Selja punktisooniga kaasnev 18.07.04 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Tere.

Mulle tehti 10 päeva tagasi selja punktsioon, mille eesmärgiks oli Sklerosis Multiplexise diagnoosimine. Punktisoon tehti päeval umbes kella 14 ajal ja kuni järgmise päeva hommikuni ma lamasin voodis, mõned hädapärased käigud välja arvatud. Järgmise päeva hommikul oli tugev iiveldus ja üles tõusmisel oksendasin. Pea valutas. Lamasin edasi. Kella 16 aegu läks enesetunne heaks ja ma jalutasin umbes tund aega ringi (käisin uuringutel). Õhtul tekkis rõhumistunne kuklasse ja ajas iiveldama. Öösel oli selg kange ja abaluude alt valutas. Hommikul oli väga tugev iiveldus ja üles tõusmisel oksendasin. Lõuna ajal tugev iiveldus, oksendasin. Tõusis palavik 37,5-ni ja silmad kartsid valgust. Lamasin terve selle päeva. Järgmine päev jälle tugev iiveldus, silmad kartsid valgust, valu oli tõusnud abaluude alt turja peale, samuti oli survetunne kuklas. Õhtul oli palavik 37,8 ja anti palavikuvastast tabletti (Paracetamol). Järgmise päeva hommikul oli palavik 37,3 ja anti palavikuvastast tabletti. Endiselt iiveldas. Silmad enam valgust ei kartnud. Lamasin voodis terve päeva. Selg ei valutanud, aga survetunne oli kuklas. Järgmisel päeval palavikku ei olnud. Hommikul ei valutanud ei pea, ega ka selg. Käisin täiendavatel uuringutel umbes tund aega, misjärel oli tugev rõhumistunne kuklas ja ajas iiveldama. Ülejäänud päeva lamasin. Järgmisel päeval sain haiglast välja ja sellest ajast peale (5 päeva) ei saa olla üleval enam aega kui tund, misjärel tuleb tugev rõhumistunne kuklasse või pealaele või otsmikule. Sellega kaasneb tugev iiveldustunne ja kui pikali ei heida, siis ka oksendamine. Vaevused mööduvad umbes tunnise lamamise järgi. Iga kord kui voodist tõusen kordub kõik sama moodi. Samad vaevused tulevad ka istumisel. Vähemalt viimasel 5-l päeval on olnud ka silmade valguskartlikkus ja teravnenud kuulmine. Mõnel päeval (3-l) on õhtuti olnud temperatuur 37,2. Nüüd enam temperatuuri ei ole.
Kõik need vaevused ei ole minu arvates tingitud ei gripist ega infektsioonist ega ülemäärasest lamamisest, sest need vaevused ei sarnane minu poolt varem põetud haigustele.
Millega on Teie arvates tegemist? Kas tegemist on mööduva nähtusega? Kui jah, siis millal sellised nähtused peaksid mööduma ja kuidas sellele kaasa aidata? Kas peaks pidevalt lamama?