Kopsuklamüüdia? 26.11.03 / Kopsuhaigused

Külastaja küsib:

Olen 24-aastane. Umbes pool aastat tagasi hakkasin tundma pidevalt, et mul on külm, väsin kiiresti. Süda läks kergesti pahaks juba mõneminutilisel autosõidul. Lühemadki jalutuskäigud tekitasid väsimust ehkki varem võisin pikalt käia (tervisespordina käisin päevas um. 20 km). Sellel suvel hakkasid jalutuskäigud väsitama. Sügisel süvenes üldine väsimus veelgi. Tundsin, et hingata on raske. Ka seljas oli tuim valu, um. kuu hiljem tekkisid pisted rinnus ja seljas, eriti üleval paremal pool. Ka on palavik 37,3 - 37,6, mis on püsinud nädalaid. Käed- jalad külmetavad.
Pöördusin arsti poole. Kardiogrammis muutusi polnud. Vereanalüüsis c-reaktiivne valk kõrgem normist. Röntgen näitas tugevnenud bronhijoonist, koldelisi muutusi polnud. Veider on, et nohu ja köha pole. Kurk õhtuti pisut valutab, peavalu, palavik ja hingamisraskused esinevad koguaeg (um. kuu aega). Arst diagnoosis bronhiidi (sest muud ei osanud olemasolevate andmete põhjal diagn.) ja kirjutas SUMAMED N3 ning ütles, et ka siis kui tegemist on kopsuklamüüdiaga peaks ravim aitama. Potensiaalne haiguse esinemise võimalus on olemas, kuna olen tihedas kokkupuutes inimesega, kellel avastati äsja 1,5 aastane nakkus. Sümptomid olid minule sarnased. Kopsuklamüüdia antikehade analüüsi ei pidanud arst siiski vajalikuks teha, sest sumamed N3 pidavat igaljuhul aitama.
Tervis on mul üsna nõrk, palju on põetud astmaatilst bronhiiti, tavalist bronhiiti ja ka kopsupõletikke. Kaks aastat tagasi ravisin borrelioosi, mille avastasin üle poole aasta nakatumise järel, üsna juhuslikult oma paranoilisuses Diagnostika keskuses analüüsi tehes. Puugihammustusel erüteemi ei tekkinud ning sellepärast ei osanud sel korral borrelioosi kahtlustatagi, seda enam, et mina pole ju arst. Arst arvas tol korral, et mingi närvipõletik on. Teeb natuke tigedaks, et diagnoos nii pealiskaudsel uurimisel pannakse. Igatahes lugesin haigusest (borrelioosist) juhuslikult ja et sümptomid tuttavad näisid läksingi kontrollima. Ennäe imet, oligi haigus nagu tellitud. Sain ravi ja paranesin.
Tundub, et sellelgi korral tuleb tee Diagnostika keskusesse endal jalge all võtta ja analüüs oma kulude ja kirjadega ära teha, sest on ju väga lihtne kirjutada haigele ravim, mis "peaaegu kõigi haiguste vastu aitab". Milleks siis üldse enam diagnoosida?
Üleüldse näib, et haigustega hakatakse tegelema kui asjad juba päris hullud on. Levinud on müüt, et noore inimesega ei saa ju midagi tõsist olla. Ebamääraseid, hiiliva kuluga haigusi ei kiputa uurimagi ja seletatakse pingeliste perioodidega ja antakse soovitus, stiilis jalutage, võtke palderjani.

Arst vastas:

dr Hille Lill

Pulmonoloog

TÜK Kopsukliinik

Temperatuuri tõus ja C-reaktiivse valgu esinemine viitavad põletikulisele protsessile. Kirjutate ka, et põete sageli bronhiite. Seetõttu soovitan Teil kõigepealt pöörduda kopsuarsti vastuvõtule. Mis puutub sellise tekitaja nagu kopsuklamüüdia esinemise võimalusele, siis tuleks küll enne analüüsid teha, et teda kahtlustada. Nii et siis minu soovitus Teile on kopsuarsti konsultatsioon.
Ükski kindlustatud haige ei pea oma analüüse kinni maksma. Üldkehtiva korra järgi on eriarsti vastuvõtule vaja perearsti v. mõne teise arsti suunamist.

Kas see arutelu oli kasulik?