äkk uni 2 07.12.07 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Suured tänud vastuse eest! Mul ei esine (oma teada) teisi kirjeldatud asju, kuid uurisin narkolepsia kohta internetis ja jõudisn ka Eporthi unisuse skaala juurde. Selle järgi annaksin kõigile number 2 või 3 (sain kokku kindlalt üle 10 palli), ainult et teleka taga ma ei maga, kuna pole aega suurt seda vaadata ja peale sööki ka ei istu korraks maha, sest liigutan kohe edasi. Istun maha muul ajal, peamiselt arvuti taha. Kui emotsioonidest rääkisite, siis mina ägestudes ei kivistu vaid reageerin füüsilise purskega, kuid minu selleni viimiseks peab vaeva nägema. Magama jäämised on seotud väga meeldiva tundmusega. See on nagu kuhugi pehmesse mõteteta olekusse vajumine. Loengutes siiski sooviks ärkvel olla! Ka auto roolis! Olen ennast tundma õppides lihtsalt auto teepeenrale tõmmanud ja natuke maganud, et pärast edasi sõita. Loengus nii ei saa.
Jõudsin veel järeldusele, et neid hetkelisi "ära olemisi" kus nagu päriselt magama ei jää on samuti (näiteks väidavad inimesed, et nad on rääkinud asju, mida mina ei mäleta end kuulnud olevat) ja kui ma otsustavalt kuskile külili ei viska, siis kukuksin mingi hetke pärast keset tegevust. Lisateabena tuleb veel meelde, et laspepõlvest peale olen hea magaja olnud - mulle meeldis päeval lõunauinakut teha ja teismelisena magasin sageli võimalusel poole lõunani.
Samas kui on hetki, kus tuleb päevad ja ööd järjest töötada (mõni näitus või üritus, artikli kirjutamine), siis pole see kunagi probleem olnud, saan praktiliselt olematu unega hakkama. Tavaelus teised imestavadki, et kuidas ma jõuan ja jaksan. Aga see pole mingi vaev.

Viimati loengutes katsusin mõelda, miks uni tuleb ja mõtlesin ka sellele, et kas mu vere suhkur kuidagi langeb (olen kontrollinud, see on normaalne) või ei jõua verre küürus istudes piisavalt hapnikku (ka kui mõtlen pingsalt, siis nagu hingamise unustan ära). Siiski ise kaldun arvama, et minu äkk unede taga on põhjus, et keha tahab võtta oma puhkuse vägisi. Murelikuks teeb vaid et see vägisi võtmine on ehk juba nii ajule õpetatud liigutus, et see toimub ka siis kui olen piisavalt maganud. Ja mul on tunne, et saan selle magamajäämise seisundi kuidagi nagu ise esile kutsuda juba selle peale mõeldes. Umbes nagu inimesed, kes kardavad, et neil und ei tule tekitavad ise selle seisundi, et ei tulegi.
Tahaks sellest seisust välja pääseda (kuigi keha ei unusta vist midagi), otsustasin juba teha endale päevareziimi (mis minususgusele spontaansele inimesele on väga raske) ja määrata uneaja pikkuseks algatuseks 8 tundi. Teil on vist järjekorrad ka, saan siis juba visiidile tulles anda teada, kuidas katsed edenevad...
Siiski küsin nüüd veelkord üle, kas on teie meelest põhjust teile helistada ja konsultatsioonile tulla? Sest kui on asi tõsine, siis tavaliselt kõik tõsised asjad teevad kehas juba muutusi, mida pärast tagasi muuta ei saa või on väga raske. Ja mul ei ole aega nende muutustega tegeleda, parem muudan end kohe nüüd ja praegu, kui ainult juhatust antaks.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Uneatakid võivad olla ka ohtlikud (nt. autoroolis). Tuleks kindlasti teha EEG uuring
(tel 6 748 591- kui on saatekiri neuroloogile siis tasuta). Samas soovitan planeerida lühiajalisi päevaseid uinakuid, nt. peale lõunat 15-20 min. Tavaliselt mõjuvad need värskendavalt ja unevajadus kaob.

Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik?