Levinumad seljavalude põhjused ja nende leevendamine

Levinumad seljavalude põhjused ja nende leevendamine

Seljavalud on üks sagedasemaid kaebusi, miks täiskasvanud perearsti poole pöörduvad. Enamasti on seljavalu lühiajaline tervisemure, mis taandub spetsiifilise ravita. Millised aga on levinumad seljavalude põhjused ja kuidas valu vähendada?

Suures plaanis jaotatakse seljavalud ägedaks ja krooniliseks valuks, mille erinevused seisnevad tekkemehhanismides. Ägedat seljavalu põhjustab valdavalt lihaspinge, mis läheb enamasti üle nädala või kümne päevaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis on kestnud kauem kui kolm kuud. Selline valu tähendab, et kehas paiknevad närvid, mis viivad informatsiooni ajuni, on muutunud ülitundlikuks – keha tõlgendab näiteks lihaspinget ärritusena, millele järgneb valusignaal.

Kõige sagedamini esineb ealistest muutustest tingitud seljahaigusi, nagu lülivaheketast haarav degeneratiivne diskihaigus ning diski prolaps, lülisambakanali ahenemine, lülilibisemine ning degeneratiivset tüüpi lülisamba deformatsioonid. Nende haiguste ravi sisaldab esmajoones valuvaigistavat ravi ning taastusravi. Kirurgiline ravi on vajalik, kui eelnev ravi ei ole pikema aja jooksul tulemust andnud.

Sagedased seljavalude põhjused on ka vale tööasendi tekitatud lihaspinged. Ülekoormusest tingitud seljavalude korral on esimene soovitus muuta töövõtteid. Selle eesmärk on ühtlasemalt koormata nii lülisammast kui ka erinevaid lihaste gruppe. Kindlasti soovitatakse minna füsioterapeudi juurde, kes annab soovitused harjutuste tegemiseks. Eelkõige on harjutuste eesmärk kogu kehatüve lihaste ühtlane tugevdamine. Oluline on ka süvalihasgruppide tugevdamine. Magamisaseme osas on soovitav valida tugevam madrats ja oluline on ka õige padja valik. Kindlasti mõjub hästi ujumine ja soendussalviga lihaste massaaž.

Selja närvivalud tekivad, kui kulunud ketaste tõttu lülide vahemikud vajuvad kokku ja lülidevahemikust välja tulevad närvid pitsuvad. Sellise seisundi nimeks on radikuliit. Traumade tõttu võib esineda lülide deformatsioone, mis võivad samuti olla seljavalude põhjusteks.

On ohtlikele haigustele viitavaid tunnuseid, mida meditsiinis nimetatakse nii-öelda punasteks lippudeks: lülimurd, põletikuline liigeshaigus, kasvaja, selja bakteritest põhjustatud põletik jne. Kuigi sellised tõsised haigused on harvad, siis arsti roll on need spetsiifilist ravi, operatsiooni või koormuse piiramist nõudvad haigused ära tunda. Diagnoosi aitab täpsustada põhjalik küsitlemine ja vereanalüüsid.

Nendele märkidele tuleb seljavalu korral erilist tähelepanu pöörata:
  • pidev, suurenev või puhkeseisundis olev valu
  • valu rinnus
  • palavik ja kaalulangus
  • vigastus
  • varem diagnoositud vähk
  • hommikune liigesjäikus, mis kestab üle poole tunni
  • immuunsüsteemi pärssivate ravimite, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine
  • vanus alla 20, üle 55 aasta
Millal ja millise arsti poole seljavaluga pöörduda?
Kui intensiivne seljavalu kestab kauem kui paar nädalat või kui seljavalu hakkab oluliselt häirima igapäevategevusi, peab pöörduma perearsti poole. Perearst koostab patsiendile valuvaigistava raviskeemi ning suunab ta taastusravi spetsialisti juurde. Tagasihoidlikuma seljavalu puhul võib vajadusel nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt, kui arst pole hetkel kättesaadav. Eriarsti tähelepanu vajab vaid väike osa kõigist seljavaluga patsientidest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

rain
19.02.22 21:55
kannatan seljavalude käes juba palju aastaid, kaasnema on hakkanud ka nõrkus vasakus jalas, ka jala ülaosas tuimus, algul puhkeasendis ,nnüüd koguaeg, nõrgemalt ja tugevamalt, kuidas kunagi. avastati vaagnaluude vahel lisa selgroolüli. ei tea mida enam teha, igapäevased sõbrad on valuvaigistid, enam ei talu seda.
-45
   
+25

Lisa kommentaar

Saada