Jälle skisofreenia? 27.07.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere dr Ennet.

Eelmise aasta maikuus kirjutasin kliinik.ee-s oma õest ning peale meie väikest vestlust telefonis, soovitasite meil kindlasti arstile pöörduda. Sain oma õe nii kaugele, et ta olin nõus Wismarisse arstile pöörduma. Peale vestlust minu õega, rääkis arst ka minuga ning ütles, et ei ole mingit kahtlust, tegu on skisofreenia algstaadiumiga ning soovitas haiglasse jääda. Õnneks mu õde nõustus ning haiglas oli ta u. 1 kuu. Tema ülienergilisus, mis haigusega kaasnes muutus apaatsuseks. Arst ütles, et rohud mõjuvad nii ja et see on normaalne. Tegelikult magas mu õde sõna otseses mõttes terve eelmise suve maha. Ta ainult magas, vahel harva käis jalutamas. Päeva jooksul mõned korrad käis oma toast väljas. Vältis suhtlemist. Ütles otse, et tal ei ole mitte millestki rääkida.
Sügisel võtsin tema raviarstiga ühendust ning käisime uuesti tema juures ning kui ma ütlesin arstile, et ehk rohud ei sobi talle, otsustas ta ravimeid (ja ka nende koguseid) muuta.
Tõesti, õde muutus reipamaks. Tahtis suhelda, viitsis tegutseda.
Selle aasta jaanuaris oli ta juba nii tubli, et tuli Tallinnasse massaazikooli ja selle aja sees kui ta kursusel käis, sai ka oma elukohas, väikeses linnas päris hea tööpakkumise. Ta sai tööle, lõpetas samal ajal kursuse. Veebruaris tundis ta end juba nii hästi, et otsustas ravimeid enam mitte võtta. Ka tema raviarst ütles, et ta võib lõpetada ravimite võtmise kui tunneb end hästi.
Nüüd, u. 2 nädalat tagasi ütles ema mulle, et õega on jälle midagi lahti. Käisin kodus ning tõesti, tema sümtomid on jälle samad mis eelmisel aastal - ta on rahutu, tal on tekkinud suuresti liialdatud usk oma jõudu (tähtsusesse), võimetesse. Ta on hajevil, ta ei suuda keskenduda ning oma mõtteid loogiliselt seostada. Ta on pidevalt elevil, naerab omaette. Ärkab igal hommikul väga vara, kuulab pidevalt muusikat, tantsib (iseenesest on see ju normaalne, ka mina tantsin agajalt üksi muusika saatel). Ta unustab väga palju. Räägib ühest asjast 3-4 korda. Ta arvab, et kõik mehed jooksevad ta järgi, sest ta investeeris 600 krooni oma geelküüntesse ning need ajavat mehed hulluks. Siis otsis ta oma endise elukaaslase üles, kellega eelmisel aastal lahku läksid ning rääkis talle, et pettis teda jne.
Eelmine aasta rääkis ta, et saab oma probleemidest jagu ravimteedega, nüüd saavat jagu muusikateraapiaga, sestap pidevalt muusikat kuulab ning tantsib. Õnneks võttis ta siiski ühendust oma raviarstiga, kes soovitas tal neid tablette veel süüa mis pooleli jäid. Kuid ühel päeval ütleb ta, et sõi tabletti, teisel, et tal ei ole neid tablette. Öelge palun, kas võis olla suur viga see, et ta lõpetas tablettide võtmise jaanuaris (8 kuud ravi) ja nüüd on uuesti kõik otsast pihta hakanud? Mina rääkisin talle pidevalt, et teraapia on ka vajalik, et ta käiks pidevalt psühhiaatri juures ja saaks rääkida. See peaks ju olema vajalik ravimid+teraapia käsikäes? Sain ta eile nii kaugele, et ta on nõus kohaliku kiidetud arsti juurde minema. Ma vist peaksin pidevalt ka ise arstiga ühenduses olema?

Eeva Tallinnast

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Eeva, vastate ise Teie poolt esitatud küsimustele vägagi õigesti. Ravitohtriga on vaja tihedat ja kestvat koostööd teha. Arstirohtu on vaja võtta ravikuuri ajal ja ka j ä r e l -ravi perioodil. Hea seisundi saavutamine näitas, et psüühika "allub" ravisuunistele, seega tuleb ravi/järelravi teha vastavalt tohtri ettekirjutustele. Selle häire puhul inimesel suuresti puudub ka nn haiguskriitika e. inimene ise otseselt ei taju olukorra problemaatilisust (lähedased aga küll). Seega pereliikmete, lähedaste osalus ja koostöö tohtriga on vägagi oluline. Kui tablettide võtmisega raskusi, siis saab teha ka süste (paari näd. tagant või kord kuus), aga seda kooskõlastada psühhiaatriga. Olete ravimeeskonna oluline kaasaaitav "abitohter". Kannatlikkust ja jõudu soovib
Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?