Tere 06.12.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Küsimus puududtab 14 aastast poissi. Juba eelkoolieas (6-7 a.) oli ta omapärase suhtumisega, meeldis õhtuti kaua õues olla ja sageli pidime käima teda isa või suuremate õdedega taga otsimas. Tavaliselt oli ta mõne sõbra pool või siis niisama paari sõbraga väljas. Panime talle pidevalt südamele, et õhtul hilja ei tohi nii kauaks välja jääda , poiss alati lubas , et ei tee enam nii kuid paar päeva oli kõik normaalne siis niiütelda kadus jälle ära. Kui otsimas ei käinud siis ilmus koju tavaliselt kella 00.00-1.00 vahel. Alati oli mingi utoopiline põhjendus, miks tal nii kaua läks koju tulekuga, ühesõnaga fantaasia lendas. Õnneks elame suhteliselt väikses kohas , seega on vähem ohte kui suurlinnades aga süda ikkag valutas lapse pärast. Vahetevahel isegi käis toast kella 19- 20 vahel läbi ja lubas ,et tuleb ilusti kella 22.00 -ks tuppa, et seni mängib maja läheduses teiste lastega ( temaealisi lapsi oli majaümbruses palju kes tegelesid kas jalgpalli või pesapalli mängimisega õhtuti). Temale aga oli omane, et sõbrustas poistega kes olid temast 2-4 aastat vanemad.
Algklassised õppis enam-vähem normaalslt, olid mõned 3 -ed kuid ka 4- ja 5 -si. Probleemid hakkasid 5 klassis, õpetajate toetusel sai see klass siiski lõpetatud. 6 klassis ei pühendudnud enam üldse õppetööle ja puudus väga palju koolist. Tal oli sõpru, kelle juures sai vabalt olla kuna seal vanemad läksid varakult tööle ja ei käinud ka kodus lõunal. Kuuendt klassi jäi kordama ja teiselgi aastal õppis väga kehvalt. Praegu käib 7 klassis, kui kooli jõuab siis 7 tunnist vähemalt 2 tunnist puudub, iga nädal ühel päeval ei jõua üldse kooli. Hinded on kehvad, kuna kõik tööd jäävad tegemata. Oleme vestelnud õpetajatega, käinud abi saamiseks nii psühholoogi kui psühhiaatri juures kuid nemadki ei oska kuidagi lahendust leida.
Südamelt on poiss hea, seda näema nii ise, seda on öelnud õpetajad, arstid kui ka tuttavad. Suhtumine õppetöösse on aga täiesti olematu. Ise põhjendab, et talle on koolis paar vastumeeleset ainet. Püüdsime leida lahenduse, et õppigu siis kõiki ülejäänud aineid ; jätku need paar ainet tagaplaanile , sest ka nii oleks mõeldav klass lõpetada. Ta annab lubaduse seda teha kuid lubadust ei pea.
Koolivälisel ajal aitab meelsasti teha mõnesid koduseid toiminguid, kuid ainult neid mis talle meeldivad. On palju koos sõpradega, praeguseks on leidnud 2-3 endavanust sõpra , tihti on sõbrad meil külas, mängitakse arvutit, ollakse netis, vaadatakse video või DVD filmi , vahel käiakse niisma väljas kõndimas ja ollakse ka sõprade pool. Umbes 10-11 aastaselt kadus tal see komme, et hilja väljas olla ära. Väga harva kui jääb kuhugi siis teatab kelle juures on.
Materjaalses mõttes on tal kõik eluks vajalik olemas, taskuraha saab 15-25 kr. päevas ; kuna peres on ka teisi lapsi siis peame sellist summat normaalseks. Ema ja isaga saab hästi läbi, emaga siiski paremini, kui kahekesi koju juhtume jääma siis räägib oma muredest, ütleb, et ta tunneb , et tal ei ole tõelisi sõpru ja räägib ka vahel mis ta tüdrukutest arvab ja kelleks ta tulevikus saada soovib. Kui selle teemani jõuame, siis ütlen talle, et sa pead õppima , et 9 klassi tunnistus saada, siis saad edasi kutsekoolis mõnda eriala õppida. Vaimustub ta arvutitest ja tehnikaga seonduvast. Siis ütleb, et ta saab aru, et on vaja õppida koolis aga samas positiivseid tulemusi sellele ei järgne. Isaga saab muidu hästi läbi aga kuna isa on veidi ägeda iseloomuga siis hakkab vastu ja tekivad tülid, mille peale poiss tavaliselt hakkab nutma ja siis ütleb hiljem, et ma ei saagi korralik olla, et keegi ei usu mind ja kõik ainult pahandavad ja karjuvad ta peale ( selle all peab ta silmas siis õpetajaid koolis ja kodus isa) . Samas on isa talle lastest võimaldanud kõige rohkem, pigem on jäänud teised lapsed oma soovidega tahaplaanile. Isa pahandab ainult siis, kui õppimisega ei tegele ja siis kui on mingi suurem pahandus, näiteks kui tegi koolist poppi vms.
Vanemate õdedega saab enam-vähem hästi läbi, vahel harva on ütlemist kuid enamasti ikka seda laste vahel juhtub. Noorema vennaga saab hooti väga sõbralikult läbi siis jälle hakkab norima, eriti siis kui tal on endal sõbrad külas või on vennal sõbrad külas siis läheb vaidlusteks ja üksteise peale karjumiseks. On tunda, et ta ei kannata kui noorem vend on temast mõnes asjas targem. Venna õppeedukus on hea ( 4-5 , paar 3-e) ja ta õpib iseseisvalt ; õdedel ühel rahuldav ja teisel hea ( 4-5 paar 3 -e) on ka õppinud pidevalt iseseisvalt ilma meeldetuletamata , mõlemad õed käivad juba gümnaasiumis.
Mõnel korral on poisil ka pahandusi olnud, üks koolisisene kaklus mida tema ei algatanud , kuid kuna oli nö. juures siis sai väikse karistuse. Paaril korral on ka lugu karmim olnud, kuigi väidetavalt tema ei ole süüdlane olnud aga ta on olnud isikuga, kes halva teo tegi kaasas, ühesõnaga pealtnägija. Samas on ta läinud ja ise üles tunnistanud, et tuttav poiss midagi halba tegi.
Veel on poisil kombeks laenata oma sõpradele asju , öelda, et neid pole meil kodus enam vaja ja siis hiljem saame need suure vaevaga sõpradelt tagasi. Ta nagu püüab näidata, et tal on asju.
Ei oska murele enam kuidagi lahendust leida, pole mõeldav lapsega koos koolipingis istuda ja teda hiljem terve päev toas hoida, et ei tohi nüüd enam kusagile minna, kuigi tuleb tunnistada, et sellist varjanti on meile välja pakutud.
Mida kogu loost arvate, mis põhjustab lapse sellise kooliprotesti vaimu ja kas sellise probleemse lapse puhul on võimalus mingi positiivne lahendus leida? Kuhu võiks pöörduda abi saamiseks, kui elad Lõuna-Eesti väikses maakohas.
Tänan ette vastuse eest.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Soovitused:
1. Õpetada õppimist. Koolis ja ülikoolis seda õpilastele kahjuks ei õpetata.
2. Panna spordiringi, trenni. See annab sihikindlust, tervist.
3. Konsulteerida lastepsühhiaatriga, et selgitada psüühika omapära. Sealt saab uusi soovitusi.
4. Kelleks Sa saada tahad, kuidas elada? Seda teemat vajalik sõbralikult aegajalt päevakorda võtta.
Sport ja treener on olulised! Muu tuleb jõudumööda järgi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Citalopram noorukile

Pojale (19a) määrati ärevushäire raviks ja uinumise soodustamiseks Citalopram ja Immovane. Vajadusel Xanax. Probleemiks on tal ärevus, mis takistab isegi koolitundides istuda (vajadus ennast liigutada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Temal on antidepressant, uinuti ja rahusti. See on hea, aga see on vaid stardiks hea, kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) muutmine.
Loe edasi

Sundmõtted surmast

Sain diagnoosiks depr. ja ka ärevushäire. Peale sain ka rohud.
Kõik algas kui üks tuttav suri, viibisin veel tema juures haiglas. Peale seda hakkasin mõtlema äkki mina ka suren ja siis mõtlesin välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keha ja psüühika on Tervik ja kasutada tuleb mõlemaid terviseradasid.
Ravim (AD jt) on vaid väike osa (1/10 või sinna suurusjärku) ja suurem osa on harjutustel.
Teadmiseks ja rakendamiseks ...

Loe edasi

lõikumine

tere, olen noor 15 aastane neiu.Ma olen pikkaega lõikunu ja ühe korra tegin ka enesetapu,mis ei õnnestunud. nüüd olen ma sellises olukorras,kus minu arvates mitte keegi misnust ei hooli ja mind ei huvita ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist Emale/Isale - kui nad olemas. Või mõni lähisugulane, kellega sul hea "klapp". Kindlasti räägi.
Eneseusku annab kehaline tervis ja selle tugevdamine. Alusta jalutuskäikudest ja ...

Loe edasi

Prühiaatria

Mida teha vanainimesega, kes arvab, et teised soovivad talle halba. sugulased on ta kõik politseisse andnud, sest need vahetavad tal kodus asju. Võtavad tema omad ära ja toovad võõrad asemele, mis ei ole ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eaka inimese elu võib kulgeda ilma tervisehäireteta, aga paraku on nii, et vanuse edenedes edeneb ka tervisehäirete register. Seda ka psüühika valdkonnas.
Kiusu ja halb-soovlikkust on eraelus piisavalt. ...

Loe edasi

Hakkama saamine vähiga

Tere. Sain teada et minu vamaemal on VI astme vähk ja ei suuda ennast vaimselt kuidagi selleks ette valmistada. Töötan ise haiglas ja olen näinud lõppstaadiumis vähihaigeid aga kuna tegemist on enda lähedasega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarst on dirigent nr 1. Tema annab vajalikku infot.
On olemas valukabinetid ja koduõed, kes annavad vajalikku abi ju suuniseid.
Elukoha sotsiaaltöötaja saab vajadusel teatud abi anda - ...

Loe edasi

Negatiivne suhtumine - haiguste alus?

Tere!

Pöördun Teie poole enda probleemiga. Olen 16aastane neiu ja muret tekitab viimasel ajal mu hingamine. Tunnen, et kontrollin liialt oma hingamist ja õhku jääb väheks(ei ole suitsetaja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled analüüse andnud, näitajad korras - keha terve. Oled hingeline ja seetõttu võtad mõned asjad liiga südamesse ja mõtetesse. Sellest saad jagu!
1) Käi jalutamas või siis treeningutel, aga koormus ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

Ärevus - emotsioonide ees, määramatu ärevus, üldine

Ärevus (emotsionaalsuse ees)

Olen üle 30 juba ja terve elu on mingi ärevus olnud sees vahelduva eduga. Vist lapsepõlve aja ebakindlus, lõhutud pere jne on jälje jätnud. Ei tea nagu kindlalt, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Analüüsite olukorda v.asjalikult ja seega selgub ka lahenduste variante mitmeid:
1) elada-tegutseda olevikus ja mineviku varjudega mitte tegeleda,
2) rahu ja puhkuse kohta ju soovitusi hulgi ...

Loe edasi

aidake

Tere! 2016. Aastal novemberis on diagnoositud Guillain-Barré sündroom. Mu emal. Ta on (49 aastane) peale seda ta jättis suitsu maha. Algul mõistis, et see ohtlik, kuid ei söönud ikkagi korralikult. Koguaeg ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviarstiga koostöö ja vajalikke ravi- ja taastumist edendavaid asju edasi teha.
Iga tervisetera mida ise annab kasutada - kasutada ja panna igapäevaelu toimetuste tervisesalve.
Töö või siis ...

Loe edasi

Lapse ärevus ja käitumishäired

Sooviks teada arvamust enda lapse kohta. Ta on poiss laps, saab septembris 10aastaseks. Umbes pea kolm aastat tagasi kui ta hakkas koolis käima tekkisid meil mured temaga. Tunnis segamine, agressiivsus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja seega ka ravi.
1) Tabletid (ravimid) on vaid osa, aga sealjuures oluline osa ravist.
2) Koostöö psühhiaatriga ja selle kaudu psühholoogiga ning kooliõpetajate-pedagoogidega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: