depressioon ja ôige ravi 13.03.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Minu hädad said alguse jaanuaris, kui käsil oli ülikooli viimane sessioon, kolimine ühest linnast teise koos vastutusrikkale töökohale asumisega ja tohutu igatsus merede taga resideeruva elukaaslase järele.
Kôigepealt kadus ära uni- ei saanud magada ei päeval ega öösel, siis söögiisu ja keskendumisvôime, seejärel huvi seni meeldinud tegevuste vastu ja kôige lôpuks ka isu elamise vastu. Esialgu proovisin tekkinud olukorraga ise toime tulla- käisin regulaarselt trennis, massaazis, jôin rahustavaid ravimteesid ja perearsti soovitusel vôtsin enne magamajäämist xanaxi`t- esialgu 1/2, siis terve, siis juba kaks ja lôpuks kolm...und ei kusagil!!! Pärast kuu aega kestnud unetust olin omadega nii läbi, et esimesel tööpäeval kukkusin kogu selle kupatuse all kokku ja vedasin end psühhiaatri juurde. Diagnoosiks raske depressioon- raviks määras arst remeron`i (30 mg ehk siis 1 tbl ôhtuti) ja paanikahoogude leevendamiseks vajadusel 1/2 tbl 0,5 mg xanax`it. Lisaks käisin kuu aega regulaarselt psühhoteraapias (hetkel vestlen oma psühholoogiga vajadusel online), koolist vôtsin tervislikel pôhjustel akadeemilise puhkuse (naasen sügisel) ja töölt (kuhu ma ei jôudnud tööle asudagi) tulin ära. Otsustasin (lähedaste toel loomulikult) aja täielikult maha vôtta ja end korralikult terveks ravida ning sôitsin (hunnik drooge reisikotis) elukaaslase juurde välismaale.
Remeron môjub ja meeleolu paraneb iga päevaga- kôigest eemalolek ja ainult hetkele elamine (mida ma pole kunagi varem osanud) teeb head; paanikahoogusid on vähem... kui üldse. Konsulteerin pidevalt oma raviarstiga Eestis, aga kahtlen sügavalt tema kompetentsuses. Iga kord kui uue retsepti järele läksin tema juurde ja mul veidi klaarim nägu peas oli vôi telefonis ärksam hääl tundus tegi ta ettepaneku ravi lôpetada vôi krahmas kitlitaskust mône uue toote, mida vôiks "katsetada"...seejärel pöördusin arvamuse saamiseks ühe teise psühhiaatri poole, kes soovitas kohest hospitaliseerimist (sundhospitaliseerimise vajadust siiski ei täheldanud) ja kinnitas, et määratud ravi valik ja kogus on ôige. Et mul oli lennupilet juba ostetud ja ettevalmistused selleks tehtud ning et see eemalolek omab teatud "lukustatud ukse fenomen-i", siis ravile ma ei jäänud. Tahaksin teada, kas ja millal vôiks hakata môtlema raviannuse vähendamise peale ja kui tôenäoline on sarnasesse olukorda sattumine tulevikus (üldiselt olen hästi elurôômus ja varem pole midagi taolist esinenud)? Kas epilepsia (nn lastevorm...hood kadusid 10 aastat tagasi) ja depressiooni vahel on vastastikuseid seoseid?

Tänan abi eest!

Vôitleja

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Võitleja! Käitusite adekvaatselt pärast sellist pingeseisundit, unetust, huvitust, töövõimelangust jne. Õige, et võtsite õppepuhkust, õige, et ka töökoormuse osas endale puhkust annate ja õige, et end ravima hakkasite. Väga õige, et elukaaslase juurde siirdute.
Ka mina oleks Teile esimese valikuna Remeroni annud. Remeron, nagu kirjeldusest selgub, sobib. Soovitan seda võtta seni, kuni uni korrastub, jõud ja energia taastub, isu normaliseerub. Ise tunnetate, millal annust vähendada (3/4- 1/2 - 1/3-ni). Annust vähendades on Teil olukorrast ruttu selge ülevaade. Hiljem (paari nädala pärast) võite seda Remeroni ka ainult nn vajadusel (kui kõhklusi öise une suhtes) 1/3 või 1/2 tabl. võtta. Usaldage oma sisetunnet. Kuna põhipõhjuseks oli meeletult suur koormus ja sellega kaasnev liigne emotsionaalne pinge ning praeguseks on need põhjused kõrvaldatud, siis
jõu ning energia taastumine kulgeb peatselt kõige paremini loomulikku rada: kallistused, jalutuskäigud, ... vastavalt huvidele, vastavalt südame lustile.
Tulevikus annate endale ka puhkusevõimalust (igaöist) ning koolitükid ning töö karastab ja teeb Teid aina tugevamaks. Depressioonid, läbipõletamised siis ei kordu.
Lapsepõlve EP ja praegune "kinnijooksmine" küll seotud ei ole.
Idamaade tarkdele toetud ütlen: Kosmoses on kolm suurt asja ja need on ka Inimeses - Vaimne, Materiaalne ja Ananada. Materiaalset ja vaimsust me teame-tunneme (ka kehaline ja vaimne tervis) ja sinna poole püüdleme aga Ananda unustame ära. Ananda= ÕNDSUS, õnnelik olemine.
Kasutage ka Anandat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: