Jälle skisofreenia? 27.07.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere dr Ennet.

Eelmise aasta maikuus kirjutasin kliinik.ee-s oma õest ning peale meie väikest vestlust telefonis, soovitasite meil kindlasti arstile pöörduda. Sain oma õe nii kaugele, et ta olin nõus Wismarisse arstile pöörduma. Peale vestlust minu õega, rääkis arst ka minuga ning ütles, et ei ole mingit kahtlust, tegu on skisofreenia algstaadiumiga ning soovitas haiglasse jääda. Õnneks mu õde nõustus ning haiglas oli ta u. 1 kuu. Tema ülienergilisus, mis haigusega kaasnes muutus apaatsuseks. Arst ütles, et rohud mõjuvad nii ja et see on normaalne. Tegelikult magas mu õde sõna otseses mõttes terve eelmise suve maha. Ta ainult magas, vahel harva käis jalutamas. Päeva jooksul mõned korrad käis oma toast väljas. Vältis suhtlemist. Ütles otse, et tal ei ole mitte millestki rääkida.
Sügisel võtsin tema raviarstiga ühendust ning käisime uuesti tema juures ning kui ma ütlesin arstile, et ehk rohud ei sobi talle, otsustas ta ravimeid (ja ka nende koguseid) muuta.
Tõesti, õde muutus reipamaks. Tahtis suhelda, viitsis tegutseda.
Selle aasta jaanuaris oli ta juba nii tubli, et tuli Tallinnasse massaazikooli ja selle aja sees kui ta kursusel käis, sai ka oma elukohas, väikeses linnas päris hea tööpakkumise. Ta sai tööle, lõpetas samal ajal kursuse. Veebruaris tundis ta end juba nii hästi, et otsustas ravimeid enam mitte võtta. Ka tema raviarst ütles, et ta võib lõpetada ravimite võtmise kui tunneb end hästi.
Nüüd, u. 2 nädalat tagasi ütles ema mulle, et õega on jälle midagi lahti. Käisin kodus ning tõesti, tema sümtomid on jälle samad mis eelmisel aastal - ta on rahutu, tal on tekkinud suuresti liialdatud usk oma jõudu (tähtsusesse), võimetesse. Ta on hajevil, ta ei suuda keskenduda ning oma mõtteid loogiliselt seostada. Ta on pidevalt elevil, naerab omaette. Ärkab igal hommikul väga vara, kuulab pidevalt muusikat, tantsib (iseenesest on see ju normaalne, ka mina tantsin agajalt üksi muusika saatel). Ta unustab väga palju. Räägib ühest asjast 3-4 korda. Ta arvab, et kõik mehed jooksevad ta järgi, sest ta investeeris 600 krooni oma geelküüntesse ning need ajavat mehed hulluks. Siis otsis ta oma endise elukaaslase üles, kellega eelmisel aastal lahku läksid ning rääkis talle, et pettis teda jne.
Eelmine aasta rääkis ta, et saab oma probleemidest jagu ravimteedega, nüüd saavat jagu muusikateraapiaga, sestap pidevalt muusikat kuulab ning tantsib. Õnneks võttis ta siiski ühendust oma raviarstiga, kes soovitas tal neid tablette veel süüa mis pooleli jäid. Kuid ühel päeval ütleb ta, et sõi tabletti, teisel, et tal ei ole neid tablette. Öelge palun, kas võis olla suur viga see, et ta lõpetas tablettide võtmise jaanuaris (8 kuud ravi) ja nüüd on uuesti kõik otsast pihta hakanud? Mina rääkisin talle pidevalt, et teraapia on ka vajalik, et ta käiks pidevalt psühhiaatri juures ja saaks rääkida. See peaks ju olema vajalik ravimid+teraapia käsikäes? Sain ta eile nii kaugele, et ta on nõus kohaliku kiidetud arsti juurde minema. Ma vist peaksin pidevalt ka ise arstiga ühenduses olema?

