depressioon ja ôige ravi 13.03.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Minu hädad said alguse jaanuaris, kui käsil oli ülikooli viimane sessioon, kolimine ühest linnast teise koos vastutusrikkale töökohale asumisega ja tohutu igatsus merede taga resideeruva elukaaslase järele.
Kôigepealt kadus ära uni- ei saanud magada ei päeval ega öösel, siis söögiisu ja keskendumisvôime, seejärel huvi seni meeldinud tegevuste vastu ja kôige lôpuks ka isu elamise vastu. Esialgu proovisin tekkinud olukorraga ise toime tulla- käisin regulaarselt trennis, massaazis, jôin rahustavaid ravimteesid ja perearsti soovitusel vôtsin enne magamajäämist xanaxi`t- esialgu 1/2, siis terve, siis juba kaks ja lôpuks kolm...und ei kusagil!!! Pärast kuu aega kestnud unetust olin omadega nii läbi, et esimesel tööpäeval kukkusin kogu selle kupatuse all kokku ja vedasin end psühhiaatri juurde. Diagnoosiks raske depressioon- raviks määras arst remeron`i (30 mg ehk siis 1 tbl ôhtuti) ja paanikahoogude leevendamiseks vajadusel 1/2 tbl 0,5 mg xanax`it. Lisaks käisin kuu aega regulaarselt psühhoteraapias (hetkel vestlen oma psühholoogiga vajadusel online), koolist vôtsin tervislikel pôhjustel akadeemilise puhkuse (naasen sügisel) ja töölt (kuhu ma ei jôudnud tööle asudagi) tulin ära. Otsustasin (lähedaste toel loomulikult) aja täielikult maha vôtta ja end korralikult terveks ravida ning sôitsin (hunnik drooge reisikotis) elukaaslase juurde välismaale.
Remeron môjub ja meeleolu paraneb iga päevaga- kôigest eemalolek ja ainult hetkele elamine (mida ma pole kunagi varem osanud) teeb head; paanikahoogusid on vähem... kui üldse. Konsulteerin pidevalt oma raviarstiga Eestis, aga kahtlen sügavalt tema kompetentsuses. Iga kord kui uue retsepti järele läksin tema juurde ja mul veidi klaarim nägu peas oli vôi telefonis ärksam hääl tundus tegi ta ettepaneku ravi lôpetada vôi krahmas kitlitaskust mône uue toote, mida vôiks "katsetada"...seejärel pöördusin arvamuse saamiseks ühe teise psühhiaatri poole, kes soovitas kohest hospitaliseerimist (sundhospitaliseerimise vajadust siiski ei täheldanud) ja kinnitas, et määratud ravi valik ja kogus on ôige. Et mul oli lennupilet juba ostetud ja ettevalmistused selleks tehtud ning et see eemalolek omab teatud "lukustatud ukse fenomen-i", siis ravile ma ei jäänud. Tahaksin teada, kas ja millal vôiks hakata môtlema raviannuse vähendamise peale ja kui tôenäoline on sarnasesse olukorda sattumine tulevikus (üldiselt olen hästi elurôômus ja varem pole midagi taolist esinenud)? Kas epilepsia (nn lastevorm...hood kadusid 10 aastat tagasi) ja depressiooni vahel on vastastikuseid seoseid?

Tänan abi eest!

