Dissotsiatiivne sensoorne ja motoorne häire 02.12.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen viimase viie aasta jooksul olnud korduvalt hädas jalgade halva liikumisega, mis eriti väljendub peale füüsilist koormust. Sündinud väga nõrga nägemisega kuid tahtnud alati olla sama terve kui teised. Praegu on moodne öelda:olen õppinud, töötanud ja elanud selleks, et integreeruda ühiskonda. Töö jalgadel nõrga nägemisega on viinud 14 aastat tagasi tehtud seljaoperatsioonideni, millest olid neuroloogid väga hästi informeeritud. Sellele vaatamata oli ilmselt väga mugav panna diagnoos F44.4. Nii ma siis olengi söönud viie aasta jooksul 3 kuuri Cipramili ja kui kevadel gripi ajal jalad kõva valuga sääremarjade ülaosas taas kokku tõmbasid, järgnes Nykofloxi kuur, mis kestis veebruarist oktoobrini. Kuna jalad, mis pidid peale paarinädalast antidepressandi võtmist käima hakkama, seda teha ei tahtnud, pöördusin psühhiaatri poole kuigi ei tundnud ennast psüühiliselt väsinuna. DIazepaam ja haloperidool mind ka loodetult käima ei pannud, küll aga sain ekstratsüstoolia, kuna süda ei taha seda ravi taluda. Nii ma siis sõin antidepressante ja valuvaigisteid ning lonkasin igapäevasele tunniajasele võimlemisele vaatamata, ja ikka selleks et suuta suvi tööl vastu pidada. Augusti lõpul tehti lõpuks siiski "igaks juhuks ehk minu rahustamiseks" magmetresonants,mis diagnoosis mõlemapoolse radikulopaatia, spinaalstenoosi l3-4, 4-5. Seejärel neuromülograafia olulise neurogeense kahjustuse vasaku jala mitmetes lihastes. Istun siin ja naeran omaette, sest õhtul loetud ravikindlustusseadusest,mis kehtib oktoobrist 2002, sain selgeks,et töövõimetuspensionäridele makstakse haigushüvitist 90 päeva aastas, minul aga on juba 103 oldud. Hea, et sain perearsti veel kätte, et leht ära lõpetada. Kell kuus hommikul mõtlen, kuidas oleks parem asend töötada püstijalu küünarnuki kargu najal lugemiseks luupi kasutades ja peale 10 tundi ka veel koju jõuda. MIinimum ehk rahvapension ei võimalda kodus olemist ja ausalt öeldes tahaks nagu ennast arendada ka.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie kirjeldusest selgub, et probleemid on: lülisammas (selgroog), sellest jalgade vaevused, nägemisprobleemid ja ilmselt ka depressiooniga (tervisemurega) seotu.
Dissotsiatiivsete häirete korral kaebused on, aga kehalisi-neuroloogilisi häireid ei ole (!) ja inimene "soovib põgeneda haigusesse".
Lülisamba osas annab Teile soovitusi neuroloog. Sellest tuleneb ka jalgade (tursete) "käekäik". Tursete puhul vaja peretohtriga arutada ka muid turseid tekitavaid võimalusi (südametöö probleemid) jt. Lamamisharjutused, jalad "ameeriklaste moodi laual" harjutused on kasulikud.
Kuna organism on Tervik, siis kuulake ka silmatohtri soovitusi.
Veelkkord: dissotsiatiivsed diagnoosid jätaks esialgselt sekundaarsele positsioonile.
Haigekassa küsimuses - arstil on võimalik olulise põhjendamisega (taotlus Haigekassale) lehte pikemaltki anda või siis VEK-is (Vaegurluse Ekspertiisi Komisjonis) invagrupp ja vastav toetusraha taotleda. Dokumendid vormistab raviarst.
Tervitrustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?