Ei oska öelda 23.03.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Aitäh väga põhjaliku kirjelduse eest. Teie lugu näitab, kui keeruline ja mitmekülgne võib olla terviseprobleemide kogum ning kui oluline on ka arstil tervikpilti mõista.

Teie sümptomite kokkuvõte viitab mitme võimaliku põhjuse koosmõjule:
🧠 Närvisüsteemi haaratus
Meeleoluhäired, mäluprobleemid, lihasvõpatused, tundehäired, asümmeetrilised pupillid, unehäired, kehavõbelus viitavad närvisüsteemi ärritusele või düsregulatsioonile.

Brintellix (vortioksetiin) on hea valik, kuna see aitab korrigeerida meeleolu ja närvisüsteemi talitlust ning võib aja jooksul (2–6 nädala jooksul) vähendada ka kehalisi kaebusi. Esialgu võib aga tunda kerget süvenemist – seetõttu alustada poolikuga, nagu oletegi teinud, on igati mõistlik.

💩 Seedetrakti häired ja soolepõletiku kahtlus
Pidev kõhulahtisus, heleroheline roe, veri roojas ja kõhuvalu vajavad kindlasti põhjalikku uurimist. Hea, et kolonoskoopia on planeeritud – põletikuline soolehaigus (nt Crohn, haavandiline koliit) või ärritunud soole sündroom on võimalikud põhjused.

Ka soole mikrobioota tasakaalu häired võivad tekitada süsteemseid sümptomeid (väsimus, närvilisus, lihasvaevused, meeleolumuutused jne).

⚡ Autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioon (düsautonoomia)
Peale söömist tekkiv pingetunne peas ja tugev pulsi tajumine, “sumin” kehas, samuti “elektritunne” käes – need viitavad võimalikule autonoomse närvisüsteemi tasakaaluhäirele, mis võib esineda ka näiteks pika COVIDi või mõne autoimmuunse seisundi järel.

Samuti on see võimalik stressi ja pikaajalise unevõla tagajärjel, mis võivad keha regulatsioonimehhanismid “sassi ajada”.

🦠 COVID-järgne seisund?
Teie küsimus, kas see võib olla 5 aasta taguse koroonaviiruse järg: võib olla, kuigi nii pika intervalliga ei ole see väga tõenäoline, kui vahepealsetel aastatel oli enesetunne hea. Kui COVID tõi kaasa tugeva põletikulise reaktsiooni või kahjustas autonoomset närvisüsteemi, võib see siiski jätta püsivaid häireid.

Seda seostatakse mõnikord MCAS-iga (mastirakkude aktivatsioonisündroom), düsautonoomiaga või pika COVIDiga.

Mida soovitan?
✅ Jätkake Brintellix’i kasutamist, annuse tõstmist arutage arstiga – sageli on 10 mg alles algdoos.
✅ Kolonoskoopia on väga oluline, võimalusel küsige ka vereanalüüse (B12, D-vitamiin, ferritiin, TSH, CRP, tsöliaakia antikehad).
✅ Pidage sümptomipäevikut – aitab paremini seostada toitumist, ravimeid ja kaebusi.
✅ Kui autonoomse närvisüsteemi häire on kahtlustatav, soovitan küsida ka neuroloogi või sisearsti arvamust.
✅ Soomes võib olla kasulik küsida ka laialdast toidutalumatuse või mikrobioomi analüüsi, kui arst peab seda asjakohaseks.

Lõpuks – jah, seedimine on sageli kogu tervise vundament, aga oluline on ka keskendumine närvisüsteemi rahustamisele, une taastamisele ja põletiku vähendamisele. Te olete õigel teel ja juba see, kui arst võtab teid tõsiselt ja analüüse tehakse, on suur samm edasi.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi koostöös Kati Tarkuriga (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?