Depressioonist 25.02.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Minu võitlus selle haigusega hakkas 9 aastat tagasi.Esimesed aastad läks peale ravikuuri alati tervis paremaks ja sain halvast seisundist alati välja.Tavaliselt möödus umb. kuu ,kui juba olin nagu terve inimene ,ravikuur oli muidugi pikem-tavaliselt 6 kuud kuni aasta.Nüüd aga on nii,et olen ennast seekord ravinud juba üle aasta.Alustasin seroxatiga ,mis on alati hästi aidanud.Kuna see rohi seekord ei mõjunud siis arst määras raviks cipralexi.See ei aidanud ka üldsegi,nüüd võtan coaxili juba umb. 5 kuud.Tundus ,et nüüd hakkab tasa-pisi inimese tunne vahel sisse tulema ,et saan olla vahel isegi selge peaga ja teha omad toimetused ära.Mis muret teeb,on see ,et juba mitu aastat ei suuda ma üksi kusagil enam käia .Vanasti istusin autosse ja sõitsin üksõik kuhu ja kui pikka teed ,käisin üksinda linna peal ,poodides ,koolitustel,kontserditel jne jne.Nüüd viimased aastad ja eriti viimane aasta ei suuda ma mitte kuhugi enam üksinda minna.Isegi toidupoes käimine on hirmutav.Eesmisel aastal oli mul coaxili kõrval ka xanax xr.Sellel aastal olen ilma xanaxita läbi saanud ,võtan ainult vajadusel.Enam ei sõida ma üksinda autoga ,ei lähe kontserdile ,ei mujale ,sest ma lihtsalt ei suuda siis rahulikuks jääda.Pea hakkab ringi käima ja ise muutun nii ärevaks ,et paneks kohe jooksu.see on kohtavalt vastik tunne.Kuna ma olen ravi saanud juba 9 aasta jooksul,lugenud vastavaid raamatuid ,käinud erinevate psühhiaatrite juures ,siis olen nende asjadega vägagi tuttav.Tean,et olen väga tundliku närvisüsteemiga ,õrnake ja habras,ei talu pingelisi perioode.Olen saanud ka teraapiat ,ei ole seegi aidanud.Praegu on mul küll väga raske periood tööl ja tervis on kohe jälle halvemaks läinud.Loodan ,et suvepoole läheb see jälle üle .Aga sellest ei saa aru,miks päris korda enam oma närvisüsteemi ei saa.Nii nagu varem,et võtan rohtu ,varsti olen täiesti terve.Juba 2 aatsat ei ole nagu rohud enam mõjunud.No jah ja kõige hullem,et enam üksinda kusagil käia ei suuda ,autoga sõita samuti.Eks on ju olnud selliseid südamekloppimisi ja igasuguseid ebameeldivaid situatsioone.Kõige rohkem lihtsalt see,et kui näit. suurde poodi lähen ,siis iseenesest hakkab pea ringi käima ja ei suuda seal olla.lähen närvi.Kas on võimalik üldsegi sellest asjajst enam päris terveks jälle saada ???Tean ju küll ,mida psühhiaatrid räägivad ja tean ,et kõik saab alguse mõtlemisest .Tean ,kui tähtis on füüsiline tegevus jne jne.Trennist tulin ära ,sest kui süda klopib ja ärevus on sees ,siis lihtsalt ei suuda seal olla,silme ees viskab mustaks.Kuidas küll ükskord saaks veel endaks tagasi????Kuidas suudaks jälle üksi käia ja olla???Ometi teen kõik ,mida psühholoogid ,psühhiaatrid ,terapeudid on soovitanud.Trenni sellises seisus teha nagunii ei suuda.Kui isegi tänaval ei suuda üksi käia ,siis .....Tahaks ju ikka kunagi jälle terve olla ,rõõmus ja lustiline ,nagu olin..Olen üle 30 aastane ,abielus,mees on väga tore inimene ,aga eks temagi üksord väsib.Ta ei võtnud ju sellist hädist ja tujutut naist.Tänan ette ,kui avaldaksite arvamust.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäirega kaasneb depressioon (mõnedel psühhoaktiivsete ainete tarvitamine). Iseloomulik on ka avalike kohtade vältimine, nn. ettekartmine.
Need sisepinged (rahutus, ärevus) on seotud ka kehaliste kaasaelamistega: a) mitmed hingamis-häiritused, b) muud siseelundite kaebused. Sisepingeid aitab maandada arstirohi (antidepressandid, rahustid) ja ka kehalise relaxi (lõõgastuse) harjutused. Hingamist korrastab kerge-rahulik sportlik tegevus, see tugevdab ka siseorganeid. Soovitav on ka nn Karastamine e välditava olukorraga teadlikult kokku puutuda. Samm-sammult seda nn karastatust suurendades. Soovitav on rühmateraapia: õpetaja juhendab, osavõtjad jagavad "nippe", rühma - ja individuaalteraapia. Ärevushäirest on võimalik vabaneda.
Head tahet soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Arvutisoltuvus

Tere Mul on Probleeme arvutisõltuvusega kain kull tool 8 tundi paevas kuid suht muu aja istun arvutis tean ise et veedan oma aega palju arvutis vahepeal ka lausa terve oo mangin mange jne kodused tood ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tegemised tuleb tähtsuse järjekorda panna - mis Elus oluline ja mis tühi-kargamine.
Teha olulised valikud!
Esiteks. Valik nr üks - kas Pere või Virtuaalmaailm. Nii lihtne see ongi. Naine ...

Loe edasi

Emal depressioonist tingitud alkoholism

Tere,

Mu emal on pikemat aega napsutamisega probleeme, kuid ma saan aru, et see on depressiooni tagajärg. Ta on loomult seltskondlik ja tore inimene, kuid alkoholi tarbimine on muutunud koduseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kirjelduse põhjal - lopsakas alkoholism. Alkohoolikul haiguskriitika puudub - enda alkoholihaigeks ei pea ja seetõttu ka ravist midagi kuulda ei taha. Sõltuvuse tõttu otsib ta põhjusi (depressioon, saatus, ...

Loe edasi

Mis mul viga on?

Kui olin kas 6 või 7 aastane tahtis mind metsas vägistada maal olnud 14 aastane poiss. Olime maasikal. Poiss oli naabri lapselaps. Siis tajusin esmalt, ma ise ei taha midagi toime panna aga kästakse ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga ilusti selgitate enda probleeme ja isiksuse kahesust ehk kahte isiksust endas.

1) Seda kahesust on kirjanikud oma teostes kasutanud (ilus ja hea kirjanduslik võte, ilukirjanduses paljugi ...

Loe edasi

Alkoholism

Olen 17 aastane tüdruk ja mul on probleeme alkoholiga. Sooviksin muuta ennast ja loobuda alkoholist aga ei saa sellega ise hakkama. Mida ma peaksin teie arust ette võtma?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi sellest murest Emale (kellelegi lähedasele, keda usaldad, kellega on mõistlik teineteise mõistmine). Jagatud mure on kergem kanda, kaks pead leiavad üheskoos parimaid lahendeid.
2) Alkoholi ...

Loe edasi

Mida ette võtta pikaajalise depressiooniga?

Tere,

maadlen umbes alates 19 aastasest saadik depressiooniga, praegu olen 28. Praeguseks olen lõpuks tagasi vaadates teadvustanud endale, et olen depressiooniga maadelnud juba aastaid. Elu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olete saanud Rahustit (Xanax), aga see on ju sümptomaatiline ravi (mis on vaid ravi algetapil oluline), kaasnema peab enda (keha, vaim) ja keskkonna (sotsiaalne: eesmärgid, töö-rõõmud, suhtlusraadius jms) ...

Loe edasi

Paranoia ja usk, et minu isiku suhtes käib vilgas luuretegevus

Tere
Olen mures oma venna pärast. Ta elas ja töötas Saksamaal 4 aastat, olles eelnevalt oma ainukese kodu maha müünud. Eestisse tuli ta tagasi 1 kuu eest ja elab praegu minu juures. Tulles oli ta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranoiliste mõtete kõrvaldamiseks, häälte kõrvaldamiseks on Väga head rohud olemas.
Psühhiaatri jutule ja saate abi.
Jutt ei aita, selgitamine, nõidumised, pendeldamised, käe vaatamised, ...

Loe edasi

Kuidas aidata

Tere
Kui minnakse hulluks kuidas lähedased saaksid kõigeparemini aidata mõtlen siin kui ollakse kodus haigla ravi nii kui nii

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psüühikahäireid on sadu ning seega seda nö hullu olukorda on väga erinevaid. Seega - ka lahendused on erinevad nii Dispanseris, nii Haiglas kui ka Koduses olukorras.
a) Esimene kuldreegel ja see ...

Loe edasi

Liighigistamine,ärevushäire

Tere! Probleem on juba suur. Higistan üle keha nagu hull. Isegi voodis lihtsalt pikali olles higistan, tunnen, et kuumalained käivad üle keha. Eriti higistavad tagumik ja jalad. Nimmevalud on sammuti. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Narkootikumiga lõite tavalise regulatsioonisüsteemi veidi sassi, ja see väljendub praegu ärevushäirena, väljendub vegetatiivse reaktsioonina - higistamisena.
2) Alustame sellest, et apteegi vabamüügist ...

Loe edasi

Tujutsemine

Tere!
Olen 17, viimasel ajal on selline probleem, et on kiired tujumuutused, hakkan väga kergesti nutma ja pisarad on lõputud, samas on sellised imelikud kohuvalud, nagu päevade valud, aga päevi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Elame muutuste ajastul, ja noorena peame ka ise muutuma. Nutmine puhastab hinge ja aitab sisepingeist vabaneda - seega aegajalt täiesti kasulik, isegi teatud juhtudel vajalik.
Peale Kalevi surma ...

Loe edasi

Keskendumisraskused

Tere,

Mida vanemaks ma saan, seda enam tunnen, et minu impulsiivsus ning emotsionaalsus segavad tööd ja koduelu. Lapsepõlvest mäletan, et olin äärmiselt hajameelne, otsustusvõimetu ning püsimatu. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

A) Enda kujundamine on nagu tippsport:
a) mis segab tippu jõudmist - maksimaalselt kõrvaldada, tegutseda nagu arstimisega (nö haigus kõrvaldada);
b) enda tugevaid-andekaid iseloomuomadusi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: