Depressiooni ärahoidmine 19.12.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Ma haigestusin paar aastat tagasi raskesse depressiooni ning esines ka psühhoos. Ravisin end väga korralikult, võtsin ravimeid, käisin psühhoteraapias, hoidsime peres suhted head. Nüüd on mul elustiil muutunud, alustasin kõrgkoolis õpinguid ning hetkel on algamas just eksamisess. Viimasel ajal, rohkem kui paar nädalat, olen väga stressis. Pea-aegu iga päev olen nutnud ning vihane olnud. Elan koos emaga, seega kannatab ema minu meeleolukõikumiste all palju. Olin pikka aega hädas ka söömiskäitumisega, söömishäiret pole mul diagnoositud ning psühholoogiga arutades leidsime et seda mul ilmselt ka pole, aga on tugev vajadus kontrollida oma söömist ja kehakuju. See on ka üks põhjus miks olen tihti endast väljas ja tunnen end halvasti. Ma ei õpi pea-aegu üldse, ehkki sügise alguses seda tegin. Loodan lihtsalt viimasel minutil kuidagi asjad kiirelt korda saada. See on siiamaani toiminud, aga siiski on risk sellisel viisil eksameid mitteedukalt sooritada. Mul on siiamaani alles jäänud viimase ravimi, antipsühhootikumi, võtmine. Antidepressandi võtmise lõpetasin vist juba rohkem kui aasta tagasi. Hakkasime arstiga koos vähendama mu antipsühhootikumi annust kuna kõik oli pikka aega korras olnud. Vähendasime doosi 1/3 võrra. Küsin, et kas on võimalik, et antipsühhootikumi vähendamisest võivad mul tagasi tulla depressiooni sümptomid? Samas on väga suur võimalus et hetkel on lihtsalt selline periood, pime aeg, üks semester hakkab lõppema, väsimus, pingelised peresuhted hetkel. Võibolla kui aasta saab läbi, eksamid saavad tehtud, algab uus semester, hakkab valgemaks minema, hakkan aktiivsemaks ja korrapäraselt toituma, siis läheb ka kõik vaikselt paremuse poole. Ma väga tahan, et saaksin lõpetada antipsühhootikumide võtmise ning et ei peaks uuesti antidepressante võtma hakkama. Samas saan loomulikult aru, et kui on vaja siis peab ka võtma teatud ravimeid, kasvõi eluaeg.. Aga siiski, lootus on, et saab ka ilma nendeta oma elu korras hoida. Kas oskate nõu anda kuidas end igapäevaselt paremini tunda, et mitte olla ängis ja vihane ja kurb ning ilma tõsise põhjuseta nutma hakata, sest et teen sellega oma pereliikmele haiget ning muret.

Tänades

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Antipsühhootikum õiges annuses (leida endale sobiv doos) on üks tervise parandamise juhtkang.
2) Vaimne töövõime (aga ka somaatiline) sõltub õigest töö- ja puhkerežiimist: piisav uneaeg ja plaanipärane õppimine. Plaanipärane, mitte viimasel minutil ja une arvelt. Une arvelt ei tohi võtta minutitki.
3) Aju verevarustuse ergutamine: jalutuskäigud või isegi kerge sportlik tegevus, aga kindlasti minu Palve esimene samm (vähendab stressi, parandab aju verevarustust, ergutab ja parandab siseelundite tegevust ning väldib ka liigse istumisega seonduvat.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?