kummalised hood 24.09.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere, lp. doktor.
pean ennast terveks inimeseks. kui üldse haigeks jään (ka viirushaigustesse), siis enamikul juhtudel vaid üleväsimuse perioodil justkui.
eelmisel sügisel juhtus aga minu isiklikus elus küllaltki dramaaatiline sündmus ning alates sellest ajast kuni senini käivad mul peal kummalised hood, millele ei oska seletust leida. olen kindel, et tõepoolest sõltuvalt sellest möödunud sündmusest olen oma (psühholoogilised) probleemid ka sügavuti lahendanud, saanud tagasi endise elurõõmu ja teotahte ning tunnen end emotsionaalselt väga hästi, kuid need veidrad hood, mis algasid siis, käivad siiski ikka peal. hoog algab tavaliselt nii, et justkui ilma olulise põhjuseta, tunnen korraga meeletut nõrkust, tekib õhupuudus, suu kuivab, suhu tekib kohati teatud spetsiifiline raua maitse, teadvus justkui hägustub kergelt, nõrkus on aga nii kõikvõimas, et jalgadel ma ei püsi ja tihti ei suuda isegi rääkida. peale seda aga algavad reeglina kehavapped: järsud lihaste tõmblused üle kogu keha, mida ma ei suuda kontrollida ega vaigistada. kui taoline hoog tuleb peale mingi emotsionaalse erutuse seisundis (ka meeldiva erutuse puhul), löövad vasakusse rindu tugevad valud (kohatised valud esinevad iseseisvalt tegelikult ka muul ajal), mis tugevate tõmbluste ajal teevad tõesti väga haiget. vahest lööb meeletu surve ka pähe ning tõugete ajendil on tunne, et pea lendab sõna otses mõttes tükkideks. tavaliselt kestab selline hoog 10 minutit kuni pool tundi, ülepinge seisundis seeriatena ka mitmeid tunde. olen selliste hoogude ajal siiski täie teadvuse juures, kuigi apaatne ja justkui maailmast äralõigatud. surmahirmu või põgenemissoovi kui sellist ei tähelda. teatud "äramineku tunne" võib olla küll, mida iseloomustab ehk sellel ajal pealetulev lootusetus või passivne eemalolek...
olen väga kriitilises olukorras pöördunud ka arstide poole, kus on leitud, et ekg on korras, vererõhk ka enam-vähem (mul on pärilikult tegelikult madal vererõhk) ja muud näitajad ka justkui ok. nendest käikudest seega reaalset abi pole olnud ja arstide juurde ma ei soovi enam tõesti minna. väikese piinlikusstundega kirjutan isegi siia, Teile. tunnen end ikka kui algaja, abitu hüpohondrik. kes ma ei ole.
kuid eileöösel olnud hoog siiski ajendas siiski tausta veidi taas uurima.
nii, et tänan Teid väga, kui püüate vastata.
lugupidamisega,
i.b.
p.s. olen püüdnud iseseisvalt uurida neti-infot paanikahäirete, epilepsiavormide kohta. kõigi nendega on isegi mingeid seoseid nagu olemas, kuid põhiosades siiski mitte väga kattuvaid.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Minu mõte liigub kahte rada:
a) uurida neuroloogiliselt närvitohtri poolt, teha ka EEG (ajuvoolude uuring) ning saada ülevaade epileptilistest "võimalustest".
b) Teeksin koostööd ka psühhiaatriga ja täpsustaks nende hoogude olemuse (mis oli see aastatagune sündmus? ja selle seos praeguse seisundiga?). Paanikahood on igati ebameeldivad patsiendile, mõnikord ka küllalti keerukas diagnoosida. Kannatlikkust vajate Teie, kannatlikkust ka tohtrid. Eelkõige Teie. Reaalse abini alati kohe-kohe ei saa.
KÕIK üldtugevdavad harjutused, hoiakud on kasulikud. "Noppige" tera-teralt endale "tervisepunke". Peale mõningast uuringut ütlevad arstidki Teile olulist.
Parimate tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?