Üldine enesetunne 02.04.15 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!

Soovin nõu küsida oma tervise osas. Viimasel poolel aastal on mul olnud pidev väsimus, motivatsioonipuudus ning tunnen sageli, et isegi kõige lihtsamate asjadega tegelemine nõuab suurt pingutust. Õhtul lähen magama väsimustundega normaalsel ajal ja hommikul ärkan väsimustundega (õigemini ei tahakski eriti ärgata). Hommikud on üldse rasked, uni ei taha üldse üle minna ja kui läheb siis tekib kuskil keskpäeval taaskord väsimushoog, mis võib kesta umbes tund aega. Ülikoolis küsis toanaaber mõnikord, et miks ma pidevalt haigutan (jälgisin ise ka ennast ja tõesti, haigutan tihti kui haigutushoog peale tuleb). Peale tööpäeva lõppu on täiesti energiast tühi tunne, ei taha millegagi tegeleda. Lisaks on kuidagi keeruline isegi lihtsaid asju meelde jätta, pole tuju inimestega suhelda ja üldiselt on mul igasuguste tegevuste vastu huvipuudus. Tunnen ennast sageli uimasena ja olen kergesti ärrituv.

Arsti külastasin viimati 1,5 aastat tagasi kui käisin üldkontrollis (mitte konkreetsete kaebuste pärast). Seal võeti vereproov mille osade näitajate (HGB 111 g/l; HCT 34,1%; MCV 84,9 fL; MCH 27,6 pg /// normid vastavalt 110-170; 36-56; 80-100; 28-36) vastused oleksid võinud arsti sõnul veidi paremad olla. Peale arstivisiiti tarvitasin mõned kuud Retaferi rauapreparaati mille puhul mulle tundus, et üldine enesetunne läks justkui paremaks. Muus osas olid asjad korras. Seda ma ei oska öelda kas rauatabletikuur ka stabiilseid tulemusi andis. Mingeid ravimeid hetkel regulaarselt ei tarvita (mõnikord Lioton 1000 ja kord kuus kuni paar Ibustari tabletti menstruatsioonivalu ennetamiseks).

Lisaks soovin kirjeldada veel paari probleemi, mille suhtes ma pole varem arstilt nõu küsinud

Probleem on selline, et autoga (või bussiga) sõites võib süda väga kergesti pahaks minna (samas mitte alati). Ei oska täpselt öelda, mille peale see pahaksminemine võib juhtuda. Tean, et kui olen pikemat aega söömata, võib see väga kergelt juhtuda kuid seda juhtub ka siis kui olen söönud (parajalt, mitte liiga palju). Autosõit isegi esiistmel võib olla (samas mitte alati) täielik piin kusjuures võib juhtuda, et näiteks peale kolme tundi autosõitu päevas jätkub iiveldustunne ka kogu ülejäänud päeva (selline paha, vati sees ja nõrk tunne on). Vahel on mulle tundunud, et selle iiveldustunde tekkimisel on seos uimasuse/erksusega.

Viimane probleem mis on mul minu 26 eluaasta jooksul aset leidnud täpselt neljal korral (pikkade, aastaste ja rohkemate vahedega) on see, et pingeolukorras on tekkinud järsku selline äramineku tunne. Pinge püsib, äkitselt tekib külm higi, silme eest hakkab stabiilselt mustaks kiskuma, kõrvad lähevad lukku ja kuulmine jääb järjest nõrgemaks. Alati on aidanud istumine peale mida on enesetunne hoogsalt taastunud. Nii halvenemine kui parenemine on võtnud aega ca 3 min. Ükskord juhtus selline asi suvel sooja (mitte palava) ilmaga, kui tuli pikemat aega püsti seista õues, kus oli paksult parme kes karjas maandusid minu jalgadele „lõunatama“, ülejäänud kolm korda sisetingimustes ja koolis. Lisan veel, et igasuguste putukahammustuste ja –nõelamiste peale lähen suhteliselt korralikult paiste.

Mida soovitaksite? Kas peaksin arsti poole pöörduma?

Parimate soovidega

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist
Teie poolt kirjeldatud põhiprobleemi sümptomid kattuvad suures osas depressiooni omadega, milles on ka kergeid ärevushäire komponente (vt pingeoleku kirjeldus). Ehk siis tegemist ei ole pigem kehalise haigusega, vaid meeleoluhäirega - aga mis võib samuti vajada meditsiinilist sekkumist.
Soovitan Teil huvi pärast ära täita emotsionaalse enesetunde testi:
http://www.viaterramariana.ee/depressioon/?page_id=88
Ning mõtisklege saadud tulemuse üle, vajadusel saab nõu ja abi küsida oma perearstilt.
MIs puudutab autosõiduga seostuvat iiveldust, siis paraku on selline kalduvus kaasasündinud; ka seostataksega seda suure vajadusega hoida olukordi oma kontrolli all. Mõnikord on selliste probleemide korral abi apteegis käsimüügis olevatest merehaiguse vastu müüdavatest ravimitest, kui pikem sõit ees. Kui need jäävad liiga mahedaks, võib samuti abi küsida perearstilt.
Putukahammustuste puhul tekkiv paistetus tavaliselt taandub käsimüügis olevate allergiaravimitega, kuid kui need ei aita, võib küsida oma perearstilt tugevamaid alternatiive.
Lugupidamisega
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik?