Milline diagnoos? 12.04.05 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere. Olen 38 aastane noormees Mind vaevavad juba 1.5 aastat enamjaolt neuroloogilised hädad. Arstide juures on palju juba käidud ,kuid lõplikku diagnoosi pole veel saanud. Alguses kahtlustasin südame "veresoonkonna taolist haigust, kuna ühest hommikust alates oli kogu aeg halb, uimane, rasked jalad olla ja ka kõhu piirkonnas ja kogu aeg selline tunne et veri ei liigu kehas normaalselt. Tehti ECG, mis polnud korras. Siis arvasin ,et asi selles ongi, kuid kuude möödudes ikka paremaks ei läinud. Lisaks olid ka sellised tasakaaluhäired kõndides, ja muidugi ,kui see jama hakkas siis samal päeval tundsin ka paremal pool peas mingeid kõrvetavaid täpikohalist liigutusi. Kuude viisi muutust ei tulnud, vahel oli küll parem aga siis lõi jälle (närvi) valu kaela ja paremasse kätte, mis püsis ca 2 nädalat. Peale vereproovide ,mis midagi ei näidanud, muid uuringuid ei tehtud. Kuna pinge ka tõusis teadmatusest siis kirjutas arst antidepressante välja, Effecor. (tegelikult ei olnud üldse depressiivne)Muud ju polnud valida. Kuid siis 3 nädalat peale nende võtmist ärkasin ühel hommikul ülesse tugeva kõrvakohinaga (eriti paremas kõrvas, selline vile ,siiamaani),tugevad pearinglused ja vaga halb enesetunne, pidin kohe oksendama, vaevu hoidsin tasakaalu ja voodist ülesse ei saanud. Suure hädaga sain koduarsti juurde ,kes aga midagi ei osanud arvata, sain küll suunamise kõrvaarsti juurde (result. kuulmenärvi kahjustus) ja neuroloogi juurde ,kus tehti EEG (epilepsiat jms ei leitud) Edasi midagi ei paranenud ja suur osa päevast tuli ikka voodis veeta ,isegi poodi minek oli raske ettevõtmine. Kuna mul esinesid veel närvide/lihaste tõmblused, jalgade ,käte surinad, surevad käed, tunnetuse kaotus, maitsmismeele muutus, raske väsimus, motoorika muutus (puised liigutused)jne arvasin et ehk tegu SM iga .Tehti scan-leiti 2 kollet (Parema lateraalvatsakesesarve ümber FLAIR-hüperintensiivne ala ca 8x6mm,mis visualiseerub ka difusioonsekventsis. Vasema lateraalvatsakesesarve kõrval väike hüperintensiivne kolle ca5 mm---mis SOBIKSID ka SM ks. Hiljem võetud ajuvedelik (LP) aga bakteriaalseid muutusi ei näidanud. Seega ei saanud ka diagnoosi. Küsimus on nüüd selles ,et hakkan hoopis arvama ,et ehk oli tegu aju insuldi/infarkti (CVA)ga ??Kas on võimalik eristada kollete järgi seda vahet ,et arst kindlasti näeb kas sellega tegu või ei oska arstid alati vahet teha infarkti ja SM kolletel? Kuidas tehakse ajukahjustus(veel) kindlaks? Või on see keerulisem? Kas on veel mingi moodus (vereproov jne ) ,et seda kindlalt (tagantjärele ) teada saada? Mis uuringutega? Samas tahan teada ,kas on võimalik uurida/hinnata ajuveresoonte olukorda ja mis uuringuga?? Ja sooviks teada Teie arvamust sellest asjast. Samas pean lisama ,et alles viimane kuu läheb paremaks ,mis puudutab väsimust aga jõuetust veel on ja tasakaaluhäireid. Ja veidi muid probleeme, pea kisub paremale veidi. Aitäh vastuse eest!

Arst vastas:

Katrin Kaarna

dr Katrin Kaarna

Neuroloog

Päevakirurgia Erakliinik Medex

Tere,
Aitäh pika ja põhjaliku haiguskulu kirjelduse eest.
Kõigepealt vastan Teie poolt esitatud konkreetsetele küsimustele:
- kas on võimalik eristada vaskulaarse kahjustuse ja SM kollet?- MRT uuringul on need kolded mõlemad tõesti nähtavad hüperintensiivsete kolletena, kuid SM puhul on alati tegemist kolletega aju valgeaines, mis teie poolt esiatud uuringu kirjelduses tõesti sobiksid SM-le
SM puhul kolded pole püsivad, need tekivad ja kliiniliste kaebuste taandumise järel kordusuuring ei pruugi neid koldeid MRT uuringul enam näidata ( aga võib). Vaskulaarse kahjustuse ehk siis ajuinfarkti puhul on kahjustus jääv ja elu joosul ei muutu.
Mis Teie pika haiguskirjelduse juures silma torkab, on kaebuste pikaajaline esinemine ja paljude sümptomite olemasolu. Selle põhjal kaldun samuti arvama, et tegemist on SM-ga, kuna SM ( sclerosis multiplex) ongi mitmekoldeline närvisüsteemi haigus ja kaebused võivad väga laialdaselt varieeruda ja kesta pikka aega, siis jälle taanduda. Vaskulaarsete haiguste puhul, ( ajuinfarkt) on sümptomite teke järsk ( mõni minut kuni max 12 tundi ), selle järgselt hakkavad sümptomid tasapisi taanduma.
Mis puutub ajuvedeliku uurimisse, siis vist olete valesti aru saanud- baktereid ei esine kummagi haiguse puhul. Seljaajuvedelikus võivad olla mõningad muutused SM puhul ( valgusisalduse tõus, kerge põletikurakkude sisalduse tõus) aga ei pruugi. Seljaajuvedelikust on võimalik määrata ka oligoklonaalsete antikehade olemasolu, mis esinevad SM puhul. Arvan, et seda on Teil ka määratud.
Ajuveresoonte " olukorda" niisama lihtsalt ei määrata, Ajuarterite angiograafia tegemiseks on omad näidustuised, seda patsiendi oma soovi järgi ei teostata, kuna protseduuri tegemisega kaasnevad riskid ja alati peab olema kindel, et informatsioon, mis uuringust saadakse, kaalub üles uuringuga seotud riski.

Minupoolne arvamus on, et tegemist on SM-ga, selle haiguse kulg võib olla väga varieeruv ja erinev ja kui sümptomid on väga ebamäärased ning uuringud ei ole veel 100%& diagnoosi kinnitust andnud, näitab edasipdi aeg, missuguse kuluga on haigus. Selles osas ärge olge pessimistlik, sest iga SM haige põeb oma haigust ja haiguse kulg võib olla samuti väga erinev, s.t te võite põdeda seda väga kergel kujul harvade ägenemistega ja kergete sümptomitega, kuid ei ole välistatud raskemad ägenemised motoorika ja tasakaaluhäirete näol.
Soovitan Teil jääda ühe arsti / neuroloogi järelevalve alla, kellel on eelnevat informatsiooni omades alati lihtsam teie seisundit ja haiguse kulgu hinnata. Ägenemiste puhul samuti korraldab selle ravi neuroloog. Ja usun, et oma arst suudab teile ka pikemalt seletada haiguse olemust ja kulgu.
Teile kõige paremat soovides,
Teie arst.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Neuroloogia

valutav õlg

õlg on teinud valu juba kolm kuud, tehti magnetresonantstomograafia uuring , tulemus, kõõlustupes on veidi vedelikku, ülemises labrumis on SLAP 1 rebend, akromioklavikulaarliigeses on veidi artroosi, akromion ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks konsulteerida ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas päris haigus või kujutlusvõime?

Kirjutan lühidalt oma sümptomitest, kuidas teile tundub, kas on põhjust SM kahtlustada?
- istudes või pikalt ühes asendis olles surevad käed-jalad ära.
- meeletu higistamine, eriti päeval.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatu alusel ei saa SM i diagnoosida. Kui guugeldate ka muid neuroloogilisi haigusi leiate palju sarnaseid vaevusi. Ilmselt tuleks kaaluda ärevuse ravi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kandades

Tere!
Nimelt on kandadele tekkinud sellised moodustised, välja näevad küll nagu oleks hõõrdunud vesivill aga seda see ei ole. Need on naha all ja astudes pressivad välja nagu herneterad, kõvad ja ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ei ole neuroloogilise haigusega. Nõu võiks pidada reumatoloogiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kõõrkaelsus

Kannatan kõõrkaelsuse käes. Häbenesin nooruses väga oma kaelatõmblusi. Mida enam seda endale teadvustasin, seda hullemini tõmbles. Kui suutsin unustada, tundsin end hästi. Tavaliselt ei suutnud unustada, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Botox i süst tekitab kõõrkaelsust põhjustava lihase ajutise (mõni kuu kestva) halvatuse ja seega pea tõmblused ajutiselt lõpevad. See on praeguseni tõhusaim kõõrkaelsust kontrolliv raviviis.

Loe edasi

Närvikahjustus peale operatsiooni.

17.04.17 tehti mulle vasaku puusaliigese vahetus. Varajane kulumine oli tingitud lapsepõlves pôetud osteomüeliidi tagajärjel. Jalga pikendati operatsiooni käigus 5 cm. Liigese vahetus ise õnnestus hästi ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist ongi ilmselt jalanärvi kahjustusega. Tuleks teha ENMG uuring mis võib selgitada kahjustuse ulatust (suunab neuroloog aga ka op. teostanud ortopeed.) Valu vastu tavalised valuvaigistid ei toimi, ...

Loe edasi

selja song

tere! olen saanud diagnoosi aga mitte Eestis, vaid Kanadas (siin on ka saatekiri operatsioonile, aga aastane ootejärjekord). samas on eesti kodakondsus ja võimalus teha operatsiooni Eestis. saan nii aru, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Küsimus on väga laialivalguv ja igasusguse infota. Kindlasti on eelkõige vaja diagnoosist lähtuvalt erielaspetsialisti või kirurgi eelnevat läbivaatust ja uuringutega tutvumist.

Tel. 6 748 ...

Loe edasi

Valu vasakult roietes

Tere!

Umbes kuu aega tagasi algas mul valu vasakult roietes, just selles osas, mis on rindadest allpool. Valu tuleb esile mõne liigutuse, järsu aevastamise või tugeva sisse hingamise korral. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui punast villilist löövet nahal ei olnud on tegemist ilmselt roietevahelise närvi ärritusega seoses muutustega rinnalülidevahelistes ketastes või liigestes. Valu võib kaua püsida ja korduda ka väga ...

Loe edasi

Selja valu, jalg tuim ja sureb

Pool aastat tagasi algasid suured probleemid seljaga, kohutavad valud, mis lõpuks läksid mõõda paremat jalga varbani välja, jalg oli lõpuks nõrk ja jõuetu kuni sai terveks.
Jaanuaris oli kõik OK, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Õigem oleks kohe pöörduda EMOsse kuna valu on kiirgunud mõlemasse jalga. Tuleks kindlasti teha MRT või CT nimmelülidest. Eriline ohu tunnus oleks tuimus tuharatel ja jalgede vahel ja/või põiehäired - ...

Loe edasi

Tasakaaluhäired.

Algas nii, et pea nagu vati sees. Magnetomograafia tehti, midagi ei leitud.
Kui heidan pikali, siis mõnes asendis läheb silmade eest mustaks. Muudan pea asendit, läheb normaalseks, nagu poleks ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tõenäoliselt on tegemist nn. healoomulise asendivertigoga. Seisund võib aga püsida kaua. Vajalik on sooritada vajalikud manöövrid pearingluse likvideerimiseks. Tavaliselt kõrvaarst seda ei tee. Kui probleem ...

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: