Dissotsiatiivne sensoorne ja motoorne häire 02.12.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen viimase viie aasta jooksul olnud korduvalt hädas jalgade halva liikumisega, mis eriti väljendub peale füüsilist koormust. Sündinud väga nõrga nägemisega kuid tahtnud alati olla sama terve kui teised. Praegu on moodne öelda:olen õppinud, töötanud ja elanud selleks, et integreeruda ühiskonda. Töö jalgadel nõrga nägemisega on viinud 14 aastat tagasi tehtud seljaoperatsioonideni, millest olid neuroloogid väga hästi informeeritud. Sellele vaatamata oli ilmselt väga mugav panna diagnoos F44.4. Nii ma siis olengi söönud viie aasta jooksul 3 kuuri Cipramili ja kui kevadel gripi ajal jalad kõva valuga sääremarjade ülaosas taas kokku tõmbasid, järgnes Nykofloxi kuur, mis kestis veebruarist oktoobrini. Kuna jalad, mis pidid peale paarinädalast antidepressandi võtmist käima hakkama, seda teha ei tahtnud, pöördusin psühhiaatri poole kuigi ei tundnud ennast psüühiliselt väsinuna. DIazepaam ja haloperidool mind ka loodetult käima ei pannud, küll aga sain ekstratsüstoolia, kuna süda ei taha seda ravi taluda. Nii ma siis sõin antidepressante ja valuvaigisteid ning lonkasin igapäevasele tunniajasele võimlemisele vaatamata, ja ikka selleks et suuta suvi tööl vastu pidada. Augusti lõpul tehti lõpuks siiski "igaks juhuks ehk minu rahustamiseks" magmetresonants,mis diagnoosis mõlemapoolse radikulopaatia, spinaalstenoosi l3-4, 4-5. Seejärel neuromülograafia olulise neurogeense kahjustuse vasaku jala mitmetes lihastes. Istun siin ja naeran omaette, sest õhtul loetud ravikindlustusseadusest,mis kehtib oktoobrist 2002, sain selgeks,et töövõimetuspensionäridele makstakse haigushüvitist 90 päeva aastas, minul aga on juba 103 oldud. Hea, et sain perearsti veel kätte, et leht ära lõpetada. Kell kuus hommikul mõtlen, kuidas oleks parem asend töötada püstijalu küünarnuki kargu najal lugemiseks luupi kasutades ja peale 10 tundi ka veel koju jõuda. MIinimum ehk rahvapension ei võimalda kodus olemist ja ausalt öeldes tahaks nagu ennast arendada ka.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie kirjeldusest selgub, et probleemid on: lülisammas (selgroog), sellest jalgade vaevused, nägemisprobleemid ja ilmselt ka depressiooniga (tervisemurega) seotu.
Dissotsiatiivsete häirete korral kaebused on, aga kehalisi-neuroloogilisi häireid ei ole (!) ja inimene "soovib põgeneda haigusesse".
Lülisamba osas annab Teile soovitusi neuroloog. Sellest tuleneb ka jalgade (tursete) "käekäik". Tursete puhul vaja peretohtriga arutada ka muid turseid tekitavaid võimalusi (südametöö probleemid) jt. Lamamisharjutused, jalad "ameeriklaste moodi laual" harjutused on kasulikud.
Kuna organism on Tervik, siis kuulake ka silmatohtri soovitusi.
Veelkkord: dissotsiatiivsed diagnoosid jätaks esialgselt sekundaarsele positsioonile.
Haigekassa küsimuses - arstil on võimalik olulise põhjendamisega (taotlus Haigekassale) lehte pikemaltki anda või siis VEK-is (Vaegurluse Ekspertiisi Komisjonis) invagrupp ja vastav toetusraha taotleda. Dokumendid vormistab raviarst.
Tervitrustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Mis aitaks ärevushäirete vastu, mis tekivad situatsioonides, kust ei saa põgeneda.

Mul on kahe aasta jooksul tekkinud tugev häire. Väljendub see situatsioonides, kus ma pean püsivalt ühe koha peal olema. Enamasti siis teatrietendus või kino, autoroolis oodates pealesõitu praamile, lennuki ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt varasemaid soovitusi,
2) Võtta ärevusega seotud situatsioone kui võimalust end Karastada! Külva veega karastades me ka ületame ennast ja iga ületamine annab pärast meeldiva elamuse - sain ...

Loe edasi

Pidev iiveldus tühiste asjade peale

Otsin nõu. Tekib iiveldus tunne kui pesen nõusid või näen prügi või on lihtsalt mingi väiksem ebameeldiv lõhn. Ette tänades.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ilmselt refleks mingi keemilise aine keskkonna ja iiveldusega (mida see keemiline aine omal ajal põhjutas) on tekkinud.
eelkõige, et selle ainega minimaalselt kokkupuudet oleks.
Kui nüüd ...

Loe edasi

Klaustrofoobia tõttu ei saa MRT uuringut teha

Klaustrofoobia tõttu ei saa MRT teha .Küsimus oleks terviseuuringute valdkonda, aga kuna sel alal praegu küsida ei saa, siis ehk oskate Teie vastata.
Nimelt kannatan viimased aastad( pärast mööduvat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Selliste kartustega inimesi MRT uuringuil on parasjagu hulgi. Seal targad tohtrid annavad vajadusel medikamentidega abi. Xanax täiesti sobib, narkoos ei ole vajalik.

Midagi ju juhtuda ei ...

Loe edasi

Hirmud

Tere doktor!

Tunnen sageli hirmu enda ootamatu surma ees. Peale selle kardan kõrgust ja lennukiga lennata. Mis avitaks?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Madalalt lennata - see esialgu ei aita. Sundhirmud e. foobiad on väga paljudel. Mida rahulikum inimene on, seda väiksema tõenäosusega need tekivad. Seega - õpi end rahustama, psühhoregulatsioon, minu Palve-Meditatsioon. ...

Loe edasi

dissotsiatiivne hoog

Tervist,doktor!
Palun abistage kui on diagnoos :dissotsiatiivne hoog koos paanikahäirega-ei aita hingamisharjutused,kestvus pikem kui ainult paanikahäire ja hirm krambitunde tekkimise ees. On pikemaid-lühemaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tulge vastuvõtule ja saate juhised.
Hingamisharjutusi ei soovita ja valesti tehes on kasu miinus-märgiline. jJalutage ja organism hingab õigesti.
Igast murest saab üle!
Parimate soovidega, ...

Loe edasi

Hinnakiri

Kui palju maksab Teie vastuvõtule tulek? Kas kusagil on ka hinnakiri üleval?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millised vaevused-kaebused? Mis häire? Häire sügavusest sõltub ravi iseloom ja kestvus ning sellest ka hind.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Tourreti sündroom

Ma sooviks selle haiguse kohta infot ja kas sellele haigusele on mingit ravi.Olen käinud arstil ,aga abi pole saanud.Äkki ikkagi on mingi moodus selle leevendamiseks.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem kuulud tikide valdkonda.
Tik on tahtmatu, kiire, korduv, ebarütmiline motoorne liigutus (millesse tavaliselt on haaratud piiratud lihasgrupp) või häälitsuslik tegevus, mis algab ootamatult ...

Loe edasi

dissotsiatiivne häire

Mis on dissotsiatiivsed häired ja kuidas neid ravitakse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi paneb tohter, ravi selgitab raviarst. Kirjelduse leiate, vajadusel, Psühhiaatria käsiraamatust või siis RHK-10-st.
Mälu, aisingute, tähelepanu, liigutuste teadliku ja valikulise kontrolli ...

Loe edasi

Iiveldus

Tere. Probleem seisneb selles,et juba kuu aega on mul iga päev süda paha, iiveldab,mingit söögiisu üldse pole. Iiveldus pole seotud ei söömise ega rasedusega. Mingeid ravimeid ka ei kasuta, infektsioone ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas olete teinud mõnesid imepaastumisi, dieete, kaalujälgimist? Kuidas koolis/ tööl asjad edenevad, suhted lähedastega? Kas on midagi olulist-hirmuäratavat tulemas või hiljaaegu lihtminevikku jäänud?
Loe edasi

autistlik häire

Tere!
Minu algklassis käivale lapsele pandi autistliku häire diagnoos.Ise vanemana aga arvan,et tegu on rohkem Aspergeri sündroomiga(kõne hilistus,teiste lastega kontakti vältimine,motoorne kohmakus,raskusi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lp. Lapsevanem, nii lapse autism kui ka Aspergeri sündroom kuuluvad samasse häirerühma. Selle rühma alaliikideks jaotamisel on lahkarvamusi. Siit ka võimalus, et võib esineda diagnostilisi eriarvamusi. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: