Dementsus 30.03.24 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere

Mure oma 77a vanaema pärast, kelle mälu halvenes järsult aasta alguses. Seisnes enamasti ühe ja sama küsimuse kordamises, lähimineviku mitte mäletamises. Lisan ka, et südame rütmihäired on teda saatnud juba enam kui 40a.
Perearst suunas neuroloogile, kes omakorda lasi teha ajust MRT, vastus järgmine:
Peaaju MRT uuring natiivis: Tsentraalsel liikvorruumid on kergelt/mõõdukalt atroofilised. Liikvortsirkulatsiooni häirele viitavat ei leidu. Kortikaalsed liikvorruumid on kergelt atroofilised. Paremal pool Scheltens grade III hippocampusatroofia ja vasemal pool grade III atroofia. Akuutseid isheemilisi koldeid ajukoes ei visualiseeru. Intrakraniaalseid verdumisi ei visualiseeru. Ekspansioone ei visualiseeru. Valgeaines on Fazekas I isheemilis-degen. muutusi. TOF kujutistel ajuarterites olulisi pat. muutusi ei tähelda. PNS ja mastoidrakustikud on normipäraselt aereeritud.
Sellest tulenevalt diagnoos “dementsus” ja kirjutati ravim.

Kuna ise ei saanud arstile temaga minna (kaasas käis teine lähedane), kuid suure mure tõttu olen ise palju googeldanud, siis sooviksin teada, kas sellise MRT vastuse puhul on aru saada, millest see dementsus tuleneb? Kas tegu on Alzheimeri tõvega (lugesin välja kirjutatud Donepezil ravimi lehelt, et mõeldud inimesele, kellel diagnoositud Alzheimer või on see seotud äkki potensiaalsete verevarustushàiretega (südame rùtmihäired) vms. (on kurtnud ka äkk-valude kohta peas, mida varem ei ole esinenud)
Lisaks, kui tegu on Alzheimerist tuleneva dementsusega, mis eriti süngelt on ravimi lehel väljendatud kui vaimuhaigus, siis kuidas meie- tema tütar ja tütretütar selle hirmsa haiguse eest end kaitsta saame, sest nagu aru saan, oleme riskirühm (haigestumise risk 38+%)

Tänades

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Kuna uuringus kirjelduse järgi ei ole viiteid verevarustuse häiretest tingitud ajukahjustusele on siiski tõenäolisem Alz. tõbi - seda aga ainult pildi järgi diagnoosida ei saa - vajalikud on nii ajuvedeliku analüüsid kui ka kliiniline leid ja mälutestid. Kahjuks ei ole aga sellele haigusele siiani leitud tõhusat ravi, samuti puuduvad toimivad soovitused selle vältimiseks. Mõningast kasu toob pidev ja regulaarne füüsiline aktiivsus ja ajupingutused (uute asjade õppimine).

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?