Tubaka toime tervisele Autor: Andrus Lipand

Tubaka toime tervisele on tõenduspõhiselt tervist kahjustav. Esimesed tõsiselt võetavad teadusuuringud, mis kinnitasid oletusi suitsetamise terviseohtlikkusest, ilmusid pool sajandit tagasi, passiivse suitsetamise osas alles 1986. aastal. Maailma Terviseorganisatsioon seostab suitsetamist 25 haigusega ning lisaks veel 15 haigusega, mille suhtes uuringud kestavad. Suitsetamist peetakse tänapäeval riskiteguriks krooniliste südame-veresoonkonna haiguste puhul 40% ulatuses, vähkkasvajate korral 30% ulatuses (sh kopsuvähi osas 90%) ning krooniliste kopsuhaiguste põdemisel 85% juhtudest. Enamik suitsetamisega seotud haigustest on kroonilise kuluga ja pöördumatud. Maailmapank tellis ja finantseeris paljude riikide teadlaste ühisuuringu tubaka toimest tervisele, mille tulemused avaldati 1994. aastal ning millest ilmnes, et 1000 tonni tubaka tarbimine annab 990 uut haigus- ja 650 surmajuhtu. Arvestuslikult tarbitakse Eestis aastas ligikaudu 3000 tonni tubakat, mis võimaldab hinnata suitsetamisest tingitud haigusja surmajuhte aastas. Tubakapahest lahti saades oleksid need välditavad.

Tubakasuits tekib tubaka hõõgpõlemisel ning selles protsessis eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest enam kui 40 kutsuvad esile või soodustavad vähktõve teket. Gaasidest on tervisele ohtlikem vingugaas ehk süsinikmonoksiid (CO). Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi arseeni, ammoniaaki, benseeni, formaldehüüdi, vinüülkloriidi, vesiniktsüaniidi, radioaktiivset polooniumi, niklit, kroomi, elavhõbedat, atsetooni, pestitsiide, aromaatseid süsivesikuid, glütserooli, aldehüüde, fenooli, glükooli, sinihapet, kaadmiumi jt keemilisi ühendeid ja aineid. Suitsetamisel eraldub nii suitsetaja organismi kui keskkonda peamiselt tõrvaineid, milles leidub enamik vähki tekitavaid ühendeid, gaasidest peamiselt vingugaasi, radioaktiivseid aineid, pestitsiide, happeid ja raskmetallide sooli. Nimetatud ühendite ja ainete levimist ning ajalist püsimist ruumides on uurinud paljud teadlased, keda tulemused on alati üllatanud: nimelt levivad need mürgid ka kaugematesse ruumidesse ja püsivad õhus uskumatult pikka aega. Seetõttu peaks kogu terviseohtlikku “tubakakeemiat” elimineeriv ventilatsioon olema nii võimas, et inimesel oleks seda võimatu taluda. Samuti on naiivne uskuda, et koos suitsulõhna haihtumisega kaovad ka tervist ohustavad ained ja keemilised ühendid. Uuringute tulemustele toetudes on järjest enamates riikides, sh ka Eestis, karmistatud vastavat seadusandlust: keelatud on suitsetamine siseruumides nii tööl kui vaba aja veetmise kohtades.

Mittesuitsetatavad tubakatooted erinevad valmistusviisilt ja otstarbelt. Euroopa Liidus on lubatud peale suitsetamistubaka kasutada ka närimistubakat. Lisaks on Rootsis ainsa erandina lubatud toota niisutatud nuusktubakat (ingl moist snuff, rootsi snus ja soome nuuska) vaid oma riigi tarbeks, mille põhjenduseks on toodud pikaajalist kasutustraditsiooni. Seda nn huuletubakat valmistatakse portsjonitena või veeretatakse näppude vahel sobiva suurusega kuulikesteks või padjakesteks, mis pannakse suhu ülahuule ja igeme vahele, kust nikotiin läbi limaskesta imendub. Huuletubaka tarvitamine ei kahjusta lähedalolijaid, sest puudub passiivse suitsetamise toime, kuid tarvitaja enda tervisele ei ole ta hoopiski ohutu. Mitmed uuringud on näidanud, et selle toote tarvitajatel on suurem risk haigestuda suuõõne vähkkasvajasse.