Vôitleja

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Võitleja! Käitusite adekvaatselt pärast sellist pingeseisundit, unetust, huvitust, töövõimelangust jne. Õige, et võtsite õppepuhkust, õige, et ka töökoormuse osas endale puhkust annate ja õige, et end ravima hakkasite. Väga õige, et elukaaslase juurde siirdute.
Ka mina oleks Teile esimese valikuna Remeroni annud. Remeron, nagu kirjeldusest selgub, sobib. Soovitan seda võtta seni, kuni uni korrastub, jõud ja energia taastub, isu normaliseerub. Ise tunnetate, millal annust vähendada (3/4- 1/2 - 1/3-ni). Annust vähendades on Teil olukorrast ruttu selge ülevaade. Hiljem (paari nädala pärast) võite seda Remeroni ka ainult nn vajadusel (kui kõhklusi öise une suhtes) 1/3 või 1/2 tabl. võtta. Usaldage oma sisetunnet. Kuna põhipõhjuseks oli meeletult suur koormus ja sellega kaasnev liigne emotsionaalne pinge ning praeguseks on need põhjused kõrvaldatud, siis
jõu ning energia taastumine kulgeb peatselt kõige paremini loomulikku rada: kallistused, jalutuskäigud, ... vastavalt huvidele, vastavalt südame lustile.
Tulevikus annate endale ka puhkusevõimalust (igaöist) ning koolitükid ning töö karastab ja teeb Teid aina tugevamaks. Depressioonid, läbipõletamised siis ei kordu.
Lapsepõlve EP ja praegune "kinnijooksmine" küll seotud ei ole.
Idamaade tarkdele toetud ütlen: Kosmoses on kolm suurt asja ja need on ka Inimeses - Vaimne, Materiaalne ja Ananada. Materiaalset ja vaimsust me teame-tunneme (ka kehaline ja vaimne tervis) ja sinna poole püüdleme aga Ananda unustame ära. Ananda= ÕNDSUS, õnnelik olemine.
Kasutage ka Anandat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

depressioon

Tere,kui depressioon on esimest korda ja ennem olin väga optimistlik ja elurôômus,kas saan peale ravi jâlle endiseks? Ja kas depressioon on selline haigus,mis ei kesta terve elu ja ajaga paraneks ka ise,ilma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Loomulikult, kõik saab korda.
Jällegi kordan - tabletid on vaid umbes kümnendik kodu ravist, vajalikud on ka muu - harjutused ja nn uued prilllid (uus hoiak e uus eluviis).
vt seda ristkülik-diagonaaliga ...

Loe edasi

Alzheimeri tõve avaldumisvormid ja ravi.

Lühiajalised mälu- ja kõnehäired

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mäluhäireil palju põhjusi: üleväsimus, depressioon, mingi somaatiline või siis psüühiline häire ja alles siis - dementsus (ka neid mitmeid
a) orgaanilise ajukahjustuse taustaga,
b) vaskulaarsed ...

Loe edasi

Sünnitusjärgne depressioon

Tere
Mul diagnoositi 3 aastat tagasi sünnitusjärgne depressioon psühhiaatri poolt. Jätsin tookord ravi pooleli, aga läksin aasta eest tagasi, sest olukord oli läinud hullemaks. Mulle kirjutati jälle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressante on palju, vaja leida teile sobilik. Ravimit võttes ei tohi enesetunne halveneda, ei tohi - paremaks peab kõik muutuma!
Ainult tableti neelamisest ei aita, vajalikud on harjutused ...

Loe edasi

Lapsekaotus. Närvid korrast või hakkan hulluks minema?

Tere, mul on täielik depresioon, kuna augustis kaotasin oma sündimata lapse. Ei oska kohe kuskilt edasi minna. Kardan enda elu ja lähedaste pärast. Olen täies segaduses. Olen ka kaalu väga palju kaotanud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lein loomulik, depressioon vajab ravi. Kohe psühhiaatri vastuvõtule.
Leina leevendab ja kõrvaldab aeg, depressiooni kõrvaldab ravi ja harjutused.
Heade soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Varjatud sügav depressioon

Ma olen 14-aastase poja ema, tunnen tema pärast muret. Ta ei käi koolis ja mõtleb igasuguseid vabandusi välja, et miks ta koolis ei käi. Oleme käinud lastetugikeskuses psühholoogi juures ja talle pandi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kindlasti minna lastepsühhiaatri vastuvõtule (seal ka kliiniline psühholoog). Nemad uurivad üheskoos ja soovitavad siis ravi küsimustes ja muus valdkonnas.
Üleväsimus, depressioon, arengu-probleemid, ...

Loe edasi

Enesehaletsus ja vihkamine, elu on ...

Tere. Olen 20aastane ja mul on depressioon. Kui midagi halvasti läheb siis tekkib tohutu enesevihkamine mis sôôb mu närvid ja tekkitab tohutu jõu eluga midagi ette võtta. Vihkan oma keha ja teinekord ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Head on psühhiaatrid pea kõik. Parimad? See sõltub hingelisest kontaktist, usaldusest, ootuste-lootuste ja tegelikkuse vahekordadest. Alustage elukohajärgse hingetohtriga. Nüüd siis paar mõtet depressioonist. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: