Isutus ja pidev köhatamine võivad viidata hoopiski südamepuudulikkusele

Isutus ja pidev köhatamine võivad viidata hoopiski südamepuudulikkusele Isutus ja pidev köhatamine võivad viidata südamepuudulikkusele

Südamepuudulikkus ei ole eraldiseisev haigus, vaid tekib varasema terviseprobleemi tagajärjel. Südamepuudulikkust põhjustavad näiteks diabeet, südame- ja vereksoonkonnahaigused ja ka isheemiatõbi.    

Südamepuudulikkuse korral südame töövõime langeb. Sellises olukorras ei suuda süda  pumbata vereringesse sellist hulka verd, mida inimese organitel ja kudedel normaalseks funktsioneerimiseks vaja on. Kui süda ei pumpa piisavalt verd  tekib vereringe puudulikkus, mille tunnusteks on koormustaluvuse langus, kiire või ebakorrapärane südametegevus, õhupuudus, jalgade turse, püsiv köha.

Esialgu püüab organism korvata halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise ehk hüpertroofia ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb järk-järgult, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomitena.

Kuidas südamepuudulikkust ära tunda?

Südamepuudlikkkuse sümptomiteks on tugev hingeldus; hapnikupuudus, mis avaldub sinaka nahavärvusena; külm higi ja köha. Seevastu krooniline südamepuudlikkus kulgeb aeglaselt ja sümptomid võivad esilagu märkamatuks jääda:

  • emotsionaalsed häired ja pahur meeleolu. Väsimus ja unetus ning mäluhäired.
  • isu vähenemine ja iiveldus
  • kehakaalu kiire suurenemine (vedelikupeetus organismis)
  • kestev köha või köhatamine
  • kiire või ebaregulaarne südametegevus
  • koormustaluvuse vähenemine
  • täitunud ja nähtavad kaelaveenid ja jalgade turse
  • valu paremal ülakõhus
  • vööümbermõõdu suurenemine
  • õhupuudus, mis tekib või süveneb füüsilisel koormusel ja lamades

„Paljudele patsientidele tuleb üllatusena, et kestva köha või köhatamise põhjuseks võib olla verepais või vedeliku kogunemine kopsudes. See omakorda viitab südamepuudulikkusele. Tavapäraselt tulebki inimesega  vesteldes välja, et vihjeid südameprobleemidele on veelgi, lihtsalt ei osatud neid märgata,“ selgitab Confido südamekabineti õde Keiu-Karin Michelson.

„Lisaks võib suureneda inimese vööümbermõõt sest vedelik hakkab kõhuõõnde kogunema. Suureneda võib vööümbermõõt, kuna vedelik koguneb kõhuõõnde. See omakorda võib inimesele põhjustada ebamugavust igapäevaelus ja põhjustada emotsionaalseid häireid ja ka unetust,“ toob Keiu-Karin välja.

Südamepuudulikkuse ravi on eluaegne

Südamepuudulikkuse ravis on eelkõige oluline südamepuudulikkust põhjustava haiguse ravi. Olulisel kohal on ravimid ja nende kogused. Keiu-Karin toonitab: „on ülioluline, et südamepuudulikkusega patsient teaks tarvitatavate ravimite nimesid ja nende doose. Kunagi ei tea, millal võib tekkida vajadus erakorralise abi järgi. Tark on enda ravimiskeemi kaasas kanda“. Lisaks ravimitele tuleb teha olulised kohandused elustiilis: suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on vastunäidustatud, toitumine peab olema mitmekülgne ja soola tarbimist tuleb piirata. Tähtsal kohal on liigutamine ja aktiivne eluviis.

Selleks, et südamepuudulikkust efektiivselt ravida, soovitame seada sammud südametervise kabinetti. „Südamepuudulikkuse õe vastuvõtule ootame patsiente, kes on saanud kardioloogilt südamepuudulikkuse diagnoosi. Vastuvõtule tulemiseks on vajalik eriarsti, st kardioloogi saatekiri. Nõustame patsiente ravimite võtmise, toitumise ja elustiili teemal, samuti jälgime inimese seisundit. Teostame ka eluliste näitajate mõõtmisi, näiteks vererõhk, pulss ja hapnikusisaldus, ning võtame vajadusel vereanalüüsid ja teeme EKG.“ Selgitab Confido vastutav õde Elenor Aarsoo.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada