Kramplik kõhuvalu ja -lahtisus, seedeprobleemid 01.10.25 / Laborimeditsiin

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Kirjelduse põhjal on tegemist pikaajalise ja korduva seedetrakti probleemiga, mille olemus ei ole seni selgelt välja selgitatud. Hea on, et põhjalikud uuringud (gastroskoopia, koloskoopia ja analüüsid) on tehtud ning tõsisemad haigused nagu põletikuline soolehaigus või kasvajaline protsess on välistatud. Samas vajaks olukord täiendavat täpsustamist, sest kirjeldatud sümptomite (vahelduv kõhukinnisus ja -lahtisus, krambid, puhitus, peitveri) taga võivad olla mitmed erinevad põhjused.

Võimalikud suunad, mida uurida ja arutada arstiga:

Mikrobioomi tasakaaluhäire või krooniline infektsioon – näiteks Giardia lamblia või teised parasiidid võivad põhjustada pikaleveninud kõhulahtisust ja imendumishäiret. Soovitatav oleks teha väljaheite uuring parasiitide ja patogeensete bakterite suhtes (sh Clostridium difficile toksiin, kui on olnud antibiootikumikuure).

Imendumishäired – laktoosi-, fruktoosi- või gluteenitalumatus võivad anda just selliseid sümptomeid. Vajadusel võiks teha vastavad testid või proovida elimineerivaid dieete (nt 2–3 nädalat laktoosivaba toitumist).

Sapiteede ja kõhunäärme funktsioon – helehall väljaheide võib viidata rasvade seedimise probleemile. Mõnikord on põhjuseks kõhunäärme ensüümide puudulikkus (nt krooniline pankreatiit või funktsionaalne häire). Vajadusel saab kontrollida elastaasi taset roojas.

Ärritunud soole sündroom (IBS) segavorm – kui orgaaniline haigus on välistatud, võib tegemist olla just sellega. Siin aitavad enim toitumise ja elustiili korrigeerimine (nt FODMAP-dieedi proovimine), piisav uni, stressi vähendamine ning soole mikrofloorat toetavad probiootikumid (nt Lactobacillus plantarum, Saccharomyces boulardii).

Peitvere leidmine roojas – kuigi uuringud olid korras, tuleks see näit mõne kuu möödudes kindlasti uuesti kontrollida.

Hetkel võiks proovida järgmist:

Välistada toidust ajutiselt piimatooted ja raskesti seeditavad süsivesikud (sibul, kapsas, kaunviljad, puuviljamahlad).

Süüa regulaarselt, väikeste portsjonitena, vältides ühekorraga suuri toidukoguseid.

Jätkata probiootikumi kuuriga (vähemalt 4 nädalat).

Kui kõhulahtisus kestab üle 5 päeva või lisanduvad uued sümptomid (veri väljaheites, palavik, tugev valu), tuleks pöörduda perearsti või gastroenteroloogi poole kiiremini.

Kuna vaevused on kestnud pikalt ja häirivad igapäevaelu, oleks mõistlik pöörduda uuesti gastroenteroloogi poole, kes saab hinnata, kas on vaja kordusuuringuid või täpsemat mikrobioomi analüüsi.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?