2-aastase uni ja jonnihood 04.03.16 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere

laps on hetkel 2.a. Sündis esilekutsumisega (polühüdramnion) 37+4 nädalal appgar 9-10. Sünnist saadik väga rahutu, lisaks tekkis piimavalgu ja laktoosi allergia, mille tõttu aastaselt suur kaalu langus ja seedehäired. Praeguseks on juba aasta allergia kontrolli all. Rinnast võõrutatud aastaselt.
Kuna laps ei maganud öösiti üle 45min korraga, siis unekooli soovitusel proovisime tõsta teda eraldi tuppa (9-kuuselt). Meie üllatuseks magaski seal korraga vahel isegi 3h järjest. Uinumiseks/rahustamiseks soovitati panna oma käsi lapse seljale/kõhule ja see mõjus. Probleem selles, et ta harjuski nii uinuma. Öösiti siiani ärkab 3-4 korda ja uinub väga raskelt, küll nõuab süüa, juua ja peale tunnist vähkremist ja minu kätt hoidmist teatab, et ei taha magada. Olen proovinud siis ära minna, algab kisa ja taob ennast peaga kuhu juhtub. Kui panna tuli põlema, siis mängib 30 min ja hakkab haigutama ja uuesti kisa. Oleme proovinud võtta oma voodisse, siis ta ei jäägi magama. Meie toas, aga oma voodis jääb magama, aga ärkab iga väiksema heli peale ja hakkab vinguma ja ema nõudma. Lapsel on kindel päevakava ja kõik söögid ja uned kindlatel aegadel (ööuni 20.00-6-7.00 sõltuvalt sellest, kuidas ise ärkab, lõunauni 12-14/15 sõltub ööst)
Keeldub toidust. Juba esimene lisatoit 6 -kuuselt talle ei meeldinud. Esimese suutäie neelas 9-kuuselt, alates 6.kuust iga päev andsin 2x päevas, alguses tegi suu lahti ja sülitas välja, umbes 7.kuuselt ei teinud enam suud ka lahti. Ka rinnast võõrutada soovitas toitumisnõustaja, sest tema arvates sai laps liiga tihti rinda (andsin nii tihti, kui laps nõudis). Lootsin, et see toidu- ja uneteema laheneb vanusega, aga tundub, et see ainult süveneb. Sööme perega ühises lauas ja laps ei suuda minutitki paigal olla. Tal puudub igasugune huvi toidu vastu. Näha on, et kõht tühi, aga ei söö. Kui hakkan ise teda toitma, siis algab kohutav kisa, loobib asju, peksab ennast peaga kuhu juhtub ja kõvasti, sinikateni. Selline peaga löömine tekkis tal juba 1,3 aastaselt ja kestnud siiani.
Olen ise väga väsinud. Üritan jonnihoogude ajal teda sülle võtta ja lasta tal välja elada ennast. Ta läheb sellest ainult hoogu. Proovisin ka teise tuppa ära minna, siis tuleb ta järgi ja karjub veel kõvemini. Sellised jonnihood on tal kõigiga (isa, vanaemaga jne).
Kas see ongi lihtsalt vanuseline iseärasus või peaks midagi tegema?

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere!
Arvan, et tegemist on lapsega, kes praegu Teiega manipuleerib. Näiteks kui laps jonnib, siis tuleks jääda temaga ühte tuppa, aga tegelda ise millegagi ja lasta lapsel jonnida. Alguses on jonnihood pikad, aga mõne aja pärast laps rahuneb.
Soovitan Teil pöörduda laste psühholoogi poole.
Lugupidamisega,
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?