Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ärevushäire, paanikahoog, depression?

Tere, mure selline et umbes 2 kuud tagasi hakkas mul väga paha (süda puperdas ja väga paha oli olla, surmatunne,kutsusin omale kiirabi ja kõik südamega oli korras. ) Peale seda ka väga kehv enesetunne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire paanikaga.
Seda paljudel. Psüühilisi pingeid tekib rohkem kui neist vabaned ja siis organism läbi kehalise kanali püüabki märku anda ja vabaneda üleliigsest stressist.
Pingete ...

Loe edasi

Valetamine

Tere,

Ma olen juba mitu aastat lihtsalt valetanud. Isegi oma parimale sõbrale ja koolikaaslastele. Olen lugenud kompulsiivsetest valetajatest ja see tundub kõige lähemal olevat sellele mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Oled tubli, et analüüsid ja lahendusi otsid.
2) Eilset päeva enam kinni ei püüa - muutumine algab tänasest ja jätkub tuleviku suuna.
3) Kiida kaaslasi ja enda suhtes ole tagaplaanil. Kui ...

Loe edasi

Probleem käitumisnormidega

Minu probleem on, et ma ei mõista käitumisnorme, ma ei saa nendest aru. Samuti on mul suhelda teiste inimestega viisakalt ja rahulikult raske. Tihti segan ma juttu vahele või ei lase teistelt rääkida, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühika kontrolli ja juhtimise saab kontrolli alla Kehaliste harjutustega, treeninguga, jalutuskäikude või jooksmisega (mis sulle sobilik ja meeldib).
2) Päevik (nagu sportlastel), et oma positiivseid ...

Loe edasi

Närvid hakanud mõjuma südamele

Tere! Minul on probleem enda tervisega. 2018 aasta oktoobris tekkisid mul ärevus- ja paanikahäired. Olen üritanud sellest pigem üle olla ja olen siiamaani päris hästi hakkama saanud. Mingi 2-3 nädalat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Südame rütm sõltub ka hingamisest - kutsutakse respiratoorne arütmia. Seline arütmia on kõigil, aga tundelisema hingeeluga inimesed seda tunnevad, teised seda ei pane tähele.
Kui teha regulaarselt ...

Loe edasi

Pilt tõmbab häguseks

Tere, selline jama, et vähemalt mitu korda nädalas järsult toolilt püsti tõustes või kükk-asendist püsti tõustes hakkab pilt ujuma, läheb hallimaks, maailmataju kaob u. 5 sekundiks, vahepeal on see kestnud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirelt kehaasendit muutes organism ei reageeri piisava kiirusega ja aju verevarustus jääb hetkeks veidi vähemaks, veidi verd jääb vajaka. Kui lapsed Lauluväljakul kuumaga kaua ühel kohal seisma peavad, ...

Loe edasi

Naasnud ärevushood ja hirmud

Tere.
Sooviksin ka Teie nõuannet: minu "närvihäired" on kestnud juba 30 aastat. Esimesed AD sain pale 10 aastat tagasi-Paroxetin. Alustasin raviga 20mg, ja tulemus oli väga hea, sain uuesti inimeseks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis hästi mõjunud, seda kasutada - Paroksetiin seega.
Ravimi annusega nö mängida ja leida endale sobilik annus. Päevik aitab siin asjadele selgust tuua.
Xanax (rahusti) on petekas ja sellest ...

Loe edasi

Motivatsioon, keskendumine, ärevus

Tere

Olen 32-aastane meesterahvas. Probleemiks on mul olnud krooniline ärevus erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (diagnoos generaliseerunud ärevushäire). Käisin psühhiaatri juures vastuvõtul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Õige ravim ja õiged annused teie jaoks. Ravimid on head, annusega võite "mängida. Need Ritaliinid jms - unustage ära.
2) ravim on abivahend, muud tegemised-harjutused on põhivahend. Siin kaks ...

Loe edasi

Närvid,viha&enesetappu mõtted

olen muutunud agresiivseks lõhun asju teen endale haiget.ägestun väga ruttu.ja väga närviline olen.Alles hiljuti provotseeriti mind olin ka tarbinud alkohooli ja viskas silme eest mustaks ja viskasin inimesel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Tänapäeva inimestel ongi paljudel juhtudel nii, et pingeid tekib palju-palju rohkem kui neid maandada jõuame.
Vaja neid stressis-pingest vabanemise võtteid siis muutma või "teise nurga alt" tegema. ...

Loe edasi

Xanax-ist tingitud võõrutused kestavad 3 aastat ?

Tere! Olen mures poega pärast. Ülikoolis tekkis ärevusehäire. Läks psühhiatri juurde Tartus, sealt uuringud ja diagnoos : ärevusehäire ja migreeni aura. Ja kohe rohud Xanax. Õpis nii palju kui suutis, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Selle informatsiooni põhjal:
a) ärevushäirega vaja veel tegeleda: harjutused, ravimid. Raviks mitte rahusteid (xanax jt), aga neuroleptikumid (näiteks väikesed annused kvetiapiini või rispolepti ...

Loe edasi

Ebareaalne

Tere!
Mul on juba väga kaua (umbes 2/3 aastat) olnud iga päevaselt tunne, nagu kõik on nii ebareaalne, nagu ma vaataksin enda liikumist ning tegemist pealt, väga jube on kõndida ning rääkida, kuna ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nõu on selline:
1) räägi oma probleemist Kodustele ja ühiselt teete juba järgmised sammud;
2) psühhiaatri jutule - seal nii psühhiaater ja ka vajadusel psühholoog - uurivad ja annavad soovitusi; ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: