Altzheimer 13.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Minu emal ( 66a.) on ilmselt Altzheimeri tõbi, kuigi arstid väga sageli seda nime ei maini. Asi muutus järsult kehvemaks siis. kui ema 60 sai. On tehtud ka aju uuring, mis näitab aju atroofiat. Nüüdseks on olukord selline, et omal käel ema hakkama ei saa. Tänu hooldavale isale läheb elu küll edasi. kuid tekkinud on ärasõitmise luulud, peegliga rääkimised jne,jne. Kodus teda jõuga kinni hoida pole ju võimalik, ukse lukustamine teeb asja ainult hullemaks. Rääkimine ei aita ja enamasti ei saagi me üksteisest aru. Olukord on ärev ja närviline. Parearstilt saadi rahusti Buron, aga see aitab hetkeks. Mis saab edasi, kaua isa jaksab? Elukohavahetus ei tule ilmselt kõne alla ja kas ta hooldekodus püsib? ( pealegi on see parasjagu kallis, vaja ju ka oma lapsed koolitada).
Kuidas meie riigis selliseid olukordi lahandatakse? Kust saaks nõu ja abi?
Kas mind, tema last, ootab sama haigus (geenid?)? Jälgin praegu haiglaslikult oma sõnade ja nimede unustamist( olen 41).
Kui hulluks see haigus läheb?
Olen tänulik iga nõuande eest!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mis saab edasi, kaua isa jaksab?
-Dementsus (ka Alzheimeri töbi) progresseerub, s.o. paremuse suunas ei lähe. Nendest luuludest, peeglikesega rääkimistest saab rohtudega leevendust.
Kas ta hooldekodus püsib? ( pealegi on see parasjagu kallis, vaja ju ka oma lapsed koolitada).
-Kui ta hooldekodus juba on, kyll siis ka pysib. Seal oma personal, järelvalve ja möningal määral ka ravimeid. Tipp-poliitikuile, meie "Rahva Heaolu Eest Vöitlemise Valimiste Eel Lubajaile" on see taskukohane, teistele suureks probleemiks - saadav pension seda ju EI kata.
Kuidas meie riigis selliseid olukordi lahandatakse?
-Elukohajärgne sotsiaalhoolekande töötaja annab juhiseid (kysige peretohtrilt vöi siis psyhhiaatrilt täpsustusi).
Kas mind, tema last, ootab sama haigus (geenid?)?
-Geneetiliselt on mitmed eelsoodumused paika pandud. Nende realiseerumine vöi mitte-realiseerumine söltub meie eluviisist. Öige toit, korralik kehaline tegevus, aju verevarustuse harjutused (vt soovitusi öppuritele!) tagavad selle, et see eelsoodumus suure töenäosusega EI realiseeru.
Tegutsege ja pysite töövöimeline, erksa vaimujöuga körge eani!
Jyri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

nutt ja naer segamini

Olen 62-aastane üldiselt depressiivne naine. Kunagi kasutasin antidepressante, kuid praegu saan juba hulk aastaid nendeta hakkama. Nutan ka, siis kui lained ülepea kokku löövad, üldiselt tunnen aga, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alzheimeri tõvel teised ilmingud.
Tänapäeva ilmaelu meil siin Taaramaal ongi selline, et ajab nii nutma kui ka naerma: otsitakse süüdlasi aga ei otsita lahendusi, kakeldakse isiksuse tasandil aga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: