis ei tee uniseks, millega ei võta kaalus juurde ja mis aitaks ka. Ei tunne , et oleks depressiooni väga, just vaevab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea und soodustav ja toetav AD on Esprital (Mirtasapiin) - 15mg õhtul.
Harjutused on ka vajalikud.
vt varasem nn Enneti ristkülik diagonaaliga raviprintsiip.
Harjutamine aitab! ...

Loe edasi

aju on kinni

Tere

Viimasel kuul on tekkinud märgatav seisund, et meeles ei ole midagi, meeles ei seisa ka midagi, mõelda ka nagu ei suuda, mõttevatramised muidugi on, kuid kontsentreerumine mingile teemale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Depressioon - mälu nagu polekski enda oma. Depressiooni valdkonnaga tegeleda.
2) Aju verevarustuse ergutamine: a) jalutuskäigud, b) minu Palve harjutus (vt varasemad, teen seda ise igapäevaliselt ...

Loe edasi

Kas see on ülde ärevus ja paanika?

Tere.
On pandud diagnoos paanikahäire aga mõtlen, kas ikka on? Mul on kaasnenud nüüd juba tükk aega ärevus ka, eriti hommikupoolikuti- ärkvele tulles on imelikud mõtted, õigemini mõtete rivi, mis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) nn Enneti ristkülik diagonaaliga (kodus panete oma nime) raviprintsiip: Ristkülikule diagonaali joonistades tekib kaks kolmnurka - üks vasemalt paremale liikudes väheneb (see puudutab ravimeid, nende ...

Loe edasi

Rasedus ja ravimid

Tere. Olen neljandat kuud rase ja sooviks teada kui kahjulik võib olla ketipinori 50 mg kasutamine. Olen kasutanud seda ravimit umbes 7 aastat, suuremas osas 200mg päevas. Otseselt ei ole see rasedusel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusel vähendaksin annust või jätkas ära, aga
täpseid soovitusi saab ikkagi
oma raviarstilt- psühhiaatrilt ja
oma naistearstilt.
Koostöö nendega!
Rõõmsameelset-tervislikku ...

Loe edasi

Nartsissisti? Isiksusmuutus, vihahood, suurushullustus, valetamine, varjamine, skeemitamine

Kas nartsissismi saab Eestis ravida?

Kas keskealisel mehel ootamatult tekkinud suurushullustus, raevuhood, eneseimetlus, karjumine "mina olen kuulus, kes teie olete!" asjade peitmine ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alko-narko (!) võimalus välja lülitada.
Psühhiaatri jutule kindlasti - käesolevalt mõtlemises luululine häire ja see vajab arstirohtu.
Isiksusehäire algab-avaldub noorukieas ja see imetlemine-suurustamne ...

Loe edasi

Õudusunenäod

Viimasel ajal on tihenenud mul õudusunenägude nägemine, näen neid iga öö ja see hakkab muutuma aina häirivamaks, sest puhata üldse ei saa, kuna ärkan korduvalt öö jooksul ülesse ja uinuda raske.
Esimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organismis pingeid-stressi rohkelt. Vaja üleliigsest vabaneda. Selleks on mitmeid võimalusi:
a) relaks-harjutused vt Enneti palve - seda päeval kolme-nelja tunni järgselt teha, aga kindlasti õhtul ...

Loe edasi

Paranoia?

Tere!

Viimasel ajal ei ole ma saanud hästi enda toas magada. Võib-olla on asi selles, et muutsin oma voodi asukohta ja sattusin veesoone peale? Samas varem oli mul ka raskusi uinumisega. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe tee õhtul, hea ka rahustav tee apteegi vabamüügist või küsi Ema käest nõu.
Minu Palveharjtus (vt Enneti Palve), esimene samm - vabastab liigsetest pingetest, paraneb aju verevarustus, annab ...

Loe edasi

Teraapia kohta küsimus

Miks mõni arst ei suuna patsient psühholoogi juurde? Kas on olemas selliseid häireid millega pole mõtet psühholoogi juurde suunata, sest pole sellest kasu? Millal mõni arst hakkab kaaluma psühholoogi kaasamist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevus, uni, depressioon - need ilmselt on ja vajavad ka selles suunas ravi ja ennetust. Nendega tegeleda (vt varasemaid)

Aga need tunduvad sekundaarsed probleemid olema. Põhiprobleem tundub ...

Loe edasi

Kes peaks ravima

Kas perearst võib ütelda, et ta ei kirjuta ravimeid välja ning pöördugu ma uuesti psühhiaatri juurde.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas Paldiski mnt Psühhiaatriakliinikus võtab valvearst igal tööpäeval vastu.
Minge kindlasti ja rääkige see eluisu ja elujõu langemise mure valvearstile ära. Teatage, et numbriga vastuvõttu ...

Loe edasi

Meeletu väsimus ja apaatsus.

Terviseprobleem selline, et mind valdab kohutav väsimus ja täielik apaatsus .Ei huvita mind isegi enam oma lapse eest hoolitsemine.Lisaks kaasnevad veel palju kehalisi vaevusi nagu pidev kehatemperatuuri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Veresuhkur - kontroll,
vererõhk - kontroll
Psühhiaatri aspektist: Üleväsimus-läbipõlemise sündroo ja depressioon.
Tööasjad korda ja neid tööasju võtta mänguliselt, nagu sportmängu. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: