MRT uuringu vastus 16.07.20 / Meestearst

Külastaja küsib:

Tere.
Kui suur tõenäosus on antud MRT leiu puhul , et tegu on eesnäärme vähiga?
Kui tihti üldse leitakse 30 aastatel meestel ENV?
Eelnevalt olen juba küsimust esitanud (Märtsikuus tekis valu urineerimisel, PSA tase oli rohkem kui 12, chlamydia trachomatis positiivne (peale azitromicin ravikuuri enamus sümptomid läksid kaduma).
Käisin ka 2 nädalat tagasi Gonsiori Meestekliinikumis ja tektaalsel ja UV uuringul eesnääre tundus korras olevat.

MRT (16.07.2020):
79252 - Ühe mähisega uuring (6-7 tööd) tugeva väljaga MRT-l
79330 - Kontrastainega MRT uuring
Kirjeldus: MRT uuring vaagnast, tugev magnetväli MRT uuring kontrastainega Kontrastaineks iv Sol. Gadovisti 6 ml. LEID: Eesnäärme mõõtmed ~ 3.5 x 4.4 x 3.5 cm, maht ~ 28 ml. Eesnäärme ülemineku tsoon on normist vaid veidi mahulisem, oluliste iseärasusteta. Perifeerne tsoon on rahuldava paksusega. Perifeerses tsoonis vasakul (valdavalt keskosas, aga haarab nii basaalset kui ka apikaalset osa) on kl 3 - 6 vahel ~ 1.1 x 2.3 x 1.5 cm suurune mõõduka intensiivsusega difusiooni restriktsiooniga ala, see ala on T2-madalama signaaliga kui muu perifeerne tsoon, see ka kontrasteerub üsna intensiivselt. Dünaamilist kontrasteerumist vaadates on näha, et perifeerne tsoon peaaegu täies mahus hakkab kontrasteeruma varakult ja intensiivselt. Muu perifeerse tsooni T2-signaal näib olevat tavapärasest veidi madalam ja inhomogeensem. Eesnäärme väliskontuur on üsna selge (nii vasaku sagara kirjeldatud muutuse kui ka mujal). Seemnepõiekesed on külgühtlase suurusega, sisaldavad vedelikku. Rektumi ja kusepõie seinad on iseärasusteta. Vaba vedelikku ei leidu. Õndraluu lülides on Õndraluus on mitu tsüstjat kollet (kõrge T2- ja madala T1-signaaliga.). DWI signaal on intensiivne ka kõrgete b väärtuste puhul, samas ADC map'il signaal on vahepealne/mõõdukalt langenud (siiski madalam kui kusepõies olev uriin). Kontrasteerumine perfusiooniuuringul on ebaveenev. Mujal nähtavas osas luukude on aktuaalse koldeleita. Järeldus: Eesnäärme perifeerse tsooni vasakus osas torkab silma üsna suur ala, mis võiks olla ka maliigsuse tunnustega (difusiooni restriktsioon ja madal T2-signaal). Samas perifeerses tsoonis on näha ka difusseid muutusi (eeskätt varajase intensiivse kontrastreerumise ja ka T2-sekventsi alusel tehtud järeldus). Arvestades patsiendi iga siiski esikohal põletikuline muutus. Samas vasaku sagara kolle on suhteliselt hästi piirdunud muu perifeerse tsooni foonil - PI-RADS5 maliigsus ei ole välistatud. Ebaselge päritoluga koldeid õndraluus. Kuna koldeid on vaid õndraluus, siis pigem ei ole sepstaks eesnäärme muutustega. Samas iseloom ei ole lõplikult selge, seetõttu soovitaks selle luukoe leiu täpsustamiseks ühefaasilist KT-uuringut (vähemalt vaagnast - tsüstilised ainult? sklerootilised kah?).

06.06.202 tehti ka KT vaagnapiirkonnast (7976 ja 7976- KOMPUUTERTOMOGRAAFIA NATIIVIS (IGA JÄRGMINE PIIRKOND):
LEID: Maksas koldelisi muutusi ei sedasta. Sapiteed laienenud ei ole. Pankreas normaalse suuruse ja struktuuriga, koldelist muutust ei sedasta. Põrn, mõlemad neerupealised normaalse suuruse ja kujuga. Mõlemad neerud normaalse suuruse ja asetusega. Neeruvaagnad laienenud ei ole. Neerudes konkremente esile ei tule. Uuritud piirkonnas aordi läbimõõt normis. Paraaortaalsel ega -iliakaalsel patoloogiliselt suurenenud lümfisõlmi ei sedasta. Luudes nähtavas osas destruktiivseid muutuseid esile ei tule. Kusepõis tavaline. Kõhukoopas ega vaagnas vedelikku ei tähelda. Prostata kergelt suurenenud. Natiivuuringu enamat prostata kohta öelda ei saa. Soovitav rektaalne Uh ja vöi /tugeva väljaga MRT.

p.s.
Õndraluukoldete all mõeldakse probleeme selgrooga? Infoks, et alaselg valutab mul juba aastaid (istuv eluviis).

Arst vastas:

dr Margus Punab

Meestearst

Meestekliinik Tartus ja Tallinnas

Ilmselt kordan ennast, aga kõrge PSA taseme puhul, eriti Teie vanuses, ja kui eesnäärme kontrollil selget tihenemiste ei tuvastata, tuleb esmajoones selgeks teha põletiku olemasolu või puudumine.
Diagnostilise käsitluses on järgmise tähtsusega PSA dünaamika jälgimine. Spetsiifiliste ravimitega on võimalik seda jälgimist veelgi informatiivsemaks muuta.

Antud käsitlusse mina oma kommentaaridega sekkuda ei soovi.
Usaldage oma raviarsti!

Kas see arutelu oli kasulik?