narkootikumid 15.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere.
olen murelik 2 teismelise poja ema.
3 aastat tagasi elasime oma peres üle lahutuse.poegade isa abiellus uuesti ja tal on uue abikaasaga 3 aastane tütar.
kuna mul üksi pogadega oli raske siis otsustasime, et noorem poeg elab paar aastat isaga ja mina vanema pojaga.
nüüd paar kuud tagasi kolis noorem(13aasane) poeg neie juurde tagasi. isa juures oli tema õppimine ja käitumine parem kui minu juures. see teeb mind aga väga murelikuks, sest tahaks ju näha ikka korraliku poega peres. see on aga asja algus. noorema poja kolimisega meie juurde muutus ka vanema (17.5aastase) poja käitumine. kui eelmisel aastal vanem poeg tahtis kooli pooleli jätta ja jäigi viimased nädalad koolist koju siis sellest sügisest kõik muutus. kolisime vanast kohast kaugele ja vahetasime kodu ja kooli.
igal hommikul on poiss krapsti püsti, peale kooli 3-4 tundi kodutööd ja hinded on siiani 5+. peale kooli käib ta ka 2x nädalas tööl 6 tundi.
murelikuks aga teeb see, et paaril hommikul tõustes on olnud ta voodi märg. sellega hakkab tal närviline päev ja ta ei lase endaga midagi rääkida. alkohooli minu teda peale paari korra ta kasutanud ei ole, kuid sellest suitsetab 2x päevas marihuuanat. kohe peale koolist tulles ja enne magamaminekut.
oleme sellest tõsiselt rääkinud temaga (kui oli veel võimalus rääkida temaga). ta ütleb, et teeb seda igavusest ja see külge ei jää ja suudab sellega koheselt lõpu teha kui vaja. kas see ikka on tõesti nii ja kuidas see mõjub ta nooremale vennale?mis peaksin mina antud olukorras tegema ja ette võtma?
millest tuleb see märg voodi ja kuidas poega aidata?olin suures rõõmus kui ta kooli läks ja hinded nii kõrgele sai ja nüüd kohe uued mured?
kahjuks poiste isa käest abi pole loota ja pean ise poegade kasvatusega hakkama saama.mina arvan, et pean alustama marihuuanst, kuid kuidas, millise nipiga?kas oskate teie midagi soovitada.
ka mure noorema poja käitumise ja õppimise suhtes teeb murelikuks.
kuna elame väljaspool eestit siis kahjuks ei saa me teie visiitidele tulla. teid ettetänades murelik ema.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemipundar parasjagu suur. Probleem tuleb lahendada ikkagi mitmekylgselt, kiht-kihilt:
a) Papsiga asjalik vestlus(ed), et mida konkreetselt psyhholoogiliselt, praktiliselt, materiaalselt saab Tema yhe vöi teise Poisi, mölemi poisi ja Teie tegemiste kergendamiseks teha. Poisid ju täpselt tema nägu ja tema tegu, tema "nokast" tulnud.
b) Närvipingetest (keskkonna vahetus, "ylerahvastatus", privaatsuse ja turva vähesus) möjutab nii öpiedukust ja ka tervist - sellest ka öine märgamine.
c) Psyhhiaater aitab nii närvipingete avaldumisi kui ka enureesi (märgamise) osas omapoolsete soovitustega. Märgamise osas häid rohte.
d) Kas vanema poisi töökoormus on talle jöukohane? Marihuaana tossutamine jätku kohe maha (jutt, et jätab/suudab, kui tahab on ainult tyhi lora.
Tegu on midagi väärt, ainult tegu!). Jobusid meil niigi piisavalt palju.
e) Yhiselt, koostöös (ka koos psyhhiaatriga) saate asjadele lahenduse. Öppige ja tehke pingete (stressi) maandamise harjutusi, psyhhoregulatsiooni ka.
Mina teen. Sobib mulle, sobib ka teile köigile.
Kannatlikkust, optimismi, tegutsemist, koostööd.
Tervitage ka Poiste isa sydamest minu poolt ja öelge, et ...
Mina olen juba sellises "nooruses", et käin ka mitmete "ennetähtaegselt lahkunud" kolleegide matustel. Nukrad syndmused. Eriti mötlemapanevalt valus oli siis, kui Yhe Lahkunu Lapsed peielauda ei tulnud, sest bioloogiline isa oli oma sotsiaalsed kohustused ja ISA-LAPSE-ARMASTUSE "unustanud". Nii meil need uut liiki "dementsused - SDI-d" tekivadki. (SDI - Sotsiaalselt Dementne Isa).
Tegutsege, veel on aega, vöimalusi.
Parimate soovidega,
Parimate soovide,
Jyri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ärevushäire

kas eskitalopram teva mida ma võtan võib tekitada käte-ja jalgade higistamist.surinat kätes ja peas.olen rohtu võtnud paar nädalat.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohtusid (ka anti-depressante) on palju ja vajalik ongi:
1) leida koostöös arstiga õige (antud inimesele sobilik) arstirohi ning
2) õige ravimi annus. Arstirohu võtmisel peab enesetunne ...

Loe edasi

Probleemid mäluga

Tere. Tegelikult kirjutan ühe oma tuttava sõbranna pärast. Ta on 19 ja on rääkinud mulle, et tal on olnud mäluga probleeme juba viimased 2 aastat, aga nüüd on asi hakanud nagu vaikselt hullemaks minema. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearst, siis neuroloog või psühhiaater.
Kindlasti kohe asjast teatagu ta oma vanematele (vanemale) ja kohe siis arstile.
Korralik puhkus (piisav uni) on vajalik. Alkohol, narkootikumid, ...

Loe edasi

Narkomaania

Tere.

Tunnen muret oma sôbra pärast. Ja enda pärast ka. Olen armunud inimesse, kellega saan jagada kôiki oma tundeid ning kes jagab minuga kôiki oma isiksuse tahke. See on minu jaoks esimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

....peale ilusate südamest tulevate sônade ta väga suuri pingutusi minu hoidmiseks ei tee.
...peale ilusate südamest tulevate sônade ta väga suuri pingutusi minu hoidmiseks ei tee jne. jne. jne......
Loe edasi

Antipsühhootikumid

Tere. Kas antipsühhootikum on peaaegu sama asi, mis narkootikum (koostis, mõju)? Kui inimene hakkab tarbima (arsti soovitus) antipsühhootikume, kas ta siis enam ei saa loobuda nendest, pigem kogust suurendatakse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Narkootikumid ja antipsühhootikumid on erinevad. Mõnedel psühhoaktiivsetel ainetel on mõningaid narkootilisele sõltuvusele iseloomulikke tunnuseid. Raviarst selgitab alati patsiendile ravimi toime ja võtmise ...

Loe edasi

Elektrikrampravi

Elektrikrampravi kohta liigub mitmesuguseid õudusjutte. Näiteks, et see pühib peast terve ülikoolihariduse või pooled elumälestused. Kui suured on mälukahjustused tegelikult? Kommenteerige palun.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

EKR võeti kasutusele enne Teist Ilmasõda ja on kasutusel käesoleva ajani. Tänapäeval nimetatakse -elekter-impulss-raviks. Väga hea toimega teatud häirete korral. Ülikooliharidus ei kao kuhugi, mälu püsib. ...

Loe edasi

antidepressandid

Tere!
Olen 17 aastane neiu ja mul on selline probleem, et olin umbes pool aastat tagasi narkootikumidest sõltuv, s.t ma tarvitasin pool aastat peaaegu iga nädalavahetus nn.komme ehk siis lsd ecstasyt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kehaline aktiivsus ja sport on kõige paremad organismi värskendajad. Sportlik (Sinule sobilik ja meelepärane) tegevus on PARIM ravim ja edaspidiste pahanduste ennetaja. Pane oma elusihid enda jaoks paika ...

Loe edasi

mure

Palun lgp. doktor lühitalt kirjeldada narkootikumide kasutaja tunnuseid.Minu tütar hakkas elama ühe noormehega,sellest alates on alanud pihta pidevad valetamised,külaskäike välditakse,pidevad haiguspäevad,võlad.Ennem ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Küsimärgikihte vähemalt kolm:
1. puberteediea kasvuraskused (uued "sõbrad", TV-s ja filmides-videodes nähtud jobusused halva eeskujuna,
2. isiksusehäire või mõned muud vaimse tervise küsimused, ...

Loe edasi

imelik küsimus

tere mul oleks selline küsimus, et kas on normaalne kui inimene naerab vahel ilma põhjuseta see tähendab midagi naljakat ei ole ja kui rohkem oleks põhjust kurb olla kui naerda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõrvaltvaatajal raske öelda naeru põhjust. Naerjalt vaja selgitust, et miks siis ikkagi nii naljakas. Osal inimestel on nagu "naeruprillid" ees ja nad näevadki maailma lustilisemalt. Kui see naer ja lust ...

Loe edasi

Narko

Tere... mul on selline küsimus! Olen juba 4 aastat kasutanud narkootikume, kanepit, amfetamiini ja exstasy tablette ja küllaltki tihedalt. Viimane aasta olen kanepit peaaegu iga päev suitsetanud! Vahepeal ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Üsna tüüpiline tüsistus just stimulaatorite ja
ka kanepi tarvitajate puhul.Eriti stimulaatorid
põhjustavad sageli südame mitmesuguseid rütmishäireid.
Algul kerged põhjusteta südamepekslemise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: