Miks peaks enne reisi nõustamisele minema?
Foto: ShutterstockNakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. Nõustamisel saab abi ka juhul, kui reis riskipiirkonda ei vii.
Reisimeditsiiniline nõustamine on vajalik eelkõige selleks, et maandada terviseriske. Nõustamine on individuaalne, mis tähendab, et selle käigus arvestatakse nii reisija vanuse, soo, eelnevate vaktsineerimiste, kaasuvate haiguste, igapäevaselt kasutatavate ravimite, allergiate kui ka varasema reisimiskogemusega.
Nõustamise käigus hinnatakse terviseriske olenevalt reisi sihtkohast, aastaajast, kestusest ja iseloomust ning sihtkohas tervishoiuteenuste kättesaadavusest. Vajadusel arutakse ka lastega reisimise erinevaid aspekte. Samuti jagatakse soovitusi vaktsineerimise ja malaaria profülaktika kohta, sest täiendavad ennetusmeetmed tulenevad olukorrast sihtriigist. Silmas tasub pidada, et mitmed vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks.
Mida reisimeditsiini nõustamine endast kujutab?
Arvesse võetakse reisi sihtkoha, reisi iseloomu ja reisija vanusest tulenevaid riske nagu näiteks kaasuvad haigused, allergiad, igapäevaselt tarvitatavad ravimid ning varasem reisikogemus. Selle põhjal saab hinnata, kas on vajalik vaktsineerimine.
Reisimeditsiini nõustamisel saab uurida ka vaktsiinvältimatute haiguste kohta (k.a kõrgmäestikuhaigus) ning küsida, milliseid ravimeid reisile kaasa võtta ehk mis peaks sisalduma „reisiapteegis“. Samuti sääskedega levivate nakkushaiguste kohta, sh malaaria profülaktika (malaaria hõlmab eriti reisisihtkohti nagu Keenia, Tanzaania, Zanzibar ja Lõuna-Aafrika Vabariik).
Näiteks Confido pakub reisinõustamiseks kahte võimalust – arsti konsultatsiooni ja õe konsultatsiooni. Milline spetsialist valida?
Arsti konsultatsioon on vajalik, kui on diagnoositud krooniline haigus või esineb haigusseisund, mille jaoks tarvitatakse igapäevaselt ravimeid, te olete varasemalt immuniseerimata, vaktsineeritud teise riigi kava järgi või teil esinevad vastunäidustused vaktsineerimiseks ja vajate sellekohast tõendit. Samuti juhul kui reisite enam kui pooleks aastaks või korduvalt riskipiirkonda, vajate malaariaprofülaktikat või planeerite reisi mägedesse (kõrgmäestikuhaigus). Arsti juurde tasub minna reisijärgselte nõustamisele kindlasti ka juhul kui reisil tekkinud terviseprobleemid on jäänud püsima.
Õe vastuvõtt sobib, kui reisite lühiajaliselt, planeerite reisi Euroopas ning teil puuduvad kroonilised haigused, soovite üldist tervisenõustamist ja infot selle kohta, mida panna „reisiapteeki“. Tähele tasub panna, et õe konsultatsioon ei sisalda retsepti väljastamist.
Kuidas vastuvõtuks enne valmistuda?
Enne õe või arsti vastuvõtule minemist tasub väike ettevalmistus ära teha ja läbi mõelda: milliseid riii või riike külastate, millal reis algab ja kui kaua kestab, mis on reisi eesmärk (töö või puhkus), milliseid tegevusi plaanite reisil harrastada, näiteks ujumine, mägimatkamine, mäesuusatamine jne. Samuti on oluline info, millised vaktsiinid on teile tehtud ning võimalusel tasub kaasa võtta ka vaktsineerimispass.