kael 05.11.01 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!

Olen 35 aastane naisterahvas ja juba mitu aastat hädas oma kaelaga. Nimelt, 2 aastat tagasi ühel hommikul ärgates ei saanud enam kaela vasakule poole pöörata. Oli väga valus ja ajas ka pea valutama. Arvasin, et olen tuult saanud ja otsisin esialgu leevendust salvidest. Kuid kuna asi paremaks ei läinud, vaid pigem nii hullemaks ( ei saanud pead millimeetritki kuhugipoole keeratud),

siis pöördusin arstipoole ja mulle tehtii mingit süsti (tagumikku) ning kirjutati välja Sirdaludi ning Diclofenaki tabletid. Lisaks sellele veel parafiiniravi, elektriravi, ravivõimlemine ja massaazh. Asi andis järele ja tundsin end jälle inimesena. Seda aga vaid üheks aastaks kuni asi järjekordselt ägenes. Nüüd olen juba 1,5 aastat järjepanu kannatanud valusid nii kaelas kui ka peas. Tehti ka

pildid kaelast (lardoos), ja järjekordselt kirjutati mulle välja valuvaigisteid (olen söönud pidevalt küll diclofenaki, clotami kui ka voxi). Nüüd aga hakkavad rohud mulle omakorda maole mõjuma. Valud aga on talumatud ilma nendeta. Varem oli mul nagu ainult vasakpool valus, kuid peale kaelavenitust (asi ei läinud paremaks vaid pigem halvemaks) on nüüd ka parempool painutamisel valus ja

lisaks sellele on nüüd valud ka selgroos so on kaelast kuni keskohani. Käin endiselt ravivõimlemises ja massaazis, kuid tulemusi ei ole.

Sain ka nõelravi. Arst väidab, et pole radikuliit vaid lihaspinge. Kas see on ikka nii? Olen oma haigusega ka pereliikmed õnnetuks teinud, kuna see segab normaalset pereelu. Ma pole võimeline

kuhugi reisima ega saa enam lastele olla rõõmsameelne ja energiat täispakatav ema. Öösiti ei maga ma end välja, sest siis muutub valu eriti häirivaks, pidevalt peab peaasendit otsima, sest see muutub nii kangeks ja valulikuks. Tunnen end kui invaliidina, kellel enam mingit lootust ei ole.

Kui ma nii edasi jätkan (pidevad valuvaigistid), siis tabavad mind varsti muud tervisehädad ja lõpuks polegi mul enam ühtki tervet kohta ja võin end varsti maha kanda.

Kas oskate mulle nõua anda, mida mul veel annab teha (kui üldse annab) ravi suhtes? Ma olen aru saanud, et selline häda on jäädav, kuid peaks nagu ikka saama mingikski ajaks ka sellest leevendust. Senini st 1,5 aastat pole olnud ühkti päeva, kus ma seda oleks tundnud. Lisan veel, et olen saanud ka manuaalteraapiat ja blokaadi.

Võibolla tundub ka Teile nagu minu raviarstile, et tehtud on kõik mis võimalik ja ma ise olen liiga tundlik ning ei taha asjaga leppida!?

Ma ikka veel loodan normaalsele elule tagasinaasmist ja püüan otsida abi ning nõuandeid ka teistelt arstidelt.

Olen väga tänulik ka Teie nõuannete eest ja loodan parimat!

Triin Tartust