Eeva Tallinnast

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Eeva, vastate ise Teie poolt esitatud küsimustele vägagi õigesti. Ravitohtriga on vaja tihedat ja kestvat koostööd teha. Arstirohtu on vaja võtta ravikuuri ajal ja ka j ä r e l -ravi perioodil. Hea seisundi saavutamine näitas, et psüühika "allub" ravisuunistele, seega tuleb ravi/järelravi teha vastavalt tohtri ettekirjutustele. Selle häire puhul inimesel suuresti puudub ka nn haiguskriitika e. inimene ise otseselt ei taju olukorra problemaatilisust (lähedased aga küll). Seega pereliikmete, lähedaste osalus ja koostöö tohtriga on vägagi oluline. Kui tablettide võtmisega raskusi, siis saab teha ka süste (paari näd. tagant või kord kuus), aga seda kooskõlastada psühhiaatriga. Olete ravimeeskonna oluline kaasaaitav "abitohter". Kannatlikkust ja jõudu soovib
Jüri O.-M: Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Hirm ja paanikahood

Tere!

Mul käivad paanikahood ja on pidev hirm. Mul puuduvad füüsilised sümptomid, ainult paanikahoo keskel hakkan hirmust värisema. Mu pidev hirm seisneb selle ees, et mul tuleb kohe-kohe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtasapiin on v.hea, Xanax ei sobi. AD ja harjutusused olgu esikohal. Harjutused on kehalised-üldtugevadavad ja siis relaks-rahustavad (vt. minu P-Meditatsiooniharjutus.
Hirm on algul somaatilis-füsioloogiline ...

Loe edasi

algav skisofreenia???

Kirjutan oma mehe pärast.Peale (talle väga lähedase)isa surma on meil üks tüli teise otsa.Hetkel elame suisa lahus. Abikaasal oleks mälu nagu peoga pühitud.Aastaarvud on meeles,sündmused mis toimusid hiljuti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kukkumine ühelt poolt ja isa surm teiselt poolt on asja tuumaks. Mölemat parandab aeg, aga palju-palju kiiremini arstirohud. Korralik puhkus annab ajule jõudu, selged elu-sihid motiveerivad. Veidi lahusolekut ...

Loe edasi

Kuidas käituda skisofreenikuga?

Tere!

Minu endine sõbranna põeb kroonilist skisofreeniat. Tal on väga veidrad tõekspidamised ja ta räägib väga lolli juttu juba mitu aastat järjest. Minu jaoks on temaga suhtlemine vastik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Endise sõbranna ema las organiseerib tema (sõbranna) tohtri juurde saatmise. Endist sõbrannat tuleb ka hea sõnaga toetada ja julgustada, et ta ikka rohtu korralikult võtaks (juba väga head rohud olemas), ...

Loe edasi

Kas on võimalik?

Olen 17 aastane. Suve keskel ilmnes esimene paanikakahoog, kui pigistasin ühte punni ja ema hoiatas, et nii võib veremürgitus tulla. Läksin mõna ajapärst näost ära ja hingeldasin ja ütlesin, et kutsugu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Pigistasin ühte punni ja ema hoiatas, et nii võib veremürgitus tulla.
Näol huultest kõrgemal on punnide pigistamine veidi ohtlikum, aga veremürgituse korral oleksid juba ammu-ammu palju teistmoodi ...

Loe edasi

Stereotyypiad.

Kõiki neid huvitavaid kysimusi ja vastuseid lugedes tekkis mul endalgi kysimusi.Nimelt harrastasin lapsena,s.t. u. 30 aastat tagasi, ohtralt ja sagedasti peaga ja ylakehaga vehklemist.Mulle on pyytud selgeks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Liht-, täis- ja enneminevik ei tohi oleviku-elu segada. Sealt võib vaid tarkuseteri ja elukogemust õpetuseivaks kaasa võtta. Lapsepõlve skisofreeniat ei ole ja peale kolmekümnendaid ta ka ei teki. Kadetsejaid ...

Loe edasi

Mure-isa vaimse tervise pärast!

Tere, olen 28-aastane N. Nagu pealkirigi ütleb on mul mure isa pärast, olgu öeldud, et isa vanus 54a.

Oma isa haigust mäletan teadlikult ca 10 aastat, ühe arstiga rääkisin, siis ütles haiguse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teda ravinud arst saab anda kõige paremaid soovitusi. Praegu on kasutada v.häid arstirohte. Saate (Isa saab) abi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: